Ei suuda oma viha vasemäärde vastu tagasi hoida, tunnen kuidas käsi läheb rusikasse kui keegi jälle purinaga veljeflantse või piduritükke vasetab.

Galvaaniline korrosioon ja metallide külmkeevitus ei ole väljamõeldised, võid teha omale karuteene kui pistad ilusti vasetatud toruotsa omale alumiinumist plokikaande või plätserdad oma uusi valuvelgi.

Alati on mõistlik lähtuda originaalsest lahendusest ja mitte asju üle remontida. Ka igal määrdel on oma aeg ja koht.
Originaalis kasutatakse antud kollektori ühenduskohas lamineeritud grafiidiga tihendit, mis on roostevaba ja tänu grafiidile omab määrivat omadust. Seega ei ole rohkem sinna midagi tarvis, et ühendus oleks stabiilne ja hiljem lihtsasti hooldatav.

Akuklemmidele vasemääre ei ole ka kindlasti vajalik, kui karta korrosiooni, siis kasutada vaseliini või valget liitiummääret.

Kalapea kirjutas: ↑22 Mai 2019, 10:49

...Akuklemmidele vasemääre ei ole ka kindlasti vajalik, kui karta korrosiooni, siis kasutada vaseliini või valget liitiummääret.

Ja palju õnne, kui keegi on aku klemmid kunagi odavamate kurat-teab-mis-alu-sulamist junnidega asendanud (ei tea, kas tsiklitele sellist s*tta üldse toodetakse, kunagi ühel "talverallikal" oli). Vask + alu + niiskus + temp ei anna midagi hea kokku!

Kalapea kirjutas: ↑22 Mai 2019, 10:49

Ei suuda oma viha vasemäärde vastu tagasi hoida, tunnen kuidas käsi läheb rusikasse kui keegi jälle purinaga veljeflantse või piduritükke vasetab.

Pole selle üle kunagi pead vaevanud aga mis otstarbel ja kus vasemääret kasutatakse? Kiire otsing näitas, et kõik kasutavad seda eesmärgil, mis Piipz mainis ja ka enamus vasemäärde müüjaid teevad seda.

Triumph'i tehasemanualist loen nii:
"Lubricate the pad retaining pin with a thin smear of proprietary high temperature copper based grease."
Ma eeldan, et nad teavad, millest nad räägivad?

No enamus Triumphi polte lähevad lahtikeerates pooleks ka Ok see oli pool nali. Samas pad retaining pin ei ole ilmselgelt akuklemm, ega ka tuletoru tikkpolt. Ja eriti haige asi on vasemääre aerosooli kujul, tegelikult enamus aerosoole, kuna neid kasutatakse reeglina alati valesti. Pastana kasutan vaske mõnedes kohtades, kuid viimase 15-20 aasta jooksul olen hakanud kasutama keraamilisi määrdeid või tõrva. Aga Kalapeal on 100 ja rohkem % õigus. Lõppsõnana on kõigil õigus oma vasemäärdega alumiiniumisse keeratud poldid ise välja puurida ja oksiidist puretud tooted uutega asendada, mitte tüüdata remondimehi

Valesti kasutatud määrdeaine ei tähenda veel seda, et määrdeaine ise kehv on.

Kauri kirjutas: ↑22 Mai 2019, 16:14

No enamus Triumphi polte lähevad lahtikeerates pooleks ka Ok see oli pool nali.

Samas oli seal ka rõhutataud, et kui juhendis pole mainitud, et määrida tuleb siis ei tohi määret toppida. Mitte mingisugust. ["Unless specified, threaded fixings must always be fitted dry (no lubrication)"]. Minu üllatuseks oli neid kohti, kus midagi määrida tuli ikka silmatorkavalt vähe. Põhiline mida mainiti oli molübdeenmääre.

Kuivalt ma ise meie kliimas ühtki keermesliidet kokku ei pane juba kaua aega. Kui peab olema tõesti kuiv liide, siis ma kasutan seal kõige pehmemat keermeliimi. See on uskumatu kui palju jama suudab tekitada niiskus ja sool. Samas ei ole ma kunagi näinud ühtki polti või mutrit ennast lahti kerimas selle tõttu, et sinna on määret või õli pandud, kui polt on normaalse jõuga kinni keeratud va. Harley mootorrattad
Samas liidete puhul on momentvõtit kasutades väga suur erinevus kas meil on määritud keere ja liugpinnad või kuivad. Ega tootja ei ole ka loll, temal on alati lihtsam öelda et asi käib kuivalt kokku,selmet sinna tehases törts libestit lisada. Mõtle milline materjali, aja ja tootmiskulu sellega kaasneb aasta lõikes, rääkimata võimalusest mitte müüa piiramatus koguses puruks keeratud või kulutatud polte mutreid. Oleks autotootjatel hoidu kasutada korralike galvaniseeritud polte või lisada törts määret poldile, siis veermiku silladetailide müük oleks Eestis -50% võrreldes hetkeseisuga, ja selle kohapealt ma tean mida ma räägin

igaks juhuks küsimus Kaurile, kas remondimeeste töö polegi remont või

Piipz kirjutas: ↑22 Mai 2019, 17:06

igaks juhuks küsimus Kaurile, kas remondimeeste töö polegi remont või

Ma ei ole nii öelnud, aga kogemused ja praktika näitavad, et alati kui sellise piruka otsa satud, siis on kliendil malekell kõrval ja tai pohh kui tehase normajast üle lähed. Siis oled kohe petis, liigkasuvõtja ja krt teab kes veel. Lisaks saab täna veel sotsiaalmeedias ka kella kaela

No igatahes tundub, et seda vasemääret ei tohi kusagile panna, olen seda klotside taha, akuklemmidele ja leegikatele juba aastaid pannud. Jälle targem

Pole sel vasemäärdel midagi häda, eelmainitud kinni jäämine on ikkagi aastates mõõdetav tulemus.
Kauri, valmistajad säästavad tahtlikult nende pisiasjade pealt. Üks asi on töökulu ja teine määrdeained ise. Näiteks Manitou tõstukid ( ja ilmselt mitmed veel ) tulevad uuena nii et õlitasemed on kõikjal täpselt min. peal. MRT2550+ Mersu mootors on min ja max vahe 10l. Hüdroõli paak ise tublisti üle 200l ja peale saab tublisti kallata, enne kui näitab normi.

Vint, tean seda tootja värki, ma omast arust kirjutasin sellest kokkuhoiu teemast paar posti kõrgemal, ilmselt ei väljendunud piisavalt arusaadavalt. Samas näen igal aastal meeletutes kogustes probleeme kus rehvivahetajad peksavad valuvelgesid rummudelt maha ja keeravad turvamutrite võtmeid puruks just sellesama vasemäärde kasutamise tõttu.

Vase määre. Vahest ka kuldne määre. See viimane lisab nagu veel kaalu juurde! Mendelejev naeraks vaikselt pihku. Mida teevad erinevad( eriti värvilised) metallid omavahel? Niiskuses ja temperatuuri mõjutuses? No ja kui Edison ka veel mängu tuleb, oma suunatud..........? Lasin aastaid tagasi vahetada tagarehvi tuntud motomeeste firmas. Oote tööna. Kõik viimase peal. Mainiti veel, et määrisid rummu nuut ühendust "kuldse" määrdega. ( tsiklil kepi vedu). Mina jummala häpi, et näe asjalikud mehed. Järgmisel hooajal kiskusin ratta alt ise, et rehvi vahetusse viia - kuldsest määrdest järgi vaid tolm ja nuudid kuivad kui martini. Vist mingi 5000 kilti sõidetud. Kas ma kasutaks seal seda määret?

Kauri, mitmed teised ei tea. Kirjutasin seda sinu jutu jätkuks. Kummitus on aga teise nurga taga nüüd.
Sinu veljejutt ei klapi mitte kuidagi. Probleem on liigse jõuga, poltide/mutrite kinni väänamine, mille tagajärjel keere venib lõpuks. Tavaline nähtus rasetehnika juures, kahjuks ka sõiduautode -põhimõttel et väänan igaksjuhuks natuke veel.

Turvamutrid on juba kuju poolest sellised, et nendega tuleb eriti hellalt ümber käija ja odavamaid ei viitsita isegi kvaliteetsemast metallist teha.
Velgede kinnijäämisel pole vasemäärdega midagi pistmist. Jah, tõrv on kõige parem aga hädapärast käib ka tilk mistahes õli, mutri/poldi peale.
Asi on margipõhine, oma osa sellest ka velgede valmistajal.

Ma olen auto rattapoltide või mutrite juures pikemat aega vasemääret kasutanud. 140-150 Nm-ga keeran kinni ja kõik on siiamaani normaalselt lahti tulnud. Kui miski on kinni jäänud, siis ilma mütsita mutter, kui tikkpoldi otsa pole korralikult puhtaks saanud enne lahti keeramist. Vana
Auto väljalaskekollektori mutritele olen ka vasemääret vahele pannud, kuna vask ei põle ära nii, nagu grafiit.

Alumiiniumi vastu on nagu elementaarne, et vaske ei pane. Kui muud sobilikku ei leia, siis alumiiniummääre ka täiesti olemas. Esimene guugli vastus, mis alumiiniummääret otsides ette jäi: https://www.stokker.ee/haardumisvastane ... 1100955711

Kauri kirjutas: ↑22 Mai 2019, 19:53

Samas näen igal aastal meeletutes kogustes probleeme kus rehvivahetajad peksavad valuvelgesid rummudelt maha ja keeravad turvamutrite võtmeid puruks just sellesama vasemäärde kasutamise tõttu.

Vot seda tahaks ma küll oma silmaga näha, et just vasemäärde kasutamise tõttu.

Vint kirjutas: ↑23 Mai 2019, 05:06

Kauri, mitmed teised ei tea. Kirjutasin seda sinu jutu jätkuks. Kummitus on aga teise nurga taga nüüd.
Sinu veljejutt ei klapi mitte kuidagi. Probleem on liigse jõuga, poltide/mutrite kinni väänamine, mille tagajärjel keere venib lõpuks. Tavaline nähtus rasetehnika juures, kahjuks ka sõiduautode -põhimõttel et väänan igaksjuhuks natuke veel.

Turvamutrid on juba kuju poolest sellised, et nendega tuleb eriti hellalt ümber käija ja odavamaid ei viitsita isegi kvaliteetsemast metallist teha.
Velgede kinnijäämisel pole vasemäärdega midagi pistmist. Jah, tõrv on kõige parem aga hädapärast käib ka tilk mistahes õli, mutri/poldi peale.

Seda peaks täpsustama. Vasemääre rummu kontaktpinnale - terasvelje puhul, miks ka mitte . Rattapoldi keermele - teras vastu terast - kuivab liiga kiiresti?

Kunagi kui töökojad kõik vasemääret panid rummu vahele, ostsin endale ka purgi aerosooli. Siiani kogub tolmu riiulis. Kuhu seda mõistlik kasutada on? Midagi positiivset ka siia vihateemasse .

Ma ei ole vasemääret juba aastaid pannud velgedele (veits liitium- v grafiitmääret, kuidas kunagi) aga ikka on keeruline rattaid rummult maha saada. Kogusega liialdada seal ju ei saa. Minu teada see sõlm ei ole mõeldud nii, et ainult poldid võtavad kogu pöördemomendi vastu.

Näen, et raev on nii suureks kasvanud, et tahaks inimesi maha rahustada. Paar positiivset sõna vasemäärde kasuks.

Kuna endalgi see pihustatav vasemäärde potsik ei kuskilt riiulisse ilmus, siis olen seda suure hoolega kasutanud plekkvelgede ja rattarummu vahel ning ka rattapoltidel. Siiani on kõik ilusti lahti tulnud ja viha ei pea. Kasutama hakkasin peale seda kui ühe kuivalt paigaldatud plekkvelje rummu pealt kätte saamiseks ei aidanud megasuur kummihaamer, jalaga tagumine, vaid tuli suur kolmeharuline tõmmits külge keerata ja seejärel ratas koos tõmmitsaga teise seina lendas, kui kord lahti otsustas tulla.

Soovitan vasemääret rummu ja plekkvelje vahel kasutamiseks, kui muud paremat võtta ei ole! Keermetel kasutades teeb ta muidugi kontakti päris libedaks. Et keeramisel sama momenti ei tasu kasutada, mis kuivalt. Mõistusega ja isegi veerand pööret vähem

Alumiiniumi sisse teras- või roostevaba polti keerates tasub panna nõrk või keskmine keermeliim. Ja enne avamist natuke fööni. Ja muidugi pingutades kehtib sama lugu - kui on ette nähtud kindel moment KUIVALT, siis keermeliimi kasutades tasub natuke tagasi hoida.

mx77 kirjutas: ↑23 Mai 2019, 09:12

Kauri kirjutas: ↑22 Mai 2019, 19:53

Samas näen igal aastal meeletutes kogustes probleeme kus rehvivahetajad peksavad valuvelgesid rummudelt maha ja keeravad turvamutrite võtmeid puruks just sellesama vasemäärde kasutamise tõttu.

Vot seda tahaks ma küll oma silmaga näha, et just vasemäärde kasutamise tõttu.

Olen näinud rohkem kui korra ja ka ise ühel Volvo S80-l polte 2m sabaga lahti keeranud. Pärast tuli välja,et oli kenasti vasemäärdega kokku pandud(rehvi töökojas kusjuures ilmselt). Tegemist oli mõned aastad õues seisnud autoga ja ka velgede sisemised pooled olid täiesti peetis-auklikuks lausa muutunud.
Mina kasutan juba ammu-ammu ainult keraamilist määret sellistes kohtades. Ratta poldile ja ka näiteks piduri torudele on parim asi,mis ei lase kinni jääda paaditõrv või siis puutõrv, kuidas keegi nimetab. Müüakse ka "SISU TERVA" nime all.Piduri torude puhul piisab pärast kinnitamist ühendus koht üle teha(isegi Žigulli tagumised torud keerasid alati lahti) ja rattapoltide puhul keerme peale lasta.

Ausalt õeldes jagan ma seda kriitika ainult osaliselt, sest olen ise näinud, et palju harilikud Eesti lukkseppad kasutavad just seda mis on käeulatusest kättesaadav..

Ise kasutame töökodas ja remondiobjektis vist rohkem kui 8 erinevaid (määrimis)-tooded, millest näiteks üks - isegi Würth´i toode - ei ole näiteks üldse Eesti Würth´i kaubavalikusest sees. Mäletan samuti, kui minu mälu mind ei petta, et näiteks akkuklemmide määre (kaitsespray) ei ole just pikkalt Eesti Würthi kaubavalikusest...(ilmus vist alates 2017/8?)

Ma nüüd küll ei vihka otseslt vaskmääre, kasutan seda lihtsalt otstarbekas. Ja ongi kõik.

No kui rattamutreid peab 2m sabaga lahti keerama, siis on ikka päris kindel, et seal ei ole probleem mitte vasemäärde panekus, vaid vales pingutusmomendis.
Hooajaks võetakse tööle ikka suht suvalisi vendi rehve vahetama ning kuna aeg on raha siis ei viitsi keegi hakata momentvõtmega jamama. Lastakse püssiga rattamutrid kinni, sest rohkem see tüüp sama kliendiga tõenäoliselt ei kohtu.
Kui pingutada õige momendiga (enamusel meie tavaautodel on see 100-150Nm vahemikus) siis pane vasemäärdega või kasvõi üldse ilma. Tulevad järgmisel korral ilusti lahti.

Olen kasutanud (ja ilmselt kasutan ka edaspidi) vasemääret velgede (al) ja rummu puutepinnal ning rattamutritel/ poltidel ning piduriklotside toetuspindadel ja ei ole ühegi ülalkirjeldatud probleemiga kokku puutunud (sõiduautodest siis jutt, igaks juhuks täpsustan).
Mis rattamutrite/ poltide kinnijäämisse puutub, siis seal on ilmselt suurem "süü" rehvivahetajal, kes kõik ühe "kuiva ühenduse" momendiga kinni laseb. Vahe kuiv vs "õline" on aga päris suur
https://www.engineeringtoolbox.com/torq ... _1693.html
EDIT: Üks koht kuhu vasemääre minu arvates ei kõlba on Mazda pidurisadulate liugtappidele - hoolda nagu jaksad, aga 6k möödudes ikka kinni

tegemist oli 3-4 aastat seisnud autoga ja poldi koonused olid koos vase ja alumiiniumi sodiga. velje koonuspinnad olid täiesti auklikud peale lahti murdmist. Teatvasti vask ja alumiinium reageerivad omavahel. Kinni jäämise point oli ikka selles,mitte jõus.

No kui vasemääret lastakse valesse kohta (poldi koonus), siis ei ole vasemääre süüdi.

Absoluutselt nõus sinuga.Viitasingi ju sellele,et sinna ei tohiks panna.

Sellest hetkest kui esimest korda vasemääret nägin (20 aastat tagasi vist ) on nii spray kui pasta mul riiulis ja üks nendest mul alati kõrval kui midagi remondin. Küünlad aluplokki lähevad mul ka vasega no ükskõik mis aasta pärast lahti keeran, tulevad nad lahti. Ja nii samuti on mis tahes poldi mutriga (düno võtit kasutan ainult kaane kinni tõmabmiseks vms tähtsa detaili korral, muul juhul on randmedüno)

See viha on ma ei tea, kus kohast pärit või, mis pasta tegelikult sinna vahele pandi ning vase kaela aeti.
Kindlasti jääb vase purk mul keerme määrdeks ka edaspidi (nuudimäärdeks see asi ei sobi kohe kindlasti mitte, sest see ei ole tööpindade määre)

Sisu tõrv haiseb ei meeldi ning pika ajaga kuivab eriti tugevaks paksuks pasaks.

Huvitav lugemine...Ise kasutan vasemääret aastaid ja pole mingit probleemi. Tuleb ikka aru saada mis kuhu käib!
Samas WD40 ja brake Cleaner on nagu jumalastaatuses... nendega tehakse kõike ja kõikjal..

Selle WD40-ne viskasin suure kaarega prügikasti pärast seda kui sügisel olin külmas saras tööriistad üle pritsinud ja kevadel avastanud et kõik kenasti rebased.Vaske kasutan küll,tõrva jätan puusuuskadele.

Autodata ütleb auto rattapoltide/mutrite määrimise kohta, et ei või. Ükski rehvivahetustöökoda ka ei määri (ma pole kohanud), kui midagi üldse tehakse, siis traatharjaga keere puhtaks.
Ise olen kergelt ikka määrinud. Üks kord selle auto kasutusea jooksul on esirataste poldid lahti tulnud. MItte, et ma sellest ise aru saanud oleks, aga remondis käies märgati ja oli velje poldiauku ka natuke rikkunud juba. Peale seda olen veidi tihedamini pingsust kontrollinud (ikka kerget määret hoian peal).

Tootjate juhend keelab rattapolte ja rummu määrida eelkõige selleks, et määre piduriketastele ei jõuaks, kui mõni otsustab seda ohtralt kasutada.

Minu kogemuse põhjal on tõrv parim asi kinni jäämise vastu. Ühel autol jäid suvega valukate poldid nii kõvasti kinni (miskipärast just paremal esirattal), et keerasin aastate jooksul hulga võtmeid puruks. Igal aastal oli sama jama. Kui hakkasin polte enne sisse keeramist tõrvaga määrima probleem kadus. Teine koht, kus siiralt tõrva efektiivsuse osas üllatusin, oli ühe Golfi esipiduri poriplekk, mille M6 poltide pead olid nii ära roostetanud, et võtmega keeramisest polnud juttugi. Ka plekist olid järel sisuliselt ainult seibid poltide all. Otsustasin need "seibid" meisliga vahelt välja taguda ja seejärel edasi mõelda, kuidas poldid kätte võiks saada ja minu suureks üllatuseks hakkas esimese koputamise peale hoopis polt liikuma. Edasi keerasin näpuga välja ja nii kõik kolm polti. Siis hakkas ähmaselt meenuma, et aastaid varem rattalaagrit vahetades vist võtsin porikaitsepleki ka ära ja tagasi pannes tegin poldid tõrvaga kokku.