sissesõit külmaga.
Moderaator: Moded
-
Teema algataja
sissesõit külmaga.
kuidas oleks teha sissesõittu kusagil -10 kraadiga aga kuival teekattel? sai vahetatud väntvõll, kolb, rihm vurvevedru ja rullikud.
-
- Postitusi: 318
- Liitunud: 01 Mär 2006, 16:13
- Asukoht: Saue
see oli küll loll küsimus 
LOOMULIKULT ET LUME SULAMISE AJAL SAAKS JUBA GAAS PÕHJAS SÕITTA

LOOMULIKULT ET LUME SULAMISE AJAL SAAKS JUBA GAAS PÕHJAS SÕITTA

derbi senda drd limited
BEST
www.rate.ee/users/rosin12
kymco punane
/cpi hussar/rieju smx 125 sm/isa vw touareg 3.6/suzuki lt-r 450/ayr ktm-quad. 525-540./ can-am renegade 800 efi
BEST
www.rate.ee/users/rosin12
kymco punane

tee peal sõida aeglaselt ja vaata et sa kuuma ei anna 
ära järjest pikalt ka sõida ...
tegelt peaks talvel omasmõttes olema parem sissesõittu teha kuna ei kuumeneüle niikergesti
aga vaata et sa lume,jääpeal gaasi üle 1/3 ei vajuta kuna jääpeal ta saab kohe pöörded kätte ja = samaga nagu kuumaandmisel

ära järjest pikalt ka sõida ...
tegelt peaks talvel omasmõttes olema parem sissesõittu teha kuna ei kuumeneüle niikergesti

aga vaata et sa lume,jääpeal gaasi üle 1/3 ei vajuta kuna jääpeal ta saab kohe pöörded kätte ja = samaga nagu kuumaandmisel

derbi senda drd limited
BEST
www.rate.ee/users/rosin12
kymco punane
/cpi hussar/rieju smx 125 sm/isa vw touareg 3.6/suzuki lt-r 450/ayr ktm-quad. 525-540./ can-am renegade 800 efi
BEST
www.rate.ee/users/rosin12
kymco punane

-
- Postitusi: 469
- Liitunud: 17 Juun 2005, 15:46
- Tsikkel: FC350 ; KX250F
- Asukoht: Tallinn
- Tänatud: 1 kord
No ainuke jama talvel sõitmisega on ka see,et tavaliselt on jää -10kraadiga ja ratas käib ringi ja,et edasi liikuda samal tempol mis enne(loe:korralik kuiva kattega teel) antakse tavaliselt rohkem tuure ja mootor töötab sellisel kiirusel nagu korralikul teel 50-60km/h....Aga muidugi see on minu arvamus!
teha sissesõittu kusagil -10 kraadiga aga kuival teekattel
krossi2ss kirjutas:No ainuke jama talvel sõitmisega on ka see,et tavaliselt on jää -10kraadiga ja ratas käib ringi ja,et edasi liikuda samal tempol mis enne(loe:korralik kuiva kattega teel) antakse tavaliselt rohkem tuure ja mootor töötab sellisel kiirusel nagu korralikul teel 50-60km/h....Aga muidugi see on minu arvamus!
No see libedaga liigselt ringi käima (ja sedagi ehk ainult stardihetkel) kippuv tagaratas on pseudoprobleem ja ei kuulu üldse kaasamõtlemisele.
Aga teema pealkiri "sissesõit külmaga" omab tähendust küll!
Ja pole siin midagi, et ülekuumenemise oht on hoopis väiksem, kui suvel (rolleri jaoks tegelikult normaalsete temperatuuride juures!) sõites!
Külmaga satub mootori karterisse oluliselt rohkem bensiini, mis ei võta osa mootori tööst vaid lihtsalt on seal piiskadena. (kirjutasin sellest elektrilise tooreklapi teemas) See bensiin peseb väga edukalt maha ja välja õli silindri peegelpinnalt ja väntvõlli ja kepsu laagritelt. Selle tulemusel on küllalt suveseades rollereid talvel kokku jooksutatud - tüübid arvavad, et õues on külm, siis järelikult ülekuumenemise ohtu pole ja kütavad talvel täiega.
Ohuks pole mitte otseselt ülekuumenemine, vaid puudulik õlitus. Ülekuumenemine on tihtipeale alles tagajärg.
Kui tahad talvel sissesõittu teha, siis pead garanteerima, et õlitus toimiks perfektselt. Sega bensiin rasvasemaks või reguleeri õlipump oluliselt tootlikumaks. Samas hakkab see liigne õli küünlaid hävitama. Küünal pane normaalsest number või kaks kuumema hõõgarvuga, et ta jaksaks õlises ja tegelikult ikkagi liiga jahedas mootoris isepuhastuda.
Ja! - tõenäoliselt pead leppima sellega, et vead enese järel summutist väljuvat vihast suitsupilve.
-
Aga teema pealkiri "sissesõit külmaga" omab tähendust küll!
Ja pole siin midagi, et ülekuumenemise oht on hoopis väiksem, kui suvel (rolleri jaoks tegelikult normaalsete temperatuuride juures!) sõites!
Külmaga satub mootori karterisse oluliselt rohkem bensiini, mis ei võta osa mootori tööst vaid lihtsalt on seal piiskadena. (kirjutasin sellest elektrilise tooreklapi teemas) See bensiin peseb väga edukalt maha ja välja õli silindri peegelpinnalt ja väntvõlli ja kepsu laagritelt. Selle tulemusel on küllalt suveseades rollereid talvel kokku jooksutatud - tüübid arvavad, et õues on külm, siis järelikult ülekuumenemise ohtu pole ja kütavad talvel täiega.
Ohuks pole mitte otseselt ülekuumenemine, vaid puudulik õlitus. Ülekuumenemine on tihtipeale alles tagajärg.
Kui tahad talvel sissesõittu teha, siis pead garanteerima, et õlitus toimiks perfektselt. Sega bensiin rasvasemaks või reguleeri õlipump oluliselt tootlikumaks. Samas hakkab see liigne õli küünlaid hävitama. Küünal pane normaalsest number või kaks kuumema hõõgarvuga, et ta jaksaks õlises ja tegelikult ikkagi liiga jahedas mootoris isepuhastuda.
Ja! - tõenäoliselt pead leppima sellega, et vead enese järel summutist väljuvat vihast suitsupilve.
-
hea teooria ...
...seal piiskades ju õli ka sees. Sama segu ju määribki vända laagreid.

Jah... olin kindel, et umbes nii vastataksegi. Ega raske on teisiti mõeldagi, sest iga üks teab, et 2T mootorile segame aga õli bensiini sisse ja saadame nad koos mootorisse. Et siis kuidas see bensiin veel saab õli maha pesta!?

Meeldib või mitte, aga mootorisse tõmmatava (talvel külma!) õhu temperatuurist sõltub palju. See dikteerib olulisel määral karburaatori ja sisselaskekollektori temperatuuri ja samuti mõjutab temperatuuri karteri keskkonnas. Just sellel teekonnal peab valmima oluline osa kütusesegust, mis surutakse lõpuks läbi kanalite silindrisse ja süüdatakse. Oluline osa siinjuures on ka bensiini aurustumisel. See on külmas (noh ütleme siis "mitte piisavalt "soojas"") aeglasem. Lisaks see, et nii karburaatorist kui sisselaskekollektorist haarab lõpuks õhuvool kaasa seal kondenseerunud bensiinitilgad ja tõmbab need karterisse. Udupeeneks pihustunud bensiin aurustub ja süttib paremini. Suured piisad halvemini. Lisaks suudab läbi kanalite silindrisse surutav õhuvool suuremaid piisku märksa vaevalisemalt kaasa haarata, sest need on raskemad.
Muidugi levib soojus põlemiskambrist mööda detaile üle mootori ja külmakäes mootori karterit katsudes võib see tunduda ikka päris kuum olevat (50-60 kraadine metall tundub käega katsudes juba tuline), kuid sellest on vähe. Karteri sees pole ka eriliselt soojem, seda enam, et sissetõmmatud õhu-bensiini segu ei jää sinna soojenema, vaid surutakse järgmise takti jooksul jälle edasi ja asemele tõmmatakse uus sahmakas külma õhku. Seda siis küttesegu moodustamist halvendavatest asjaoludest. See nüüd muidugi ei tähenda, et külmaga korjuks bensiini vedelal kujul karterisse lõpmatult aina juurde, kuniks see ükskord saab silmini täis ja siis edasi saaks juba vedelikupumba..

Aga õlitamine? Suvel, normaaltemperatuurini soojenenud mootoris kasutatakse mootori tööks oluliselt suurem osa bensiini ära. See tähendab ka seda, et teda saab jääda vähem karterisse seal olevat õli lahjendama, vedeldama, "pesema" - nii kuidas meeldib nimetada... Pihustunud bensiini/õli segust aurustub bensiin (suvel paremini) välja ja karteris olevates ja määrimistvajavatesse kohtadesse sattuvates õlipiiskades on lihtsalt seda tegelikku õli (suvel)rohkem. Ja õli määrib-libestab, püsib detaili (näiteks silindri peegelpind) pinnal paremini, kui bensiin.
Reaalses elus polegi eriti midagi hullu. Tsiklid ja ATV-d ja mootorsaanid ja autod, saed ja-mis-iganes apastraadid töötavad iga ilmaga ja pole ju hullu. Tõsi paljudel on talverezhiimis võimalik vähemalt sissehingatavat õhku võtta kusagilt mootori kuumalt kohalt - näiteks väljalaskekollektori juurest. Külmaga suurem kütusekulu pole kah enamikul probleemiks - see lihtsalt võetakse teadmiseks.
Ma polekski sellesse teemasse sekkunud, kui küsimuse peale talvisest sissesõidust poleks tulnud nii palju vastuseid stiilis, et pole probleemi - talvel paremgi seda teha sest ülekuumenemise ohtu ei ole.
Tahtsin juhtida tähelepanu, et mitte otseselt ülekuumenemises pole probleem vaid ülekuumenemine on juba tagajärg. Mootorit talvel sisse sõittes peab olema sama hoolikas ja tähelepanelik, kui seda suvel tehes.
See info, kuidas talvel on kutid oma rollereid kokku jooksutanud, pärineb venemaa erinevate rollerifoorumite lugemisest. Ajal 2000-2004 kui ise sõitsin Zidiga, olin huvitatud sealsete foorumite lugeja, sest mootorite suhtelise sarnasuse (ma ei räägi ülekandest) tõttu sain nii omalegi kasulikku teavet. Kuna riik suur ja rahvast (ja tehnikat!) palju, siis koguneb ka arukat ja analüüsivat infot koguseliselt rohkem kui meie pisikesest Eestist. Praegu pole enam viitsinud mitu aastat neid foorumeid jälgida ja ei tea, kas nad kõik enam toimivadki, kuid tol ajal käis ikka aeg-ajalt mõni sellise "sõtsin külmaga, üle ei saanud kuumeneda aga näed kokku jooksis!" sisuga teema läbi.
-
Robskar kirjutas:Aga, talvel siis mingi alla -5c külmaga võib siis rahulikult põristada?

Põrista põrista! Kuid ole täpselt sama hoolas (rohkem õli, väksemad kiirused ja koormused) kui suvel sissesõitu tehes ja ära lase ennast petta arvamusel, et kuna on külm siis võid kuumenemist kartmata uljamalt lasta - selline oli minu sellesse teemasse sekkumise mõte.
Aga ainult üksikute väljavahetatud laagrite "sissesõidust" ei tea ma eriti midagi. Teoreetiliselt pole laagri enese juures suurt midagi "sisse töötada". Kui ta on õiges mõõdus ja paigaldatud veatult, siis pole seal enam midagi sissetöötamise mõttes mõõtu kulutada või paika loksutada. Veerevlaager töötab oma kasutuselevõtu hetkest alates ainult ühte moodi - oma loomuliku kulumise ja vananemise suunas. Liugelaagrid ehk "saaled" oleks teine teema, kuid rolleris neid ju pole.
Isiklikult vist ikka kohe pärast vändalaagrite vahetust kihutada ei julgeks, sest ikka võib juhtuda materjali- või teostuspraaki ja siis on tervislikum, kui võimalik rike tuleks avalikuks pigem "pehmelt" ja väikestel pööretel, kui suurtel pööretel ja "kärtsuga". Kui vahetasid koos laagritega ka simmereid, siis võiks needki alustuseks saada veidi leebemal rezhiimil töötada. Mingit kilometraazhi või töötundide arvu mina küll ei julge soovitada. Mul pole kunagi olnud vajadust laagerhaaval mootorit uuendada - pole pidanud tegelema sellise teemaga.
-
Mida rohkem seda parem(sissesõitu).Robskar kirjutas:Aga, talvel siis mingi alla -5c külmaga võib siis rahulikult põristada?
VÕi võib see just eriti halvasti mõjutda väntvõlli laagritele?
Palju on ültse normaalne sissesõit nendele? 10km?,- selline arv jäi meelde kunagi ühest vanemast teemast, kui sõber vahetas enda omad.
Hea sissesõit on umbes 1000 km
500 km käib kah...
aga alla selle jääb väheks
-
Teema algataja
-
- Postitusi: 329
- Liitunud: 03 Juul 2004, 02:09
- Tsikkel: 2007 Honda CBF1000 ABS jpm
- Asukoht: Tartu
Pikki otsi võib küll ette võtta, kuid tuleb teatud aja tagant aparaati jahutada, et üle ei kuumeneks. Jahutad iga 20km tagant masinat ja ei juhtu midagi.jorss kirjutas:Ostsin ka paar nädalat tagasi täiesti tutuka rolleri. Et siis esimesed 500km kiirus üle 40 minna ei tohi ja pikkasid otsasid ka võtta ei saa?
R-13>Suz Sepia ZZ>Hon NS125F>R-4>R-13>Peugeot SV50>Yam DT50R>Suz TS50XK>Hon MT5>Gauja>
R-7>R-11>R-11>Suz RG80 Gamma>Delta>R-22>Benelli 491SP>Yam YQ50 Aerox R>Apr SR50R>R-4...
R-7>R-11>R-11>Suz RG80 Gamma>Delta>R-22>Benelli 491SP>Yam YQ50 Aerox R>Apr SR50R>R-4...
-
Teema algataja
see eo tähemda ju seeda, et kui sina piitsa pühja laksad, ei ole teistel provleeme..DasbOOt kirjutas:irw eriti hoolsalt siin mõned teevad sissesõitu. Käitute nagu väikse titaga keda on vaja tissist toita. See on ju ikkagi mootoriga masin ja loodud sõitmiseks. Mul poest ostes oli küll rutska kohe põhjas ja mitte midagi ei juhtunud. Hakake sõitma mitte nännutama
Teistel ntx võib olla teine partii rollereid, ja siis ei ole hea kui mingi teine partii laseb piitsa põhja ja asi kottis.. müelege loogiliselt - Väljas on külm, veits lased gaasi suurele ringile, kuid kui on suvi, siis on kogu aeg gaas põhjas

Kuidas sa sõidad suvel väikse gaasukogusega (va. tuuningmootoriga rollerid)?

EDIT: Kajuks paneb klaver nökku..

Liitu vestlusega
Vestluses osalemiseks pead sa olema motokommuuni liige
Avan konto
Pole veel liige? Pole probleemi, registreeru ja liitu.
Liikmena saad sa ise postitada ja vastata teisetel või tellida endale teavitusi vestluse edenemise kohta.
Kõik siin on tasuta ja võtab vaid minuti. Kohtusi sellega ei kaasne.