Honda CBR900RR karpade häälestamisel nõu/abi vaja

[twist]

Sai selline häkk tehtud, et paigaldasin oma rajasõidu-autole Fireblade karpad.

Kui kedagi huvitab, miks seda tegin, siis põhjuseid on mitmeid.
Hind: 4 karpat oli koos kinnitusvahendite ja muu mudruga 10x odavam, kui paar uusi Webereid (kasutatultki hinnad palju odavamad pole).
Võimsuse lisa: Kuna autol on juba porditud kaas, kõrge surveaste, torukollektor 2" väljalaskega ja 284-kraadine nukkvõll, siis oli ainsaks pudelikaelaks veel pisike originaalkarpa oma 2x32mm lõõridega (vs 4x38mm).
Lihtsus häälestamisel: sellega nüüd olengi jännis, välismaa targad lubasid lihtsat häälestamist ja ka hääles püsimist (erinevalt 40.a vana disainiga Weberitest), aga niisama kõrva ja lõhna järgi neid paika ikka ei pane.

Küsimused:
1. Mida kuhu ühendada? Bensiini pealevool pumbast (bike´i pump) ning gaasi-ja tooretrosid on veetud ja auto töötab, aga kuhu ühendada lahtised otsad? Panna "pimedad"? Või jättagi lahti?

Saan aru, et punasega märgitud toru peaks olema ühendatud airboxiga ja minu arusaamist mööda kõrgetel pööretel segu koostist (lahjemaks?) muutma. Aga kuhu see ühendada, kui pole airboxi? Või jääbki atmosfääri?
Kuhu ühendada rohelisega märgitud torud? Mis otstarve neil üldse on?

2. Õhufilter. Kas piisab üksikutest trompetisokkidest/koonusfiltritest või vajavad karpad toimimiseks ühtset airboxi?

3. Sünkimine. Kuna pidin korra äärmised karpad eemaldama tihendite vahetuseks, siis ilmselt pole need enam absoluutselt sünkroonis ja oleks vaja uuesti sünkida. Olen aru saanud, et selleks(vaakumi mõõtmiseks) on kaks võimalust:
Torude ja voolikutega süsteem, mis kodus valmistatuna võiks välja näha selline:

Trompeti ees hõrenduse mõõtmiseks mõeldud riistapuu:

Kuna kollektorit valmistades selle peale ei mõelnud, pole mul avasid/stutse, kuhu vaakumvoolikuid ühendada.
Kas seega ongi ainus võimalus see teist tüüpi seade laenata? Ostma seda küll ei hakka. Või on veel mõni DIY lahendus?

4. Segu seadmine. Esmaseks käivituseks soovitatakse kütuse põhidüüs asendada vähemalt 150se düüsiga.
See tehtud ja esimene käivitus nägi välja nii:
[youtube][/youtube]

Nagu näha, sülitab segu tagasi ja üleüldse käib väga rikkalt. Kiirendusdüüsi(võimisiganes) nõela splinti ühe astme võrra ülespoole liigutamine võttis sülitamist vähemaks. Aga väga rikkalt käib ta ikka. Kas peaks jätkama selle nõela splindiga mängimist või on asi kütusedüüsi suuruses?
Kardan, et väiksem düüs jätab mootori kõrgetel pööretel nälga ja ajab segu lahjaks (kolvis auk).
Mõni räägib, et autol kasutamiseks on kasulik blokeerida õhukorrektor, mõni jälle ei näe selles mingit kasu. Ehk siis pildil punasega märgitud düüs. Kellel nüüd õigus on?

Järgnevate nädalate jooksul peaks minuni jõudma ka lairiba lambda koos näidikuga. Sellest oleks juba palju abi, aga see eeldab teadmist, mida on vaja reguleerida.

Ise asun Raplamaal. Kui siin või Türi/Paide pool on mõni nii osav karpaspetsialist, kes asja jonksu saaks, oleksin ülimalt tänulik kui keegi tema kontakti jagaks.
PS: Uut ja lühemat sl. kollektorit veel tegema ei hakka. Kuidagi ei taha uskuda, et selles probleem on.

[Piipz]

ei saa midagi kelladega täpsemat sünkrooni, Andrus. Ühendatud voolikutega saab alati täpsemad. Kelladega saab kiiremini ja mugavamalt.
Ainuke, mida kelladega täpsemini teha saab, on mõõta vaakumit, kuid see ei ole ju otseselt sünkroniseerimisega seotud.

[franz125]

Ega sul ilma lambdata suurt teha polegi kui sõites katsetada.Esmalt põhi düüsi suurus siis nõela kõrgus ja lõpuks tühikäigu düüs.Factory pro saidilt leiad juhiseid.

[twist]

Tänan vastuste eest.
Keerasin kollektoritorudele ikka stutsid sisse ja hakkan selle voolikusüsteemiga sünkima.

Ma olen 99% kindel, et aju pumbale mingit lisavoolu küll ei anna. Pump annab niipalju peale, kui ujukikambrites puudu jääb. Kui nõel on kinni, pump ei löö. Juba originaalkarpaga põhjagaasiga sõites ei teinud pump märgatavalt rohkem tööd, kui poole gaasiga töristades. Tootlikkus on tal niivõrd suur, et puudu mingil hetkel küll ei tohiks jääda.

Tekkis veel üks küsimus. Nimelt kui palju Te arvate, et oleks vaja segukruvi algseadistuseks välja keerata? Järjekordne netisoovitus oli 3,5 pööret, mis mulle tundub pisut paljuvõitu.

[twist]

Nonii. Sain karpad sünkroonitud, kuid oli ikka liiga rikas. Seega paigaldasin 140 düüsid. 2. ja 3. silinder enam tagasi ei sülitanud. Seejärel panin äärmistesse silindritesse 130 düüsid. Sünkroonisin ka, aga mitte midagi ei muutunud, teatud pööretel sülitab 1. karpa ikka segu tagasi ja 4. karpa lausa ujub, kui pöörded üle 4000 lähevad. Proovisin äärmiste karpade tühikäigukruvisid ka sisse keerata, märkimisväärset muutust ei toimunud. Nõela kõrguse muutmine ka asja palju paremaks ei teinud.
Enam väiksemaid düüse ei tahaks panna. Pisut imelik, kui ühel karpal on 125 kütusedüüs, teisel 140. Või on see normaalne?
Milles võib olla probleem? Kas ikka liiga pikk sisselase?

[StreetMoto]

R4 moootril on düüsid enamasti võrdsed. Kehva jahutusega süsteemidel suurendatakse keskmiste karpade düüse, et hoida segu veidi rikkam - seda väiksema kuumenemise ja mootoriploki ühtlasema jahutuse huvides. Aga erinevus on stiilis äärmistes 130, kesmistes 132 jne... V-mootoril kasutatakse sama loogikat tagumiste silindrite segu rikastamiseks, mis saavad vähem tuulejahutust.

Kas kogu kompoti seadistamisel on kontrollitud ka klapivahed? Minu praktika näitab, et valede klapivahede korral (liiga väikesed) ei ole abi mingist sünkimisest. Kõigepealt klapivahed korda ja siis alles sünkima. Mul hetkelgi teeninduses kaks sarnast isendit, mis sülutavad sisselaskesse tänu liiga väikestele klapivahedele.

Pole kordagi näinud tekstis, mis värvi on küünlad. Kas mustad valged, pruunid? Kui nina ei aita, siis küünlavärvus on esmaseks indikaatoriks...

Miks ei võiks düüsiga väiksemaks minna kui 140??? Näiteks 1000cm3 Yamha R1 stock düüsid on 130 ja käib nagu loom... Kui küünal must, siis mina liiguks küll katsetuse mõttes väiksema düüsi suunas korraks. Aga ootaks infi küünla värvuse osas, siis saaks ehk kaasa mõelda...

Ahjaa - veel seda, et kas see "pikk sisselase" on jäik või pehmest ja painduvast kummist?

Ahjaa2 - kas karpad on samas asendis vertikaalteljel võrreldes CBR900RR-ga. Esimeselt pildilt paistab nagu karparivi liiga horisontaalselt olevat. Kas ujukikambri piirjoon ei peaks olema 900RR-il horisontaalselt ehk sinu sisselaskekollektorid peaksid olema suurema kõverusega? Küsimuse point seisneb ujukikambri kütusetaseme seadistuses. Äkki rikub sul kogu elu ära liiga kõrge ujukitase ja see omakorda põhjustataud karpa paiknemisnurgast, mis muudab ujukinõela sulgumise hetke ja seetõttu tõmmatakse peadüüsist kogu aeg liiga palju kütet üles.

[janis1985]

Karpad tunduvad olevat sul jah liiga väikse nurga alla, kui arvestada kui pikalinad ratta peal on. Ma soovitaks käia kellegi juures sama ratta karpasid vaatamas ja nurk ära mõõta kuidagi.

[Peeter82]

Ma võin selle karpa ujuki tasapina homme üle vaadata aga mälu järgi pakuks ka et on suht loodis...

[twist]

Tänud kõigi vastuste eest. Autofoorumite regulaarse külalisena on harjumatu juba samal päeval küsimustele vastuseid saada

Unustasin mainida jah, küünlad on täiesti mustad. Portselani pealt veel õrnalt paistab vana värvust. 4. silindri küünal veel eriti nõgine.

Väikseid düüse ma enam ei karda panna, pigem kardan erinevatele silindritele niivõrd erinevaid düüse paigaldada(140/130).
Jooksevad isegi mõned Weber 40 DCOE-d 125 düüsidega, seega kui vaja, ei karda ka väikest düüsi panna.

Sisselase on jäik, terastorust. Ühendamiseks kasutasin lühikesi silikoonlõdvikuid, kuna originaal lõdvikud olid pragulised. Must asi kollektori ümber on lihtsalt termoteip.
Leidsin ka parema pildi karpade asetusest.

Päris horisontaalaselt pole küll, aga kas nii väike erinevus muudab väga palju? Ratas ka ju pidurdab ja kiirendab, kandes kütust ujukikambris kord ette, kord taha.

Viimane kord karpasid maha võttes märkasin, et kollektoritel on peale pikkuse veel üks disainiviga. Nimelt just enne sisselaskeflantsi läheb toru kitsamaks ja sinna on jäänud selline kergelt nõgus tasku, kuhu kütusesegu koguneda tahab. Igal runneril oli väike lomp sees

Nüüd siis küsimus neile, kes vastata oskavad sellelt kohalt.
Kas ikka võib olla probleem liiga pikas sisselaskes? Ja kui on, siis kuidas lahendada uus sisselase, kuna kaane pordid karpadega väga kokku ei lange.

Kui järsu pöörde kannatab kollektoritesse sisse jätta, ilma et see karpade tööd oluliselt mõjutaks?
Kujutasin ette midagi sellist, ainult et mul oleks vaja kaks keskmist järsema jõnksuga teha:

Postitan siis juba mõne pildi ka lihtsast DIY sünkimise riistapuust, mille meisterdasin.

[StreetMoto]

Sisselaske pikkuse osas jään vastuse võlgu. Ei suuda end hetkel ette ujutada kütusetilana, mis siis õhuga segunedes mööda pikk kanalit kulgema peaks Küll aga ütleb must küünal ikkagi, et segu rikas. Siin on mingid hädised pildid tsikli mootori asendist raami vahel http://store03.prostores.com/servlet/ri ... 0RR/Detail
Nurga erinevus tundub mulle märgatav ja tundub, et just selles suunas kus ujuk hakkab nõela sulgemise poole liigutama hiljem.

[Peeter82]

Mäletasin selles suhtes valesti, et ujukikambri kaas ei ole loodis aga need alumised tilad mis seal all on need on pmst maaga risti ehk suht sirgelt ülevalt alla... Proovisin paar pilti ka teha nii et pildil nähtav oleks maaga paraleelselt vast saad abi...

Edit: kiire painti järgi pakuks et sul peaks see punane joon olema maaga risti umbes seega kalde vahe suht meeletu tegelt originaaliga...

Edit 2: see joon siis karpal mis punase ringi sees on pmst peaks maaga risti olema minu arvamuse kohaselt...

[twist]

Mehed teavad, mis räägivad!
Keerasin karpasid niipalju püsti, kui lõdvikud lubasid ja enam ei uputanud ega sülitanud.
Nii et pean ikka kollektoreid lühemaks ja suurema nurga alla ehitma.

Krdi-krt, kollesid tehes lugesin igalt poolt soovitusi, et ujukikambri kaane tasapind peab olema loodis. Tundub, et see käis R1 kohta, mille karpad kõikse popimad on. Kui nüüd mõttega asja vaadata, siis tõesti on ujukikamber kujult juba selline, et peaks palju rohkem "püsti" istuma. Justnagu peakski see tühjendustila Maaga risti olema.
Kinnitage või lükake ümber.

[Peeter82]

No mis seal ikka kinnitada või ümber lükata selles mõttes, et ratta peal nad nii on nagu ma soovitasin panna ja kui püsti poole keerates paremaks läks siis on vastus käes ju suht...

[twist]

Nonii, karpad õiges asendis ja originaaldüüsid sees. Enam ei lenda segu vales suunas.
WB näitas tühikäigul ja kohapeal tuuritades 9,8-10. Kiirendusel enamasti 10,5-11, korra 3. käiku piirajani lastes näitas ka 13 ära.
Pisut raiskamine, võiks lahjem olla.
Üle 2500rpm käib väga magusalt, võrreldes originaalkarpaga on erksus hoopis teisest klassist.

AGA. Probleem on tühikäigus. Pärast pöördes käimist hoiab mõnda aega 2000-2500 rpm peal, siis kukub järsku 500 rpm peale ja sureb välja. Tühikäigust pöördeid üles saada on ka raske, enne 2000rpm tahab meelitamist, et pöördesse läheks.
Millest alustada? Kas CBR karpadel tühikäigukruvi sisse keerates ikka vähendab tühikäigusegu hulka või hoopis suurendab?

Karpad on sünkis, aga õhufiltrit ikka pole.

[TDM]

Nonii, karpad õiges asendis ja originaaldüüsid sees. Enam ei lenda segu vales suunas.
WB näitas tühikäigul ja kohapeal tuuritades 9,8-10. Kiirendusel enamasti 10,5-11, korra 3. käiku piirajani lastes näitas ka 13 ära.
Pisut raiskamine, võiks lahjem olla.
Üle 2500rpm käib väga magusalt, võrreldes originaalkarpaga on erksus hoopis teisest klassist.

AGA. Probleem on tühikäigus. Pärast pöördes käimist hoiab mõnda aega 2000-2500 rpm peal, siis kukub järsku 500 rpm peale ja sureb välja. Tühikäigust pöördeid üles saada on ka raske, enne 2000rpm tahab meelitamist, et pöördesse läheks.
Millest alustada? Kas CBR karpadel tühikäigukruvi sisse keerates ikka vähendab tühikäigusegu hulka või hoopis suurendab?

Karpad on sünkis, aga õhufiltrit ikka pole.

Jämedalt on karpadel nii, et kui tühikäigu kruvi on (õhupuhasti poolt vaadates) enne segusiibrit, siis reguleeritakse tühikäigu segu õhu hulka, kui peale segusiibrit(ehk siis silindril lähemal, siis reguleeritakse segu kütuse kogust!
Seega, kui esimesel juhul kruvi kinni keerates läheb segu rikkamaks(kuna segus oleva õhu hulk väheneb), siis teisel juhul läheb lahjemaks(kuna segus kütuse hulk väheneb)
Loodan, et sai arusaadav!

[No_name]

Ise hakkan ühele vanakooli vw 16v mootorile karpasid paigaldama. Kolle on lastud valmis keevitada. Pumbaks sain ühe weberite karpapumba. Gaasitrossi ja tooretrossi lahendus tuleb veel välja mõelda, ning siis saaks seadistamisega tegelema hakata.

[twist]

Nüüd on siis nii, et ülalpoole 3000rpm liigub kui unelm. Reageerib kiirelt, segu on 14,5-14,7. Ilmselt liigutan nõela splindi tagasi alla, 13 on palju meeldivam segu, et öösel magada saaks.
Aga tühikäiku ei eksisteeri, pärast kräunutamist(soojana) jääb ikka 2500 peale, siis kukub 500 peale(ehk jookseb täis) ja jääb seisma. Segu kogu selle jama ajal 10.0, ei rohkem ega vähem. Kas võib probleem olla ka nukkvõlli pisut hilises asendis? Selline tunne, nagu lööks sisselaskesse tagasi madalal pöördel.

Ise hakkan ühele vanakooli vw 16v mootorile karpasid paigaldama. Kolle on lastud valmis keevitada. Pumbaks sain ühe weberite karpapumba. Gaasitrossi ja tooretrossi lahendus tuleb veel välja mõelda, ning siis saaks seadistamisega tegelema hakata.

Ilus kollektor! Trossidena saad jalgratta piduritrosse kasutada, toimivad väga hästi. Edu!

[No_name]

Tegin täna esimese käivituse. Käima ta läks, aga tahab kõvasti näppimist. Madalamatel pööretel jookseb lihtsalt täis ning sureb välja. Ujutab kambri üle, ning hakkab tuulutusest välja ajama. Seda teeb ainult neljanda ja kolmanda silindri tuulutus. Kui lairiba anduri ning kella kätte saab. Siis süveneb probleemi olemusse natukene rohkem.

Videos on näha, kuidas sellest tuulutusest bensiini välja ajama hakkab ning ära kooleb.

[youtube][/youtube]