statoilis taas hinnatõus.

[-metsik-]

[AN-400]

jahh.. selliste hindade pärast sõidan isegi nüüd iga päev tööle ja tagasi ja seda ka vihmaga... mis sa hädaga ära teed
hankisin omale miski vihmavärgi mis tõmmatakse üldriietele peale ja on nagu savi, riided kuivad ja meel hea. ainult kõrvalseisvad autojuhid vaatavad ja muigavad kui ma vihmaga sõidan..

[Rollerboy]

Ei noo se bensu hind on jube olex siis palgad ka paremad :S kui tõesti 20 kr 1l tuleb olen päeva pealt jalgrattaga sõitja LIHSALT JUBE MIS HINNAD

[a22t]

see ei ole aus, soomes on praegust bensiiniliiter umbes 19 krooni, a nende palgad on ka
kui meil selline liitrihind tuleb ja palgad jäävad samaks siis

[ivar]

ei tea jah mida see riik palkadega koonerdab (a)

[madis]

Mõne kuu pärast on 14kr/l bensuhind roosa unistus

[-metsik-]

[N]

Bensu hind bensu hinnaks, seda jaksab ikka vast kuidagi osta, aga koos sellega kaasneb ka kõikide muude kaupade hinnatõus, kuna Eestis ikka peamiselt autotransporti kasutatakse. Seetõttu on suur oht, et ka õlle hind tõuseb, aga see on juba kurjast.

[noortsiklist]

tõesti pael kaela

[madone]

Meil on koguaeg see probleem, et pole tööd ja palgad väikesed... kui nüüd riik ei kavatse mitte mingil määral hakata benahinna tõusu kontrollialla võtma siis lihtsalt jõutakse kerge kriisi olukorrani ning lõppudelõpuks kaotavad kõik!


Ühesõnaga tulumaks na****i 26% palga sissetulekust bensiini ostma!
Riik vaadaku ise kust raha saab... t*** meie peame küll ise vaatama

[isakene]

...sattusin mõni aeg tagasi lugema sügavalt nõukogudeaegseid huumoribrošüüre... seal ühes loos üks tegelane tõi kuuldavale järgneva fraasi: "...tühja kah, kui muidu tursamaksa sünnipäevaks osta ei jõua, siis müün mootorratta maha. Ega ei jõuagi teist enam pidada, bensiini hinnale pandi jälle otsa. Seitse kopikat liiter!"

[pacaan]

Meil on koguaeg see probleem, et pole tööd ja palgad väikesed... kui nüüd riik ei kavatse mitte mingil määral hakata benahinna tõusu kontrollialla võtma siis lihtsalt jõutakse kerge kriisi olukorrani ning lõppudelõpuks kaotavad kõik!

aga riik ju kontrollib kütusehinna tõusu ju suurepäraselt juba, paraku ülespoole suunatult. Seda kehtestatud aktsiisiga kütuse impordil, mis teatavasti moodustab väga suure osa kütusehinnast. KUI järgmisel aastal peaks veel lisanduma täiendav aktsiisitõus mootorikütustele siis ... oleksin ma rahul kui seda raha kasutataks sihtotstarbeliselt ja ma ei peaks iga hommik tööle minnes teeaukudes rappuma oma rattaga.

[Kameeleon]

persekellad ma ütlen ...... kole ahneks on raisad läinud. Iga kord kui barreli hind tõuseb on meil 50 senti otsas. Kui barreli hind langed siis on vaikus majas. Kunagi prooviti meedias selgeks teha, et Statoil teenib ainult 5 senti liitrilt, millelt tuleb veel maksud maksta. Tere talv. Püsikliendi soodustus mul 35 senti liitrilt, seega Statoil maksab mulle 30 senti iga liitri pealt peale ??? Või siis teenib siiski 40 senti iga liitri pealt ?
Pakun, et tegelikult isegi tiba rohkem. Ja kui me korrutame ca. 50 senti liitrilt liitrite arvuga päevas näiteks ainuüksi Kristiine või Haabersti Statoilis....

Soovitus meie kulla kallistele esindajatele toompeal..... Pistke ennast põlema, sest te nagunii ei julge sittagi ette võtta.

_______________________________________________
Ostan diisel tsikkli ja ostan rekkameestelt odavat kütet ES

[domingo]

Aga minul oli ale 45 senti liitri pealt nii et kasum 40 senti on valesti arvatud


kordamine on küll tarkuse ema, aga sellegi poolest kustutasin su teise samasuguse posti ära. piiks

[pacaan]

persekellad ma ütlen ...... kole ahneks on raisad läinud. Iga kord kui barreli hind tõuseb on meil 50 senti otsas. Kui barreli hind langed siis on vaikus majas. Kunagi prooviti meedias selgeks teha, et Statoil teenib ainult 5 senti liitrilt, millelt tuleb veel maksud maksta. Tere talv. Püsikliendi soodustus mul 35 senti liitrilt, seega Statoil maksab mulle 30 senti iga liitri pealt peale ??? Või siis teenib siiski 40 senti iga liitri pealt ?
Pakun, et tegelikult isegi tiba rohkem. Ja kui me korrutame ca. 50 senti liitrilt liitrite arvuga päevas näiteks ainuüksi Kristiine või Haabersti Statoilis....

kui (kauplusega)tankla teenindusjaamas igapäevaseid ülalpidamiskulusid poleks siis võibolla tõesti "teeniks" kütusejaemüüja 40 või 60 või vahel isegi kroonviiskümmend müüdud liitrilt. Paraku kaasnevad iga äriga ju kulud - haldus, marketing, palgad, investeeringud jne jne jne. Vaata ametlikke ja kõigile kättesaadavaid kütusejaemüüjate majandusaastaaruandeid. Kasumi rea peal näed saa miinusmärgiga numbreid paraku (va. Neste vist eelmisel aastal...) IMHO ei saaks liigses ahnitsemises müüjaid küll süüdistada, kui milleski siis kehvapoolses majandamisoskuses. PS. ma ei ole seotud Statoiliga, ei oma isegi selle firma kliendikaarti

[Kameeleon]

Aga minul oli ale 45 senti liitri pealt nii et kasum 40 senti on valesti arvatud

sellisel juhul kisub vägisi vähemalt 50 sendini liitrilt.......aga kui me arvestame sinna siise ka kütuse solkimise, ehk igasuguste lisandite ja muu solgi lisamise siis tuleb see isegi rohkem. Kui nüüd eriti kurjaks minna siis pole mul kunagi 5 liitrine kanister 5 liiriga täis saanud Erinevates tanklates on vahe erinev aga keskmine on 5,5 liitrit. Aga 5 liitrine veepudel läheb sisse täpselt kõrini ??? Seega võib kasumiks kirjutada veel täiendavalt 10% ehk 0,1 liitrit igalt liitrilt, ehk 1,4 krooni ...

Vot sulle matemaatikad ja 5 senti liitrilt

Kohustuslik repliik:
______________________________________________
Eeltoodu on müstifikatsioon ja igasugune nimeline või kohaline kokkulangemine reaalsete objektidega on juhuslik ja ei oma seost eelpool toodud tekstiga. Käesoleva teksti autor(id) vabandavad käesolevast teksist tekkivate ebameeldivuste pärast, kuid ei võta endale mingit vastutust tagajärgede eest mis tulenevad eeltoodud kirjatükist.

[Raitz]

No krt nii loll pole ükski kütuse kett, et ei oskaks oma prisket kasumit kahjumina näidata.
Seega olen ma skeptiline suurte kettide kahjumi suhtes.

[kymco]

no krt peab päikseenergiale üle minema

[ivar]

või siis õhule..on olemas autod mis s6idavad suruõhuga,160000algavad hinnad..mingi 110km/h jookseb välja:D
saab kyte(õhk) otsa,autokummipumop kötte ja õhku pumpama:D

[pacaan]

No krt nii loll pole ükski kütuse kett, et ei oskaks oma prisket kasumit kahjumina näidata.
Seega olen ma skeptiline suurte kettide kahjumi suhtes.

ähh... mis ma ikka vaidlen... aga kui teha lihtne matemaatiline tehe järgnevalt (kõik numbrid on müstifikatsioon ja oma mingit seost tegelikult käibel olevate numbritega )

1 jooksev kuu suures tanklas x:
keskmise suure keti hea mehitatud tankla kütuse kuukäive : 400 000 L
keskmine kate 0.60 eek/ltr
tulu kütusemüügist 240 000 EEK
muud tulud (kaup jt) 160 000 EEK
SUM: 400 000 EEK
Kulud:
tööjõu kulu/seonduvad maksud: 150 000 EEK
halduskulu (elekter, vesi jm. pudipadi): 100 000 EEK
üldkulud (osa firma marketingi/üldjuhtimiskuludest): 50 000 EEK
amortisatsioon: 100 000 EEK
finantskulud: 50 000 EEK
SUM: 450 000 EEK
Puhaskasum: - 50 000 EEK

[Erci]

Kütuse hulga osas oli ajakirjanduses mingi aeg tagasi test tehtud erinevates tanklates. Enamasti anti 10l kohta 10-60ml vähem kütust ka. Statoil, täpselt 10l andis ainukesena Neste automaat.

[Kameeleon]

No krt nii loll pole ükski kütuse kett, et ei oskaks oma prisket kasumit kahjumina näidata.
Seega olen ma skeptiline suurte kettide kahjumi suhtes.

ähh... mis ma ikka vaidlen... aga kui teha lihtne matemaatiline tehe järgnevalt (kõik numbrid on müstifikatsioon ja oma mingit seost tegelikult käibel olevate numbritega )

1 jooksev kuu suures tanklas x:
keskmise suure keti hea mehitatud tankla kütuse kuukäive : 400 000 L
keskmine kate 0.60 eek/ltr
tulu kütusemüügist 240 000 EEK
muud tulud (kaup jt) 160 000 EEK
SUM: 400 000 EEK
Kulud:
tööjõu kulu/seonduvad maksud: 150 000 EEK
halduskulu (elekter, vesi jm. pudipadi): 100 000 EEK
üldkulud (osa firma marketingi/üldjuhtimiskuludest): 50 000 EEK
amortisatsioon: 100 000 EEK
finantskulud: 50 000 EEK
SUM: 450 000 EEK
Puhaskasum: - 50 000 EEK

ÜLESKUTSE:

PALUN AIDAKE VÄHEKINDLUSTATUD TANKLAID
KÕIK ANNETUSED ON OODATUD
ERITI RASKES SEISUS ON SUURED JA RIKKAD FIRMAD
IGASUGUNE ABI ON TERETULNUD

MTÜ STATOIL
_____________________________________
eeltoodu on jällegi müstifikatsioon ja haige fantaasia vili

[pacaan]

ja nüüd Nestes ka hinnad üleval juba...

[isakene]

persekellad ma ütlen ...... kole ahneks on raisad läinud. Iga kord kui barreli hind tõuseb on meil 50 senti otsas. Kui barreli hind langed siis on vaikus majas. Kunagi prooviti meedias selgeks teha, et Statoil teenib ainult 5 senti liitrilt, millelt tuleb veel maksud maksta. Tere talv. Püsikliendi soodustus mul 35 senti liitrilt, seega Statoil maksab mulle 30 senti iga liitri pealt peale ??? Või siis teenib siiski 40 senti iga liitri pealt ?
Pakun, et tegelikult isegi tiba rohkem. Ja kui me korrutame ca. 50 senti liitrilt liitrite arvuga päevas näiteks ainuüksi Kristiine või Haabersti Statoilis....

kui (kauplusega)tankla teenindusjaamas igapäevaseid ülalpidamiskulusid poleks siis võibolla tõesti "teeniks" kütusejaemüüja 40 või 60 või vahel isegi kroonviiskümmend müüdud liitrilt. Paraku kaasnevad iga äriga ju kulud - haldus, marketing, palgad, investeeringud jne jne jne. Vaata ametlikke ja kõigile kättesaadavaid kütusejaemüüjate majandusaastaaruandeid. Kasumi rea peal näed saa miinusmärgiga numbreid paraku (va. Neste vist eelmisel aastal...) IMHO ei saaks liigses ahnitsemises müüjaid küll süüdistada, kui milleski siis kehvapoolses majandamisoskuses. PS. ma ei ole seotud Statoiliga, ei oma isegi selle firma kliendikaarti

Härrased, turumajandusest olete midagi kuulnud? Milline ettevõte oleks nõus kahjumiga kauplema? Selleks, et mingisugust kasumit teenida, on normaalne, et jaekaubandusega tegeleva ettevõtte kasumimarginaal on 15-20%, seega bensiini puhul praegusel hetkel 1.5 eeku. Paar aastat tagasi, kui bensiin odavam, teatas Neste oma kasumimarginaaliks paar senti peale ühe krooni, niisiis suurusjärk on enam-vähem paigas. Viimaste andmete kohaselt on suuremad kütusefirmad sel aastal mõnekümne miljoniga kasumis, sellise suurusjärguga ettevõtte kohta igati normaalne tulemus. Seda siis normaalse majandamise poole pealt...

...aga millega hakkaks kõigile kütusemüüjatele turja, on ebaausad kasumiteenimise võtted: kütuse odavdamine solklisandite arvelt ja kogusega manipuleerimine... üsna palju piiri taga liikujana võin öelda, et kusagil naaberriikides (ka Venemaal) pole sihukest saasta paaki saanud, kui meie ükskõik millise kütusefirma tanklas... muidugi, on veel hulga igasuguseid võtteid, millega kütusemüüjad oma tulusid manipuleerivad, jaekaubandus pole mingi eriline tegur kütusemüügis... aga see koht siin pole päris nende juttude jaoks...

[Kameeleon]

krt. ise ka imestan, et mida ma siin nüüd nii väga pläkutan. Pole see bensiin minu jaoks nii kallis, et mõni sõit tegemata jääks. Kui 20 eeku liiter maksma hakkab siis vast peab rohkem kilomeetreid lugema hakata.

Aga üks loetud artikkel tuli meelde.
Tegemist oli siis USA majandusajakirjas ilmunud artikliga mis käsitles hoopis alternatiivsete konkurentsiteooriate levikut. Selle sees aga nupuke mis vabas tõlkes oli selline:
Juba 1965 aastal oli olemas alternatiiv sisepõlemis mootorile mis töötas puhtalt vee baasil. Mootori kasutegur oli küll tunduvalt madalam kui moodsatel sisepõlemismootoritel kuid ületas siiski 1940-ndatel kasutatud mootoreid. Seetõttu on alust arvata, et 40 aastase arendustegevuse käigus oleks 65 aastal kasutusele võetud mootor olnud tänaseks väga tugev konkurent diisel ja bensiini mootoritele. Seda ettenähes ostis patendi üles GM lubades projektiga aktiivselt tegeleda kuid jättes selle varjusurma. Alates sellest ajast on US Patent office saanud kümmekond tõsiselt võetavat patendi registreerimis taotlust mille õigused on omandanud lõpuks suured autotootjad. ......................

Meid huvitav osa sai siinkohal otsa. Point on selles, et ettevõtted kes valitsevad naftamaardlate üle valitsevad ka riike. Ja seega ei ole meil naftaproduktidest sõltuvatel veel niipea oodata korraliku alternatiivi diislile või bensiinile. Kõik korralikud patendid lihtsalt ostetakse üles ja hoitakse seitsme luku taga.
Asja nimetus strateegilises juhtimises on konkurentsieelis ja selle säilitamine ning kui kellelgi huvi siis võin sellest ka rohkem seletada.

[isakene]

Kameeleonile lisaks veel niipalju, et kui ka keegi tõesti ilmuks välja mingi uue ja odava energiaallikaga, mille saaks kiiresti maailma mastaabis käiku lasta, oleks tulemuseks ülemaailmne totaalne majanduslik kollaps... iga inimene, kes maailmamajandusest midagigi jagab, peaks sellest aru saama... nii et esialgu tuleb meil kallim bensiinihind alla neelata. Ja valitsust ei ole mõtet süüdistada - naftafirmad hinda niikuinii tõstmata ei jäta ning kütuseaktsiisi langetamine tähendaks kõigest seda, et raha voolaks EV Riigikassa asemel välismaisete firmade taskusse... mu meelest valikuid eriti ei ole...

[piiks]

ei tea jah mida see riik palkadega koonerdab (a)

Kas sa arvad, et kõigile maksab palka riik ? Kui nii, siis palu ema, isa, nad selgitavad asju sulle.

[Kameeleon]

Kameeleonile lisaks veel niipalju, et kui ka keegi tõesti ilmuks välja mingi uue ja odava energiaallikaga, mille saaks kiiresti maailma mastaabis käiku lasta, oleks tulemuseks ülemaailmne totaalne majanduslik kollaps... iga inimene, kes maailmamajandusest midagigi jagab, peaks sellest aru saama... nii et esialgu tuleb meil kallim bensiinihind alla neelata. Ja valitsust ei ole mõtet süüdistada - naftafirmad hinda niikuinii tõstmata ei jäta ning kütuseaktsiisi langetamine tähendaks kõigest seda, et raha voolaks EV Riigikassa asemel välismaisete firmade taskusse... mu meelest valikuid eriti ei ole...

Näh... nüüd saan jälle plägiseda.....andke mulle palun andeks.

Maailmamajandusest ma midagi jagan, aga kollapsit kui sellist ei suuda ma ette kujutada. Suudan ettekujutada näiteks suurriikide majanduskasvu aeglustumist ja ajutist taandarengut, samuti on selge, et suure avatud majanduse korral (ühine nimetaja glabaalne majandusvõrgustik) on tõesti kõik osalevad pooled mõjutatavad ühe osapoole majanduse järsust tõusust või langusest. Minuarust nimetatakse seda erialases kirjanduses majanduse s*okiks mida on ette tulnud ennegi (Viimati Norra naftavarude avastamine mis tõstis kiiresti elatustaset kuid vähendas norra konkurentsivõimet välisturgudel läbi kodumaise toodangu kallinemise mis oli tingitud kursimuutusest ning intressi taseme muutusest jne.) Tõsi küll mitte niisuures mastaabis, kuid Adam Smith-ist alates lubab makroökonoomika ja majandufilosoofia veenvalt väita, et majandus järgib tetud reeglipärasust, ning makroökonoomiline modeleerimine võimaldab meil suhteliselt täpselt ettenäha erinevate stsenaariumite ja toimemehhanismide omavahelist kovaratsiooni ja seda enam korrelatsiooni.
Kõige lihtsamalt öeldes: nagu loodus nii ka majandus tühja kohta ei salli ja adapteerub vastavalt tekkinud olukorrale. loomulikult on olemas terve koolkond kes ei poolda avatud turumajanduse mudelit ning vanasti nimetati neid kommunistideks.

Kui muutused ei toimu üleöö ja kui energia allika vahetamine toimub umbes 15 aasta pikkuse perioodi vältel siis ei ole meile mingit jama oodata. Pigem peaks nutma araabid ja ameeriklased kes taandatakse maailmavalitsejate positsioonilt ja raskuskese nihkub tagasi vanamaailma juurde.

Veidi majandusmõtte arengut ning majandusfilosoofiat ning strateegilist juhtimist puudutavat kirjandust mis ei tohiks minu väidetega vasturääkivuses olla.
http://www.adamsmith.org/
www.interscience.wiley.com/jpages/0143-2095
www.csuchico.edu/mgmt/strategy/module1/

[anti666]

kuulge, kõik see jutt maailma majanduse kollapsist on ju puhas jura, nagu on ka jura see jutt et aafrikas ei saa neegrid ilma lääneriikide ttoetusetta hakkama

probleem on pigem selles et bensiinile ja diislile lihtsama ja odavama alternatiivi leidmine hävitaks praeguse nafta tööstuse ja mõjutaks ka kõiki naftat tootvaid riike, aga kas te tõesti arvate et sellest tuleks katastroof. Inimkond on hullemaidgi assju üle eland!


Ja üks asi veel, riik saab palka mõjutada maksumäärade muutmise ja alampalga tõstmisega ning kindlasti pole need ainsad võimalused.

[kris.]

....
Juba 1965 aastal oli olemas alternatiiv sisepõlemis mootorile mis töötas puhtalt vee baasil. Mootori kasutegur oli küll tunduvalt madalam kui moodsatel sisepõlemismootoritel kuid ületas siiski 1940-ndatel kasutatud mootoreid. Seetõttu on alust arvata, et 40 aastase arendustegevuse käigus oleks 65 aastal kasutusele võetud mootor olnud tänaseks väga tugev konkurent diisel ja bensiini mootoritele. Seda ettenähes ostis patendi üles GM lubades projektiga aktiivselt tegeleda kuid jättes selle varjusurma. Alates sellest ajast on US Patent office saanud kümmekond tõsiselt võetavat patendi registreerimis taotlust mille õigused on omandanud lõpuks suured autotootjad. ......................

Selle loogika järgi peaks peaks automehed naftameestega kartellis olema. Miks peaks autotootjad huvitatud olema et nende kaup just fossiilseid kütuseid kasutab? Mida odavam kütus, seda parem ju neile - ostetakse rohkem, saastemaksud väiksemad, läbisõit suurem - äri edeneb?

terv
Kris.
XVZ-13 TF - Big Blue Light