Loff kirjutas:

Lisaks kõigele muule, kasutatakse ka 16.5" velge ees.

Kasutatakse ka 16 Hetkel küll MM ja EM Michelin esirehvid. 2015 peaks poest ka saama. Segud muidugi teised.

Loomulikult saab sõita igasugu velgede ja piduritega ning siduritega.

will111 kirjutas:

natuke kukalt sügama paneb see lühema käigu ja suure jäikuse jutt amortide puhul. okei, kui masin sõidab ainult asfaldil siis on see kõik tore ja hea aga niipalju kui näinud olen siis võistlustel ka reaalselt hüpatakse nende ratastega ning sõidetakse lõikusid lahtisel pinnasel. võid ju ajada oma masina ulmeliselt asfaldi spetsiks aga siis see ei ole enam supermoto, sellisel juhul on ju tegu lihtsalt ringraja sõiduga.

Usu mind, et nii on. Reeglina ca 3-4 cm (ratta käik). Vahe on väga suur, krossi amordiga on ikka halb asfaldil sõita. Muidugi ei ole mõtet liiga ulmeks tuunida. Asfaldil on võita rohkem, kui kaotada krossiosal. Seepärast seadistataksegi amort praktiliselt asfaldi järgi. Amordist olneb väga palju ka rehvi töötamine ja pidamine!

täitsa usun, eks ma panustasin ka ise sellele, et ju on asfaldi osa lihtsalt suurema osatähtsusega ja ega igal rajal vist pole ka see off-road osa nii terav.

aga rääkides krossi amordist, kas neid põhimõtteliselt siiski saab (olgu siis lihtsalt seadistades või ka mingil moel sisu välja vahetades) asfaldi jaoks välja tuunida või on tõesti ikkagi ainuke kokkuvõttes toimiv variant kogu amordikupatus välja vahetada? ma mõtlen siis juhul kui on soov juba natuke tõsisemalt raja peal sõita, mitte lihtsalt paar korda proovida.

Saab küll krossika amordid ilusti laiali võtta ja seadistust muuta (seibid/vedrud/õlid/preload jne). Kõik amordid ei sobi hästi, eriti õhuga. Eestis minuteada supermoto jaoks amorte keegi ei oska ehitada, aga Euroopas ikka leidub ja veel üllatavalt hea hinnaga, või siis kui hästi otsida ja moosida võimalik isegi tasuta settinguid saada.

Loomulikult, tänavakõvatajad on ju need kõige targemad
Eriti veel vahet tegema tehasetiimi SM ja ümberehitatud krossika vahel.

puna kirjutas:

selleks ei pea võistlema kohe, et mitte blokeeruva siduriga sõita saaks.

Ärge nüüd üle pingutage selle tuunimisega.
Mul sõber üks aasta otsustas kah vahelduseks krossile veidi supermotot sõita. Laenas tuttavalt satsi supermotorattaid koos esimese 320 mm pidurikettaga viskas oma krossikale alla ja sõitis. Üldiselt oli ta oluliselt kiirem kui paljud oma supertuunitud ratastel, kaasa arvatud mõned selles teemas kirjutajad

Kas pead silmas mind ja Atsi? Mella vist siis enam ei sõitnud (2009).

mx77 kirjutas:

Ärge nüüd üle pingutage selle tuunimisega.
Mul sõber üks aasta otsustas kah vahelduseks krossile veidi supermotot sõita. Laenas tuttavalt satsi supermotorattaid koos esimese 320 mm pidurikettaga viskas oma krossikale alla ja sõitis. Üldiselt oli ta oluliselt kiirem kui paljud oma supertuunitud ratastel, kaasa arvatud mõned selles teemas kirjutajad

Mind ei saa väga üübertuunitud pilliga sõitmises süüdistada. Mina olin rajal algul 1997 aasta KTM Adventurega (väike paak, väike tuli, 17" veljed) ja hiljem KTM EXC 450-ga (17" veljed, piduri radiaalpump, 300mm ketas). Niiet ainult hädavajalik. Fun factor oli sellegipoolest laes minimaalsete kuludega.
Kuigi ma mäletan tollest ajast mehi, kes ka krossivelgedele tõmmatud tavalise tänavatsikli rehviga sõitsid. Ja täitsa kiiresti sõitsid, kui püsti püsisid.

HRQ kirjutas:

Kas pead silmas mind ja Atsi? Mella vist siis enam ei sõitnud (2009).

No tegelikult peetigi silmas mind ja Atsi. Aastal 2009 ei sõitnud Eestis mitte keegi nö supertuunitud mx ratastel! Kaasaarvatud mina. Sõitsime Atsiga täpselt sama piduriga. Pm krossi siklitega, millel tavalised 17 tolli rattad all. Oluliselt kiirem oli ta paarist viimasest mehes (kelle hulgas mina ei olnud). Reaalsuses keskpaiga tulemused. Kui proovime bikeri virtuaalsel supermoto MM il kiiremad ja targemad olla, siis esitame ikka korrektseid andmeid eks.

Et kuidagi teemas püsida, siis eelnev jutt on konkreetne näide, kuidas keskpärase tsikliga saab sõidust rõõmu tunda ja keskpäraseid tulemusi saavutada. Ja nagu mella mainis, siis saab ka mx velgedega sõita. Tänasel päeval on ka nendes mõõtudes sm rehve.

Kas herr korps sai mingi pilli kätte?

Alustuseks piisab SM ratastest ja suuremast esipidurist. Ülejäänud võiks lisaks tulla juba sõiduoskuste ja julguse kasvades. Kui tavalise krossikaga pole jõudnud sellele piirile, et jalarauad lohisevad vastu maad ja esirehv on kurvides servani puhas, siis ei anna ei libisev sidur, triple clamp ega lühike tagakiige miskit juurde. Mina alustasin kunagi pea 10 aastat tagasi 185 kg kaaluva 660-se mootriga tänavapilliga ja kui vaadata tulemusi, siis mitmed 100-110kg kaaluvad CRF-id ja YZF-id ja Husabergid olid mõne aja pärast selja taga. Sai sellegagi hakkama täpselt nagu Mella kirjutas LC4 kohta. Loomulikult pidi sellega oluliselt rohkem pungestama ja järgmine tsikkel, mis oli samuti SM-ks ümberehitatud endukas Husaberg FE600 tundus ikka lapsemäng selle mammuti kõrval. Lühemad pidurdusmaad, väiksemad inertsid ja väiksem kaal andsid juba teise julguse ja tunnetuse. Ei olnud taas mingit libisevat sidurit ega muid imeasju. Tavaline 320mm ketas ja 4 kolviga radiaalpidur oli piisav.

Minu isiklik arvamus on asju step-by-step teha. Kui tunned, et pill jääb oskustele jalgu, siis tasub juba järgmine samm teha. Tehniliselt peaks muidugi ratas korras olema

Oluline on teha regulaarselt trenni ja saada tunnetus kätte. Kui tiksud ainult võistluselt võistlusele ja see ongi su ainuke kulgemine tsikli seljas, siis võib olla ka MM ettevalmitusega pill aga tulemust paraku pole!

muide, mida see radiaalpidur niiväga annab, et seda siin mainitakse? saan aru, et ta on natuke jäigem ja täpsem ehk, kuid pidurdusjõudu kui sellist juurde ju ei anna ja kas seda on ka vaja, kuna need rattad enamasti ju on ju niivõrd kerged anyway

Pigem tunnetus ja konkreetsus eeliseks ja kuna ratas kerge, siis on täitsa tuntav mõju. Peasilinder ja töösilinder peavad olema omavahel kooskõlas ja siis tekib õige sümbioos ehk siis pidur ei tohi olla liiga jäik ja samas ei tohi ka vedel ning läbivajuv olla. Selle paneb paika kõigepealt pidurisadula konstruktsioon ja kinnitus ning seejärel eelmainitud õiged õlimahud ja töökäigud pumpades. Kui panna alla suure õlimahuga mitmekolvilised sadulad, siis peab ka peapumba suuremaks vahetama, vastasel juhul ei suuda pisike peapump piisavalt õli alla suruda ja pidurid vajuvad lõpuni läbi ning tunnetus puudub. Elulähedane analoognäide: võta poolemeetrise varrega narre ja pane 8mm padrun otsa ning püüa polt kinni keerata nii, et oleks kinni ja veel puruks ei ole läinud. Suht "challenge". Kui aga teha lahendus, kus üles panna suur pump ja all väike sadul, siis võid kahe käega heeblit painata aga pidurdada ikka ei jõua. Sama tunne nagu pisikese 15cm pika lehtvõtmega 32 mutrit lahti püüaks keerata.