Rumalad või segased küsimused jms

[701]

Mina ATV radika panin nõudepesumasinasse. Enne loputasin kraani all suurema pori maha. Välja tuli nagu uus. Ainult mõlgid olid jäänud.

[Madlobster]

Nii ehitusgurud:
Millega kleepida EPS lakke?
Pinnas on krohvitud USSR tsementlaast plaat. Mingi tüübel ja kruvi seal ei pea!
EPS kinnitusvaht ei võta, vähemalt katkes minu kannatus teda laes hoides ennem, kui liimi oma

edu

[yeekim]

Sellesama Ceresitaga ma proovisingi......
Aga tänud, eks peab erinevad variandid ära proovima.

edu

[kaimex]

Sellesama Ceresitaga ma proovisingi......
Aga tänud, eks peab erinevad variandid ära proovima.

edu

Kaua ootasid enne kui lakke üritasid lükata?

[bitter]

Kivi konstruktsioone soojustatakse enamasti väljastpoolt...

Ehitusfüüsikat tundmata võib endale suure käki ehitada.

Kustutasin kahtlase väärtusega väite lõpust ära. Ei ole vaja niimoodi lahmida, muidu mõni teebki käki endale. Piirde (kihtide) aurupidavus peab vähenema seest välja. S.t. iga järgmine (välimine) kiht peab olema väiksema veeaurutakistusega, kui eelmine (sisemine).

[Madlobster]

► Näita Spoilerit

Kivi konstruktsioone soojustatakse enamasti väljastpoolt...

Ehitusfüüsikat tundmata võib endale suure käki ehitada.

Kustutasin kahtlase väärtusega väite lõpust ära. Ei ole vaja niimoodi lahmida, muidu mõni teebki käki endale. Piirde (kihtide) aurupidavus peab vähenema seest välja. S.t. iga järgmine (välimine) kiht peab olema väiksema veeaurutakistusega, kui eelmine (sisemine).

Tegemist ei olnud kahtlase väärtusega väitega. Enamasti see nii on. Rõhk sõnal enamasti.

Ilmselge on ka see, et mitte keegi (vähemalt ei peaks) ei tee oma onni soojustamise otsust bikeris jagatud soovitustele tuginedes vaid siiski nii, et materjalid ning meetod on heaks kiidetud konstruktsiooni iseärasustega kursis oleva ehitusfüüsikat tundva oma valdkonna spetsialisti poolt.

Minu väite ära korjamisega on suurem võimalus kurja teha kui sellega, et see väide alles on, seega panen tagasi Palkmaja soojustatakse enamasti seest poolt

[bitter]

► Näita Spoilerit

Kivi konstruktsioone soojustatakse enamasti väljastpoolt...

Ehitusfüüsikat tundmata võib endale suure käki ehitada.

Kustutasin kahtlase väärtusega väite lõpust ära. Ei ole vaja niimoodi lahmida, muidu mõni teebki käki endale. Piirde (kihtide) aurupidavus peab vähenema seest välja. S.t. iga järgmine (välimine) kiht peab olema väiksema veeaurutakistusega, kui eelmine (sisemine).

Tegemist ei olnud kahtlase väärtusega väitega. Enamasti see nii on. Rõhk sõnal enamasti.

Palkseina saab soojustada seest, väljast või mõlemalt poolt. Kõik variandid on võimalikud, oleneb asjaoludest. Oluline on jälgida ehitusfüüsikat, kihtide aurupidavuse põhimõtet. See sinu väide "enamasti seestpoolt" on umbes sama mõttetu ja eksitav nagu "anna teed märgiga ristmikul keeratakse enamasti paremale". Kui sa seda (palkseina soojustamist) tõsiselt usud, miks mitte ehitusfoorumis sõna võtta? Saaksid võimsamalt trollida . Siin, nagu näha, ei huvita kedagi.

[Madlobster]

► Näita Spoilerit

Kivi konstruktsioone soojustatakse enamasti väljastpoolt...

Ehitusfüüsikat tundmata võib endale suure käki ehitada.

Kustutasin kahtlase väärtusega väite lõpust ära. Ei ole vaja niimoodi lahmida, muidu mõni teebki käki endale. Piirde (kihtide) aurupidavus peab vähenema seest välja. S.t. iga järgmine (välimine) kiht peab olema väiksema veeaurutakistusega, kui eelmine (sisemine).

Tegemist ei olnud kahtlase väärtusega väitega. Enamasti see nii on. Rõhk sõnal enamasti.

Palkseina saab soojustada seest, väljast või mõlemalt poolt. Kõik variandid on võimalikud, oleneb asjaoludest. Oluline on jälgida ehitusfüüsikat, kihtide aurupidavuse põhimõtet. See sinu väide "enamasti seestpoolt" on umbes sama mõttetu ja eksitav nagu "anna teed märgiga ristmikul keeratakse enamasti paremale". Kui sa seda (palkseina soojustamist) tõsiselt usud, miks mitte ehitusfoorumis sõna võtta? Saaksid võimsamalt trollida . Siin, nagu näha, ei huvita kedagi.

Ei ole sinu trollimine siin minu omast parem ühti.
Minupärast soojusta või ära soojusta, tee seda väljas sees või vahepealt või kus iganes. Ja ristimikul keera ka, kuhu tahad ja/või kellele tahad.

Oma trollimise (või asjaolude või kuidas iganes sa seda nimetada soovid) näitlikustamiseks võiksid siis äkki lisada palkmaja väljast soojustamise ühe versiooni, selmet nsm tühja teise kallal võtta.

Edit:
Tegelikult ära näe vaeva. Sinu auru jutu taustal on aru saada, et sa ei ole antud valdkonnas pädev (tegureid ehitusfüüsikas on rohkem kui sinu rõhutatud aurutihedus)

[Macintosh]

► Näita Spoilerit

► Näita Spoilerit

Kustutasin kahtlase väärtusega väite lõpust ära. Ei ole vaja niimoodi lahmida, muidu mõni teebki käki endale. Piirde (kihtide) aurupidavus peab vähenema seest välja. S.t. iga järgmine (välimine) kiht peab olema väiksema veeaurutakistusega, kui eelmine (sisemine).

Tegemist ei olnud kahtlase väärtusega väitega. Enamasti see nii on. Rõhk sõnal enamasti.

Palkseina saab soojustada seest, väljast või mõlemalt poolt. Kõik variandid on võimalikud, oleneb asjaoludest. Oluline on jälgida ehitusfüüsikat, kihtide aurupidavuse põhimõtet. See sinu väide "enamasti seestpoolt" on umbes sama mõttetu ja eksitav nagu "anna teed märgiga ristmikul keeratakse enamasti paremale". Kui sa seda (palkseina soojustamist) tõsiselt usud, miks mitte ehitusfoorumis sõna võtta? Saaksid võimsamalt trollida . Siin, nagu näha, ei huvita kedagi.

Ei ole sinu trollimine siin minu omast parem ühti.
Minupärast soojusta või ära soojusta, tee seda väljas sees või vahepealt või kus iganes. Ja ristimikul keera ka, kuhu tahad ja/või kellele tahad.

Oma trollimise (või asjaolude või kuidas iganes sa seda nimetada soovid) näitlikustamiseks võiksid siis äkki lisada palkmaja väljast soojustamise ühe versiooni, selmet nsm tühja teise kallal võtta.

Puudub tarvidus saag käima tõmmata, maailm pole (päris) mustvalge, 1-2 halltooni trehvab vahele ka.
Tehnilisest seisukohast pole palkmaja puhul vahet, kas soojustada seest või väljastpoolt. Toimib ühteviisi hästi. Valiku aluseks on esteetilised ja ka ehitustehnilised kaalutlused, sõltuvalt sellest, kas sa tahad näha palki seespool või väljaspool või kui palju soojustust plaanid panna. Enamus meist eelistab soojustada ilmselt väljaspoolt, sest väljas on ruumi enamjaolt rohkem, kui seespool.

image.png (258.27 KiB) Vaadatud 5097 korda

Siin silmaringi laiendamiseks ka väike ülevaade Vana maja soojustamise õppepäeval tehtud ettekandest, vt lk 21:
https://www.muinsuskaitseamet.ee/sites/ ... uusika.pdf

[701]

Oma trollimise (või asjaolude või kuidas iganes sa seda nimetada soovid) näitlikustamiseks võiksid siis äkki lisada palkmaja väljast soojustamise ühe versiooni, selmet nsm tühja teise kallal võtta.

No mina näiteks kaaluks roomatti ja lubjakrohvi. Tuuletõkkega vill ja puitvooder. Nagu nii on palkmaja soojustuse probleemiks tuulepidamatus kõikvõimalikest pragudest.

[Madlobster]

Soovin omanikule õnne ja jaksu (olen nende lahenduste ja tulemustega kokku puutunud rohkem kui ühe korra)

Aga sae osas nõus. Kõik võivad oma onni soojustada nii, kuidas heaks arvavad ja keerata kellele heaks arvavad.

[ranel]

► Näita Spoilerit

► Näita Spoilerit

Tegemist ei olnud kahtlase väärtusega väitega. Enamasti see nii on. Rõhk sõnal enamasti.

Palkseina saab soojustada seest, väljast või mõlemalt poolt. Kõik variandid on võimalikud, oleneb asjaoludest. Oluline on jälgida ehitusfüüsikat, kihtide aurupidavuse põhimõtet. See sinu väide "enamasti seestpoolt" on umbes sama mõttetu ja eksitav nagu "anna teed märgiga ristmikul keeratakse enamasti paremale". Kui sa seda (palkseina soojustamist) tõsiselt usud, miks mitte ehitusfoorumis sõna võtta? Saaksid võimsamalt trollida . Siin, nagu näha, ei huvita kedagi.

Ei ole sinu trollimine siin minu omast parem ühti.
Minupärast soojusta või ära soojusta, tee seda väljas sees või vahepealt või kus iganes. Ja ristimikul keera ka, kuhu tahad ja/või kellele tahad.

Oma trollimise (või asjaolude või kuidas iganes sa seda nimetada soovid) näitlikustamiseks võiksid siis äkki lisada palkmaja väljast soojustamise ühe versiooni, selmet nsm tühja teise kallal võtta.

Puudub tarvidus saag käima tõmmata, maailm pole (päris) mustvalge, 1-2 halltooni trehvab vahele ka.
Tehnilisest seisukohast pole palkmaja puhul vahet, kas soojustada seest või väljastpoolt. Toimib ühteviisi hästi. Valiku aluseks on esteetilised ja ka ehitustehnilised kaalutlused, sõltuvalt sellest, kas sa tahad näha palki seespool või väljaspool või kui palju soojustust plaanid panna. Enamus meist eelistab soojustada ilmselt väljaspoolt, sest väljas on ruumi enamjaolt rohkem, kui seespool.


image.png
image.png


Siin silmaringi laiendamiseks ka väike ülevaade Vana maja soojustamise õppepäeval tehtud ettekandest, vt lk 21:
https://www.muinsuskaitseamet.ee/sites/ ... uusika.pdf

Palkmaja seestpoolt saab jah soojustada, aga seal peavad olema mõned punktid täidetud, et seda teha tohiks. Niisama lampi ei tohi ikka pea lennata seest soojustamisega. Väljaspoolt soojustamine on kindla peale minek ja sellega keeruline eksida.

[wicked]

põnev.
kõik klähvivad, aga ise teemat ei jaga
selle lahkamiseks kuluks mitu lehekülge. nüansse on lihtsalt nii palju.

[yeekim]

Sellesama Ceresitaga ma proovisingi......
Aga tänud, eks peab erinevad variandid ära proovima.

edu

Kaua ootasid enne kui lakke üritasid lükata?

U. samapalju, kui temal liimi plätserdamiseks aega läks.

Aga eks aluspinnal ja aluspinnal on vahe kah, samuti plaadil, vo. peaks karestama?

edu

[kiilas]

https://www.kiilto.ee/toote/kiilto-pro-construct/

[Kalts]

Otsin Migatronic RallyMIG 161i kasutajaid, palun saata foorumis sõnum või helistada 5246288. Aitüma ette!

[bitter]

Juhtusin lugema e-poest tellitud kauba tagastamise kohta (14 päeva). Jurist kirjutab "...müüjal on kohustus kaup tagasi võtta ja kogu tasutud summa koos saatekuluga kliendile tagastada,” (minu allajoonimine). Ma siiani teadsin, et JUHUL KUI kaupleja on oma tagastamise tingimustes lahti kirjutanud, et "saatekulu ei tagasta", siis nii on. See teine variant tundub nagu loogilisem ka. Tellin 3 eri suurust, proovin selga/jalga ja saadan 2 eset tagasi. Kas tõesti peaks kaupmees mulle saatekulu (või proportsionaalse osa) tagastama? On poode, kus saatekulu on juba kauba hinna sees aga siis on tihtipeale välja kuulutatud "kauba tagastamise kulu", mis korvab müüjale tarnekulu. Reaalseid kogemusi Eesti kauplejatega, keegi tagastab saatekulu? https://arileht.delfi.ee/artikkel/92158 ... gasi-saada

[urmas66]

Juhtusin lugema e-poest tellitud kauba tagastamise kohta (14 päeva). Jurist kirjutab "...müüjal on kohustus kaup tagasi võtta ja kogu tasutud summa koos saatekuluga kliendile tagastada,” (minu allajoonimine). Ma siiani teadsin, et JUHUL KUI kaupleja on oma tagastamise tingimustes lahti kirjutanud, et "saatekulu ei tagasta", siis nii on. See teine variant tundub nagu loogilisem ka. Tellin 3 eri suurust, proovin selga/jalga ja saadan 2 eset tagasi. Kas tõesti peaks kaupmees mulle saatekulu (või proportsionaalse osa) tagastama? On poode, kus saatekulu on juba kauba hinna sees aga siis on tihtipeale välja kuulutatud "kauba tagastamise kulu", mis korvab müüjale tarnekulu. Reaalseid kogemusi Eesti kauplejatega, keegi tagastab saatekulu? https://arileht.delfi.ee/artikkel/92158 ... gasi-saada

Ma pole just palju tagastanud, aga vist on ikka kogu summa tagastatud. Viimane ost mille tagastasin oli küll mitte otseselt eesti müüja(FACTCOOL),aga tagastati kogu summa, kuid tagastuse (pakk mille mina tagasi saatsin) postikulu võeti sellest maha. 2,79€ oli vist see summa. Nemad saatsid mulle Omniva tagastuse jaoks numbri, millega pakk kappi panna. Ehk ei saa vist öelda,et pole tagastatud mulle saadetud paki saatekulu. Kuidas see neile tagasi saatmise teema seaduses on pole huvi tundnud.

[Macintosh]

► Näita Spoilerit

Juhtusin lugema e-poest tellitud kauba tagastamise kohta (14 päeva). Jurist kirjutab "...müüjal on kohustus kaup tagasi võtta ja kogu tasutud summa koos saatekuluga kliendile tagastada,” (minu allajoonimine). Ma siiani teadsin, et JUHUL KUI kaupleja on oma tagastamise tingimustes lahti kirjutanud, et "saatekulu ei tagasta", siis nii on. See teine variant tundub nagu loogilisem ka. Tellin 3 eri suurust, proovin selga/jalga ja saadan 2 eset tagasi. Kas tõesti peaks kaupmees mulle saatekulu (või proportsionaalse osa) tagastama? On poode, kus saatekulu on juba kauba hinna sees aga siis on tihtipeale välja kuulutatud "kauba tagastamise kulu", mis korvab müüjale tarnekulu. Reaalseid kogemusi Eesti kauplejatega, keegi tagastab saatekulu? https://arileht.delfi.ee/artikkel/92158 ... gasi-saada

Mul tagastamise kogemus põhiliselt Amazoniga, nemad tagastavad kogu summa.

Tagastamisel peab Eesti kaupmees tagastama kogu summa k.a. transpordikulu vaid juhul, kui tema müügitingimustes pole see asjaolu eraldi välja toodud. Kui müügitingimused ütlevad, et transpordikulu ei tagastata siis nii on . Ja muidugi defektse kauba puhul tuleb tagastada kogu summa koos transpordi kuludega ilma ühegi aruteluta.

Väga tihti asub Eesti kaupmees sind selle tagastamise osas võimalusel kottima, seega ma üritan kohalikke kaupmehi vältida. Tüüpiline on, et ebasobiva kauba korral maksad 2x transpordi eest. 1x sulle ja 2x tagasi. Ma tahaks, et see pilt oleks teine ja ma saaks oma ostuga kohalikku müüjat toestada aga kahjuks see nii pole.
Enam-vähem iga teise kohaliku e-ostu korral pean ma otsust kahetsema, sest tagastamine on muudetud ebamugavaks. Viimane ebameeldiv näide värskelt Digizonest, kus saadeti vale kaup, siis öeldi, et veebis on vigane info ja ma pean vana kauba tagasi saatma ja juurde maksma, et tellitud asi saada. Kui ma täna vaatan siis on see vigane info seal jätkuvalt üleval.

[Jannes]

► Näita Spoilerit

Juhtusin lugema e-poest tellitud kauba tagastamise kohta (14 päeva). Jurist kirjutab "...müüjal on kohustus kaup tagasi võtta ja kogu tasutud summa koos saatekuluga kliendile tagastada,” (minu allajoonimine). Ma siiani teadsin, et JUHUL KUI kaupleja on oma tagastamise tingimustes lahti kirjutanud, et "saatekulu ei tagasta", siis nii on. See teine variant tundub nagu loogilisem ka. Tellin 3 eri suurust, proovin selga/jalga ja saadan 2 eset tagasi. Kas tõesti peaks kaupmees mulle saatekulu (või proportsionaalse osa) tagastama? On poode, kus saatekulu on juba kauba hinna sees aga siis on tihtipeale välja kuulutatud "kauba tagastamise kulu", mis korvab müüjale tarnekulu. Reaalseid kogemusi Eesti kauplejatega, keegi tagastab saatekulu? https://arileht.delfi.ee/artikkel/92158 ... gasi-saada

Mul tagastamise kogemus põhiliselt Amazoniga, nemad tagastavad kogu summa.

Tagastamisel peab Eesti kaupmees tagastama kogu summa k.a. transpordikulu vaid juhul, kui tema müügitingimustes pole see asjaolu eraldi välja toodud. Kui müügitingimused ütlevad, et transpordikulu ei tagastata siis nii on . Ja muidugi defektse kauba puhul tuleb tagastada kogu summa koos transpordi kuludega ilma ühegi aruteluta.

Väga tihti asub Eesti kaupmees sind selle tagastamise osas võimalusel kottima, seega ma üritan kohalikke kaupmehi vältida. Tüüpiline on, et ebasobiva kauba korral maksad 2x transpordi eest. 1x sulle ja 2x tagasi. Ma tahaks, et see pilt oleks teine ja ma saaks oma ostuga kohalikku müüjat toestada aga kahjuks see nii pole.
Enam-vähem iga teise kohaliku e-ostu korral pean ma otsust kahetsema, sest tagastamine on muudetud ebamugavaks. Viimane ebameeldiv näide värskelt Digizonest, kus saadeti vale kaup, siis öeldi, et veebis on vigane info ja ma pean vana kauba tagasi saatma ja juurde maksma, et tellitud asi saada. Kui ma täna vaatan siis on see vigane info seal jätkuvalt üleval.

Hämmastav ülbus... pakud neile vastu välja, et nii lõpetab see teema Tarbijakaitses?

[will111]

vaja saata 4 autoratast teise eesti otsa. nii müstiline kui see ka pole siis uskumatult keeruline on leida infot kullerteenust pakkuvate firmade kohta, kes sellist asja teostaks täna. dpd'l on kodukal mingi veider kalkulaator, mille järgi see saadetis justkui jääb nende jaoks "liiga suureks" ja raskeks ning mitmetel teistel firmadel pole üldse nagu kuskil täpsemalt kirjas, et mis piirangud või asjad neil saadetistele on...hinnakalkulaatorist rääkimata.

on kellelgi äkki kogemust? rattad on väheke teistsugused ka, ehk rehvidel on piigid sees...kas selliste asjade (või üleüldse kõigi asjade) puhul nõutakse mingit meeletut sisse pakkimist? kas keegi on saatnud mingeid suuremaid esimeid (no vähemalt 60x60x80cm) ja kui siis millega saatsite?
kes üldse täna veel reaalselt eraisikule uksest ukseni kullerit pakub peale dpd, omniva ja (vist) cargobusi? dpd jaoks vist on see saadetis liiga suur/raske, cargobus "uksest ukseni" versioonis on ebareaalselt kallis (~40+e)

[Tiiger800]

Meie saadame rehve venipakiga, kuna hind teistest oluliselt soodsam. Kõige kasulikum on kaks rehvi kokku teipida ja saata kahe pakina. Piikidele võid mingi papi peale panna.

[Vint]

Vanasti olid Cargobussid, sai tellitud Pärnu lammutusest Opeli mootor Valkka.
Helistas veel mitu korda, et kas ikka tuled jaama vastu ja on nüüd kõik õige.
Tuli ilusti kohale.

[will111]

Uurin venipaki asja lähemalt, kuigi kuidagi nagu jääb mulje, et nad vist eraisikutega väga asja ei aja.

DPD klienditoe sain vahepeal kätte isegi selle küsimusega. Seal neiu väitis, et kui on rattad siis tuleb lausa iga ratas eraldi pakina vormistada/maksta ja veel eraldi sisse ka pakkida Ma küll ei saanud aru, mis põhjusel täpsemalt sest kui lihtsalt rehvid on siis pidi saama 2 kaupa saata. Juhul kui kahe ratta kaal siiski jääb 32kg piiresse, ei tohiks ju suurt vahet olla kas ratas või rehv, aga noh krt teab...võibolla tulebki ühekaupa kuna pole kindel kas 2 ratast ikka jääb alla 32kg.

Cargobusi lehelt vaatasin ka, seal tõesti isegi laseb ilusti hinna välja kalkuleerida. Aga noh...ligi 60 euri. Pehmelt öeldes suht kirves ikka. Samas vähemalt saab tellijale variandi välja pakkuda, eks ta ise peab otsustama

[kalleu]

Omniva oli nõus selliselt kokkupakitud 3 rehvi 21kg vastu võtma.
Tartu (postijaam) - Tallinn (kulleriga ukse taha) maksis 12 euri koos hella kohtlemise eritingimusega.
Päris uksest-ukseni oli nii kallis, et loobusin kuna sel juhul nõudsid kõik vedajad ühekaupa pakkimist ja saatmist.

[will111]

lihtsalt rehve olen saatnud varem ka, päris tihti isegi. paljas rehv ei kaalu niiväga palju, tsikli oma lausa udusulg. tsiklirehvidega on eriti lihtne, need saab jalaga natuke takka lüües postiautomaati suruda et suht lihtne ja soodne saata. aga suuremõõtmeliste ja raskete autoratastega näib olevat hoopis omaette ooper.

need pagana 16" rallipiigid koos velgedega on selline ~18kg tükk tuleb teha 2 eraldi pakki, riskida ja loota, et enne bussi tõstmist päris kaaluma ei hakata

[villy]

Vanasti olid Cargobussid, sai tellitud Pärnu lammutusest Opeli mootor Valkka.
Helistas veel mitu korda, et kas ikka tuled jaama vastu ja on nüüd kõik õige.
Tuli ilusti kohale.

Olen viimasel ajal samuti Cargoga saatnud rehve isegi koos velgedega, täitsa töötab ja soodne ka.

[will111]

soodne on suhteline mõiste ilmselt, ligi 70e antud juhul ma väga soodsaks nüüd ei nimetaks. selle poole pealt muidugi mõistlik teenus, et vähemalt ei ole mingit totakat 30kg limiiti

[kiilas]

vaja saata 4 autoratast teise eesti otsa. nii müstiline kui see ka pole siis uskumatult keeruline on leida infot kullerteenust pakkuvate firmade kohta, kes sellist asja teostaks täna. dpd'l on kodukal mingi veider kalkulaator, mille järgi see saadetis justkui jääb nende jaoks "liiga suureks" ja raskeks ning mitmetel teistel firmadel pole üldse nagu kuskil täpsemalt kirjas, et mis piirangud või asjad neil saadetistele on...hinnakalkulaatorist rääkimata.

on kellelgi äkki kogemust? rattad on väheke teistsugused ka, ehk rehvidel on piigid sees...kas selliste asjade (või üleüldse kõigi asjade) puhul nõutakse mingit meeletut sisse pakkimist? kas keegi on saatnud mingeid suuremaid esimeid (no vähemalt 60x60x80cm) ja kui siis millega saatsite?
kes üldse täna veel reaalselt eraisikule uksest ukseni kullerit pakub peale dpd, omniva ja (vist) cargobusi? dpd jaoks vist on see saadetis liiga suur/raske, cargobus "uksest ukseni" versioonis on ebareaalselt kallis (~40+e)

Proovi OSC-d, Harjumaa veokorraldaja
Telefon:+37256935014 (tööpäeviti 08:00-18:00)
E-post: janar.laansoo@osc.ee

[yeekim]

Kunagi sai piike saadetud nii, et lebomati/joogamati(vmt) ribad katsid ilusti teravikud ära ja siis kile ümber.

edu