Eesti Liiklus Bikeri jaoks - ohtlik?

[manager2]

Tulenevalt ühest vahetult kohatud "rullnoklikust" suhtumisest, tahaks teada, kuidas on foorumi liikmete ellujäämisvõimalustega Eesti liikluses. Tahaks siis teada, mis on juhtunud keskmise Biker.ee foorumi liikmega Eesti teedel. Siinkohal ärge võtke arvesse ringradadel ja metsateedel juhtunut.
Arvesse lähevad ikka juhud, kui olete tänaval kohtunud võõra objektiga või siis tundnud tavapärasemalt tugevamat maa külgetõmmet.

Edu ja ellujäämist peatselt saabuval kevadel.

[CB500]

Vastus pealkirjas küsitule, jah on ohtlik, vahel isegi väga, arvestama pead sellega, et sinuga ei arvestata. Minul on sisse harjunud (nüüdseks ka autoga sõites). et kui aiman mingit ohuolukorda on näpp/käsi signaalil valmis.

p.s. ära naisele seda teemat näita

[Laur]

Kaks korda on auto ette keeranud, mõlemal korral ise terveks jäänud. Ühel korral ratas üsna sodi ja auto tiib ka korralikult kortsus, ise lendasin vastu auto kongi ja sealt põrkega põõsasse. Teisel korral natuke külg maha auto vastu ei puutunud, ratas sai mõned kriimud.

[spinna]

No niikui CB500 juba ütles, aga näpp signaalil asemel pruugin käed jalad siduril-piduril taktikat. Tavaliselt piisab gaasi lhtilaskmisest ja kuskilt tulebki see saatuslik 0,5 sekundit, mis kodanikul kaasliiklejal minu märkamisest või reageerimisest muidu puudu jäi. Nimetagem siis seda ettevaatlikuks laveerimiseks liikluses, ehk kaabuga sõitmiseks
Jutt käib minu puhul pigem autosõidust, aga ma ei ole senini veel olulisi erinevusi tajunud.

[QNN]

Otseselt jah, vaidlema ei hakka, AGA minu tagasihoidlik arvamus on, et ei ole meie liiklus nii hull midagi. Ise erinevate aparaatide roole keeratud/lenksu hoitud ca 10 aastat ja seda enamasti ikka Tallinnas, kuid ausalt ei näe põhjust kurtmiseks. Tunnistan, et olen isegi kohati liiklushuligaani staatuses...kui teeolud ja muud tingimused lubavad, siis kipun liikuma enda arust optimaalse kiirusega, vaatamata seadusandlusele...tsikliga pole vist elus linnas alla 80 sõitnud ja tee, mis tahad - ei ole veel kordagi tõsisemasse ohuolukorda sattunud...ma ei pea ennast millegi poolest eriliseks, aga mina olen küll õppinud võimalikke ohuolukordi ette nägema ja ka vastavalt käituma. Nimelt lubasin emale, et ei kuku kunagi ja end rattaga ära ei lõhu...siiani on ka õnnestunud
KUSJUURES, avastasin, et ratta värvil ja sinu märkamisel teiste liiklejate poolt on ikka väga suur seos. Hetkeks olnud 2 punast, 1 must ja 1 tumesinine ratas...punastega, kusjuures sootuks parem/turvalisem liikuda...võimalikke probleemseid hetki tunduvalt vähem.

A meie liikluse kaitseks veel: olen suht palju liigelnud hispaanias-itaalias ja muidugi poola-leedu on ka kohad, kust eluga pääsedes taipad, et kohalik liiklus on meil ikka suhteliselt heal tasemel ja need paar idiooti, kes ikka päevas silma hakkavad ongi õpetlikuks näiteks, et hull oleks siis, kui kõik sellised oleks, nagu mõningates maades kombeks.

[sang]

Et statistika oleks täpsem, peaks pollis küsima, kas liiklusõnnetusse satuti omal süül või süütu kannatajana ja kas tegu oli ühe osalejaga õnnetusega. Muidu läheb "meie kohutava liiklusolukorra" tõendamiseks kirja ka oskamatusest või rullnoklusest juhtunud õnnetused.

[davidsoniharald]

KUSJUURES, avastasin, et ratta värvil ja sinu märkamisel teiste liiklejate poolt on ikka väga suur seos. Hetkeks olnud 2 punast, 1 must ja 1 tumesinine ratas...punastega, kusjuures sootuks parem/turvalisem liikuda...võimalikke probleemseid hetki tunduvalt vähem.

Muide, tegemist on teaduslikult tõestatud faktiga.

[bikefan]

arvestama pead sellega, et sinuga ei arvestata.

Minu arust väga õige - sellest lähtudes on kindlasti võimalik palju rahulikumalt ja turvalisemalt hakkama saada...

Endal on samuti tekkinud refleks, et kui näen kuskilt tänava otsast auto nina ohtlikult välja paistmas, käib esimene mõte, et nagunii keerab ette - ja tavaliselt see niimodi ka on - eriti kui sõidad natuke kiiremini, kui ette nähtud... Ja mis see vaene autojuht siis tegema peakski - tema ju ei tea, et sekundi pärast sa juba talle salongi trügid... Nii et kui ikka tekib variant, kus näed autot, kellest võib saada sinu reisi lõpp-punkt, siis igaljuhul tasub gaasi maha keerata - sest: arvestama pead sellega, et sinuga ei arvestata...

[Daredevil]

Eelmine suvi oli endal küllaltki ehmatav olukord.. Ise omasin KTMi supermoto ratast ja Kakumäe rannas vahetasin sõbraga rattad ära, et koos koju sõita ja teise rattast ka aimu saada. Sõbral oli CBR 600. Algul lasin Kakumäe teelt rahulikult tulema, kuid ühel hetkel oli spidomeetril u 140 km/h (jah, ma tean, et ise olin idioot seal teel 140ga!). Silmasin juba varakult, et ühelt kõrvalteelt tuleb tore blond naine oma X5-maasturiga, kuid millegipärast mulle tundus, et ta ei jää seisma... Vastassuunast tuli ka auto. Ja nii siis oligi. Mina kiirust maha ei olnud lasknud, neiu arvas, et ta keerab veel vastutuleva auto ette! Ainus liigutus, mida teha sain, oli vasakule tõmmata - ehk siis kõnnitee ja vastutuleva auto vahelt läbi, sest noor blondike märkas mind ühel hetkel ja ees ära sõitmise asemel pani keset teed pidurit. Tore-tore.
Õnneks oli kogu sündmuse kulminatsiooniks minu kõnnitee ja vastutuleva auto vahelt läbi sõitmine ligi 110-120 km/h-ga viimase tugeva signaali saatel... Pärast seda sündmust enam sellistes oludes kihutada tahtnud ei ole ja kõrvalt lähenevat autot arvestan kümme korda tõsisemalt.

Jutu moraal: võtke minu lollusest õppust ja ärge sõitke 50 piiranguga teel autode vahel 140-ga!

Päikest!

[rix125]

Tavaliselt on mulle ette keeratud just kuskil metsavahe teedel, kui seenelised ja marjulised oma uhke saagiga kodupoole kiirustama on hakanud? Ei osata võib-olla oodata väiksemate asfalt teede pealt eriti kedagi ja pööratakse tuima näoga peateele välja

[Kameeleon]

... KORDAME KÕIK KOOS:

...Kõik kaasliiklejad on idioodid
...Kõik kaasliiklejad on pimedad
...Kõik kaasliiklejad on õelad
...Kõik kaasliiklejad on sinust tugevamad
...Kõik kaasliiklejad on kirjaoskamatud

...ka kõik teised mootorratturid on kaasliiklejad


Kuna mul on eelnev tabel peas siis pole siiani suuremat probleemi sõitmise ja kaasliiklejatega olnud....

[CB500]

Eelmine suvi oli endal küllaltki ehmatav olukord.. Ise omasin KTMi supermoto ratast ja Kakumäe rannas vahetasin sõbraga rattad ära, et koos koju sõita ja teise rattast ka aimu saada. Sõbral oli CBR 600. Algul lasin Kakumäe teelt rahulikult tulema, kuid ühel hetkel oli spidomeetril u 140 km/h (jah, ma tean, et ise olin idioot seal teel 140ga!). Silmasin juba varakult, et ühelt kõrvalteelt tuleb tore blond naine oma X5-maasturiga, kuid millegipärast mulle tundus, et ta ei jää seisma... Vastassuunast tuli ka auto. Ja nii siis oligi. Mina kiirust maha ei olnud lasknud, neiu arvas, et ta keerab veel vastutuleva auto ette! Ainus liigutus, mida teha sain, oli vasakule tõmmata - ehk siis kõnnitee ja vastutuleva auto vahelt läbi, sest noor blondike märkas mind ühel hetkel ja ees ära sõitmise asemel pani keset teed pidurit. Tore-tore.
Õnneks oli kogu sündmuse kulminatsiooniks minu kõnnitee ja vastutuleva auto vahelt läbi sõitmine ligi 110-120 km/h-ga viimase tugeva signaali saatel... Pärast seda sündmust enam sellistes oludes kihutada tahtnud ei ole ja kõrvalt lähenevat autot arvestan kümme korda tõsisemalt.

Jutu moraal: võtke minu lollusest õppust ja ärge sõitke 50 piiranguga teel autode vahel 140-ga!

Jutu moraal 2: ära anna teistele sõita kui sa pole kindel, et su ratast proovimise käigus ära ei tapeta.