Matkaplaanid 2008

[Divikas]

Plaan on suve teisel poolel Rumeeniaga tutvuda. Minnes või tulles ka päevake või paar Ukraina Karpaatides veeta. Eelmisel suvel sai ühest kohast teise sõidetud, ilma pikemalt kohapeal/riigis peatumatta. Seekord tahaks kuhugi kenasse kohta Transilvaanias laagrisse jääda, et siis päevamatku erinevatesse suundadesse teha. Et ilusat loodust nautida, õhtuti tutvuks kohliku napsu/söögi kommetega.

[sang]

Kas kellelgi on kogemust Šotimaaga?

Plaanis oleks suvel minna paariks nädalaks. Praamiga läheks Norrast Šotti ja tagasi. Internetis on piletihinnad nii ja naa, aga kahekesi pluss tsikkel edasi-tagasi peaks umbkaudu 5 tonniga ehk hakkama saama.

Ööbida plaaniks telgis, kas siis kämpades või metsikult. On kellelgi kogemust, kuidas sealmail kummagi variandiga seis on?

Ja kas teab keegi mingeid kohti või piirkondi, mida kindlasti peaks külastama või vastupidi, vältima? Tsikliks on GS, nii et väikesed, kõverad, asfaldiga mittekaetud teed ja kohad on igati teretulnud

[capten]

...et...noh...endal sama plaan. Stavangerist laevaga Newcastle`sse ja seal mööda idarannikut üles kuni Loch Nessini välja. Ja ülevalt riburadapidi Walesi jne kaudu Doverisse, pilk põhja Prantsusmaale ja Taani Rootsi kaudu nagu nipsti koju tagasi
Endal ikka kämpades/BB-des plaan ööbida ja kuna mu klassivend elab sealkandis (Stoke on Trent-is ... ilusti keset vana head Inglismaad, õigemini küll Suur-Britanniat), lubas ta lahkest asja uurida ja tulla nö. julgestusautoks kaasa, kuuldavasti vaataks ta ise ka sealkandis rohkem ringi .
Piletihind...hmmm...Stavanger-Newcastle oli mingi 146.- euri (tsikkel+2 inimest kajutiga), Dover-Calais oli vist ca 23.- euri...lisades siia veel Tallin -Stockholmi piletid, tundub 5 tonni kuidagi väääggaa optimistlik, kuigi jah, kui tahta, saab hakkama sellega mis on , kui siin ringi vurades ja ööbides kuidas kuskil, paar nädalat 5 tonniga hakkama saab, siis miks ei saaks seal...või oli see 5 tonni näo pealt? Peace

[sang]

Viis tonni oli mõeldud vaid edasi-tagasi pilet laevale Norra-UK-Norra

[antilipp]

Plaan minna juuni keskel Nordkappi ja selle ümbrusega tutvust teha. Trip nii 2 nädala jagu plaanitud. Minek siis läbi Soome otse põhja. Tagasiteed veel ei teagi. Algul oli mõte läbi Oslo ja Stokholmi aga uurides, kui palju seal vaadata on, siis ei tahaks kiirustada ja läbi Norra niisama lahmida. Vaataks juba siis põhjalikumalt ühte konkreetset piirkonda. Praegu pundis 3-4 tsiklit ja kel huvi ja kogemusi võivad alati kampa lüüa. Samuti ootan näpunäiteid Norras liiklemiseks.

[etv 1000]

Plaan minna juuni keskel Nordkappi ja selle ümbrusega tutvust teha. Trip nii 2 nädala jagu plaanitud. Minek siis läbi Soome otse põhja. Tagasiteed veel ei teagi. Algul oli mõte läbi Oslo ja Stokholmi aga uurides, kui palju seal vaadata on, siis ei tahaks kiirustada ja läbi Norra niisama lahmida. Vaataks juba siis põhjalikumalt ühte konkreetset piirkonda. Praegu pundis 3-4 tsiklit ja kel huvi ja kogemusi võivad alati kampa lüüa. Samuti ootan näpunäiteid Norras liiklemiseks.

Plaan oli ka endal eelmise aasta augustis minna Nordkappi.Aga veidi foorumites sobratud ja eeltööd tehes otsustasime selle jätta.Estieks ei olnud see meie jaoks mingi eesmärk omaette käia ära nn põhja kõrgemas tipus.Teiseks tähendas see tuhandeid kilomeetreid mööda tundrat.Kolmandaks on sinna saamine maksutatud päris soolaselt nii tee maksud,kui tunnelid,kui pilet vaate platvormile jne.Neljandaks tekitas see väga suure ja suhteliselt mõtetu ringi meie matka plaani.Ja viiendaks läbida marsuut Helsinki-Nordkapp-Oslo -Stockholm-Eesti kahenädalga tähendab vaid sõitmist ja tankimist.
Nii,et otsustasime Helsinki-Tornio-Tromso-Lofoten-Trondheim-Oslo-Stockholm-Eesti kasuks.Kusjuures Oslosse me ei jõudnud vaid keerasime enne Trondheimi Stockholmi peale,et veeta päev linnas.Ja meie reis kestis kümme päeva.Kesmiselt läbisime päevas 400km.Norras on vägapalju kiiruse piirangiud,kaameraid ja võsas passivaid politseinke eriti just enne asula märkki või asulas sees.Teed on väga kitsad ja kurvilised mis omakorda teeb aeglaselt liikuvatest autodest (eriti rekkadest) möödumise natuke ohtlikus.
Lofootidel tuleb eetevaatlik olla kuna seal on lambad lahtiselt ja mõnes kohas magavad pool keha tee peal.Alguses kurat ehmatas päris ära,lähen paraja hooga kurvi sisse ja vaatan kurat killustik keset teed,korraks võttis jahetaks,et nüüd kaon koos rattakaga.Aga muidugi olid need ju lamba pabulad keset teed.
Teed on väga head ja kurvilised.Kui tahad ikka reisi mõnu täie raha eest mine läbi lofootide seal saad kallutada nii umbes 300 km järjest.
P.s Ilmapeale ära lootma jää.
Edu!

[Tsikkelröövel]

Paar asja P-Norra kohta.

1. Juuni keskpaik võib olla tiba vara, eriti kui oli lumerohke talv.
2. Nordkapp on tõesti peamiselt turistilõks, kusjuures see ei ole Euroopa mandri põhjatipp (see ju saar!) ja see pole isegi mitte selle saare põhjatipp (sinna tuleks jalgsi vantsida, 17 km üks ots).
3. Kui Nordkapp pole just eraldi eesmärk, on hoopis kiftim koht teine poolsaar ida poole. Seal asub tegelik Euroopa põhjatipp Nordkinn, ainult sinna saamine eeldaks jalgsimatka ilma radadeta maastikul, 24 km üks ots Mehamni lennuvälja tagant. Tsiklistidele keeruline, kuna piisav varustus kaalub liialt. Aga samal poolsaarel on Gamvik, kus on Euroopa põhjapoolseim majakas. Ja ka muidu kena ja suhteliselt turistivaene koht. Sõit sinna käib mitte mere äärt pidi, vaid üle kiltmaa ja see tee on tõeliselt maru. Eraldi hoiatus: sinna poolsaarele sõites PAAK TÄIS, sest tanklast ei saa mitte iga päev bensiini seal.
4. Kui ilm on hea, on kõik super. Aga olge valmis tõeliselt halvaks ilmaks.
5. Hotelli leiab ka Mehamnis.
6. Ma kohe kindlasti ei võtaks ette nii pikka sõitu mööda Norrat: see ei anna mitte midagi. Kui tahad ka tegelikult midagi näha, ei soovita uurimise alla võtta pikemat rannikulõiku, kui 500 kilomeetrit. Arvesta, et teed on käänulised mööda mere äärt ja on tavaline, et 40 km hiljem avastad end 3 km kauguselt algpunktist, teisel pool fjordi.
7. Tee korralik kodutöö vaatamisväärsuste osas. Põhja Norras neile viitasid ei ole ja info, kui see üldse on, on norrakeelne. Vastasel korral ei näe sa peale standardvaadete mitte midagi ja usu, neist saab kiirelt siiber. Kasuta Google Earthi, seal on pilte täitsa piisavalt, hindamaks, mida seal näha on. Muuseas, sealsed koordinaadid on täiesti täpsed, neid võib kasutada GPSis. Saksakeelsed lehed on ka päris head.
8. Telkida saab edukalt ka mujal, kui kämpingus.
9. Kütus on kusagil 21 - 22 eeku.
10. Enduuroga sinna sõit on kindlasti mitte just mugavaim, aga kohapeal on sellega seda lõbusam mäkke minevatel väikestel hoolduseta teedel (Halti, Alta kanjon etc).
11. Hästi tunnen Tromsost kirdesse jäävat Norrat, veidi vähem tunnen seda kanti Bodoni. Lihtsalt läbi sõitnud Trondheimini. Ses mõttes saan vajadusel anda ka konkreetsemat nõu, mida seal vaadata on. Iseäranis, kui kaasas jalanõud, mis päevase jalgsi-ringkäigu teha lubavad.

[etv 1000]

[quote="Tsikkelröövel"]Paar asja P-Norra kohta.[quote]

Kusjuures on bensiin P-Norras kallim kui Lõuna.Näiteks üleval oli pea 27 krooni liiter ja langes alla sõites 23 ni.
Bodos on väga suur lennundus muuseum kus tuleks varuda vähemalt rokem kui pool päeva.
Alguses oli ka ,meil kindel plaan ööbida telkides aga kuna oli tegemist nn puhkusega ja kämpingu koht inimesele jäi 100-200 kr vahele siis sai vaid paar ööd telgis veedetud ,ülejäänud kämparis.Kuskil metsa all me ei telkinud ikka kämpingu kohtades (neid seal jätkub).Kuna tegemist suhteliselt mägise ja kivise maaga on enamus nn pehmed telkimiskohad juba kas kelegi teisepoolt hõivatud või siis juba kämping peale ehitatud.
Kämpingu kasuks mängis ka veel seik,et telkimine sellistes kohtades sama kallis kui pundipeale võtta majake.
Teed on tõesti nii ehitatud et lähevad ümber fjordide ja sellest ka aeglane liikumis kiirus.Meie marsuudile ei jäänud küll ette mingeid maksustatud tee lõike aga lõuna pool pidi neid olema,selle eest olid aga teede peal teatud kohtades liikuvad väravad ,slang pommid ja foorid.Arvatavasti on seal kas siis lume sulades või lihtsalt mingi hetk ohtlik liigelda kuna on varisemis oht teele ja siis suletakse teed ja läbi ei saa üle ega ümber.

[Erz]

Olen minagi natuke huvitunud just Uk'st ning Norast sinna ja tagasi oleksin 5 kEEK igati nõus, kuid ratas ja kaks reisiat tähendaks minu uurimuse kohtaselt 10+ kEEK. Nii et üle 15kEEK kui võtta veel Rootsi saamine ka juurde. Kui keegi teab odavamat varianti, siis oleksin nõus seda meeleldi kuulama.

[Jack]

Kui vanajumal tervist ning tööandja vaba aega ja raha annab oli endal ka paan üle Alpide Itaaliasse jõuda. Kuna sihtkoht veel üsna lahtine oleks tänulik vihjete eest.
Kui keegi on seal kandis ringi liiknud, äkki oskate soovitada mõnda mõnusat kohakest Itaalia idarannikul kus saaks paar päeva vees lobistada ja rihmavahet kohaliku hea - paremaga täita.

[CB500]

Jack, kui sa just kõrghooajal (juuli-august) ei lähe, siis ei tohiks olla probleemi kämpingusse saamisega ja ette bronnimisega näiteks mai lõpp-juun ma ennast ei vaevaks.
Läänerannikul olid näiteks kämpingud, kus selliseid putkasid
oli ca paarsada vist. Käpingus oli bassein, pood, resto ja isegi mingi diskoteka +putkas kõik võimalused ise söögivalmistamiseks(pliit, külmar jne). Rand oli küll kaugel, sinna pidi oma 15minti jalutama.

[hannes]

Nädalavahetusel päälinnas toimumas turismimess TOUREST.
Äkki mõni saab sealt oma sellesuviseks motomatkaks kuldaväärt idee.
Kutseid messi tasuta külastamiseks saab siit: http://www.tourest.eu/index.php?cmd=kutsed&chlang=est

[sang]

Idarannikul jääb ette näiteks Veneetsia, kust võib (aga ei pea) läbi käima. Idaranniku kämpadest peatusin vaid Chioggias(?), mis on Veneetsiast tsipa lõuna pool asuv suur suvitusrajoon, kuid tutvusin natuke rohkem läänepoolse Itaalia rannaga.

Mõned kogutud kogemused:

Augustikuu on Itaalias puhkustekuu st kõik kohad on täis siseturiste ja paljud poed-värgid võivad suletud olla.

Pühapäeviti on kinni paljud väiksemad bensukad, töötavad ainult sularaha ja itaalia keelt tarbivad automaatjaamad.

Itaalia kiirteedel vist ei pea tsiklid maksma, maksejaamades on üks rada märgistatud kollaselt ja tsikli märgiga ning seane tõkkepuu on lühem, nii et tsikkel mahub hõlpsalt mööda. Ise tarvitasin seda meetodit, keegi kallale ei tulnud, aga ma ei tea, kas see on legaalne.

Rannad on Itaalias tihti kellegi omad, kuuluvad mingi kämpingu või hotelli külge. See tähendab, et mingile konkreetsele alale pääsevad ainult mingi konkreetse asutuse kliendid. Muu rahvas saab kitsukest rada pidi minna rannale kõigile avatud vee piiri lähedale, kus saab natuke lösutada, aga kus ei ole üldse hea. Nii et kui tahad puhvetit, lamamistooli, puhast liiva ja päiksevarju, peaksid olema mingise asutuse klient.

Kämpingutest vali välja kõige vähem tärne kandev asutus, saad vähema raha eest praktiliselt samaväärse teenuse. Väldi linnalähedasi nn linnakäminguid, need on kallid, rahvast täis ja kehva koha peal (kiireteed, raudteed, lennurajad jms on nagunii kohe külje all).

Aga üldiselt on Itaalia nämma koht. Kodus oleme mõelnud mõtet, et oleks ülimõnus leidak üks mõnus veinimõis kuskil keset Itaaliat, kus pikemalt peatuda ja teha sealt lühemaid sutsakaid ümberkaudsetesse huviväärsusi pakkuvatesse kohtadesse. Kui kellelgi on ideid, kuidas sellist kohta leida, oleksin tänulik.

[Bladyhell]

Aga üldiselt on Itaalia nämma koht. Kodus oleme mõelnud mõtet, et oleks ülimõnus leidak üks mõnus veinimõis kuskil keset Itaaliat, kus pikemalt peatuda ja teha sealt lühemaid sutsakaid ümberkaudsetesse huviväärsusi pakkuvatesse kohtadesse. Kui kellelgi on ideid, kuidas sellist kohta leida, oleksin tänulik.

Meie olime perega suvel nädala siin - http://www.balzarini.it/anfore.html Kuna olime kolmekesi ja väike laps kaasas, siis rentisime seekord siiski auto. Kannatas sealt terve toscana läbi sõita küll, päevaga sai käidud ka vahemere ääres ära. Vinge loodus ja siga kahju oli, et tsiklit ei olnud - ainuke rõõm oli korraks renditud pesukoti külglibisemisse saamisest 180 kraadises kurvis.

Kuna koht oli nö tuttavate kaudu bronnitud, siis oli hea kvaliteet ette teada. Viinamarjaistandused on neil ümberringi, oma veinikoda kah. Väike chill koht ja sagedasti ka broneeritud. Mingeid ülierilisi mugavusi peale vaikuse, basseini, veini ja vinge vaate nagu polnud. Seal kohas olemine eeldab oma transporti.

See suur veel, et eriti odav see ei olnud, kuid asi oli raha väärt. Sealkandis pidavat tihti esinema märgatavaid hinna ja kvaliteedi suhte kõikumisi.

[ulmefm]

Tere kõigile matkahuvilistele!

Täna oli lihtsalt nii lagi sõidu ilm õues et vägaisi viis mõtted matka peale.
kui ilma värk samas suunas läheb nagu täna näga oli ja 29.02-02.03 nädalavahetusel esimesi julgeid leiduks siis pakuks välja väikse matkalaadse asja tallinn>lääne-virumaa>tallinn marasuudil. Kui koguneb rohkem huvilisi ja ilm mõistlik on võib minu juures loksa külje all teha väikse grilli peatuse ja pärast mööda vana-narva maanteed kuusalu kaudu tagasi suriseda. Nii et andke endast märku, saab veel matkapunkti veebruarisse kirja

[kalle]

Itaalia kiirteedel vist ei pea tsiklid maksma, maksejaamades on üks rada märgistatud kollaselt ja tsikli märgiga ning seane tõkkepuu on lühem, nii et tsikkel mahub hõlpsalt mööda. Ise tarvitasin seda meetodit, keegi kallale ei tulnud, aga ma ei tea, kas see on legaalne.

See oleks küll huvitav päris lõpuni selgitda, sest niipalju kui mina ITA kiirteedel olen sõitnud on alati maksta tulnud. Ei ole kuskilt paistnud lühemat tõkkepuud vms, ainult mikid kohaliku kaardi jaoks eraldi koridorid. Hinnakirjas ka tsikkel igal pool figureerinud ja raha ka vastu võetud. Mis muidugi ei tähenda, et võeti kuna pakuti;) Sams polnud küll kassapidajal kordagi sellist ilmet, et ootab kas tulija on maksust teadlik, või mitte, ikka kohe raha vastu võtma. Samas olen valmis ka uskuma, et võeti raha, sest ma pakkusin seda:) Itaalia värk:)

Kk

[Villem]

...kui ilma värk samas suunas läheb nagu täna näga oli ja 29.02-02.03 nädalavahetusel esimesi julgeid leiduks siis pakuks välja väikse matkalaadse asja tallinn>lääne-virumaa>tallinn marasuudil. Kui koguneb rohkem huvilisi ja ilm mõistlik on võib minu juures loksa külje all teha väikse grilli peatuse ja pärast mööda vana-narva maanteed kuusalu kaudu tagasi suriseda...

Kui on hea ilm ja kui ma tsikli kokku saan, mis küll ebareaalne tundub, siis olen heameelega käpp. Kuna ise Läänes just pesitsen, siis teeks kaasa ühe otsa, ehk Tallinn->L.Viru (enne muidugi siit Tallinna).

[ulmefm]

aga anna märku siis kui kokku saad

[sang]

See oleks küll huvitav päris lõpuni selgitda, sest niipalju kui mina ITA kiirteedel olen sõitnud on alati maksta tulnud.

Ma isegi esialgu samuti maksin, raha võeti tänulikult vastu ja tõkkepuu tõusis. Aga ühes (vist värskelt joonitud) teemaksukohas märkasin juhuslikult kollaseid triipe ja tsikli kujutist nende peal. Sõitsin siis seda rada mööda ja jäin jõllitama tõkkepuu kõrval olevat makseaparaati, kuhu pidi vist mingi spetsiaalse ettemaksukaardi panema, mida mul polnud. Siis jõudis mu taha mingi kohalik automobilist, kes märkas mu hämmingut, lasi -tuut- ja näitas kätega, et mine ümber tõkkepuu. Mida ma ka tegin. Millele ei järgnenud ühtki negatiivset reaktsiooni mitte kellegi poolt. Ja tegin sama ka edaspidi ning kuskil ei kohanud mingeid reaktsioone.

Kas kellelgi on sidemeid itaaliaga, et see asi üheselt ära selgitada?

[sang]

.....endal sama plaan. Stavangerist laevaga Newcastle`sse ja seal .....
.....Piletihind...hmmm...Stavanger-Newcastle oli mingi 146.- euri (tsikkel+2 inimest kajutiga), Dover-Calais oli vist ca 23.- euri...lisades siia veel Tallin -Stockholmi piletid......

Sai tehtud pisike uurimus viamichelini abiga. Nimelt tuleb välja, et Stockist Stavangeri on mööda mõistlikke (ehk kiireid) teid pidi sõites maad 1100km, samas aga Rostockist Newcastle'isse 1400km ehk vahe on suht väike. Kui veel arvestada sisse Norra kirves bensuhind, kirved laevahinnad ja kohatised tasulised kiirteed, tuleks vist odavam minna Šotimaale Tallinn-Rostocki laevaga ning sealt läbi Euroopa ja Inglismaa. Kõige kõvemad mehed võivad läbi Läti-Leedu-Poola kah minna.

[Bladyhell]

See oleks küll huvitav päris lõpuni selgitda, sest niipalju kui mina ITA kiirteedel olen sõitnud on alati maksta tulnud.

Kas kellelgi on sidemeid itaaliaga, et see asi üheselt ära selgitada?

Itaallastega kokkupuudetest tulenevalt järeldan, et kui kaherattaline tõkkepuust mööda mahub, siis järelikult ei tule kukrut kergitada.

Tõenäoliselt saab siit mingit infi, kuid oleks hea itaalia keelt osata http://www.autostrade.it/en/index.html

[Bladyhell]

Nagu ka eelpool mainitud on plaan minna suvel Ukrainasse. Olen hetkel pisut kahevahel oma tänase ratta sobivuses antud tripile. Rattaks suur bandit (98 ). Kruusasel teel ta siiski iseäranis mugav ei ole...

Vahest mõni pikema kogemusega reisumees jagaks oma kogemust ja kiidaks või laidaks plaani sellise rattaga sellisele maale minna.

Alternatiivina olen hakanud tõsiselt mõtlema rattavahetusele ja sihiks tonnise kubatuuriga matkaendurosid (nt Bmw, Kawa või Honda), mis võimaldaks ka kodus igapäevaselt kahekesi sõita.

[andre460]

Sai suvel kah käidud Ukrainas, sõitsime enamus ajast mööda kõvakattega teid aga ka need olid ikka suht kehvad. Kruusa peale ei sattunud- seega kogemus puudub. Ise olin matkaenduuroga(Suzuki DL650) arvan, et bikega
on sealkandis suht ebamugavam sõita. Aga eks kõik on ikka kinni sõitjas endas. Maa iseenesest on huvitav- ikkagi nostalgiline,, nõukogude liidu,, otsene jätk. Seega soovitan igaljuhul kui võimalik seda külastada! Muide
,, mendid,, on väga rahaahned, eriti välismaalaste suhtes

[canis lupus]

Eelmine aasta Eestist küll välja ei saanud - üleeelmine aasta sai Saksa-Prantsuse vahel tiirutatud ja siis läbi Luxi, Belgia, Holland, Saksa,Taani Rootsi koju.

See suvi plaanin peale jaanipäeva siit sõitma hakkata - veidike saksas tiirutada(Frankfurt) ja siis ka Rooma põigata ja siis tagasi. Kindlat sõiduplaani pole - lihtsalt sõita ja vaadata millal kuhu jõuab.
Kui on huvilisi andke teada.

Mikk

[dubweiser]

plaanis sügise poole horvaatia, albaania. ehk ka praamiga sitsiiliasse. on juhuslikult keegi albaanias ringi tuulanud? mõtlen just teid, mis rühmituks "väga külavahe tee alla". kuigi seal pidi vist üldine teede seisukord üpris halb olema (mis mulle sobib).

sama küsimus ka horvaatia kohta. käinud on seal enamus mehi. see sama enamus ka väidab, et mitte- euroopalikku- asfaldi katet või kõrvalisi- mägi-kruusateid on seal võimatu leida.... on see tõsi?

joel

[SigSauer]

Nagu ka eelpool mainitud on plaan minna suvel Ukrainasse. Olen hetkel pisut kahevahel oma tänase ratta sobivuses antud tripile. Rattaks suur bandit (98 ). Kruusasel teel ta siiski iseäranis mugav ei ole...

Vahest mõni pikema kogemusega reisumees jagaks oma kogemust ja kiidaks või laidaks plaani sellise rattaga sellisele maale minna.

Alternatiivina olen hakanud tõsiselt mõtlema rattavahetusele ja sihiks tonnise kubatuuriga matkaendurosid (nt Bmw, Kawa või Honda), mis võimaldaks ka kodus igapäevaselt kahekesi sõita.

niih, ma kolm hooaega just sellise rattaga sõitnud ja suht erinevates oludes, ei saa küll midagi laitvat selle ratta kohta öelda, asend hea sõitmiseks igal pool, kus maantee rehviga sõita kannatab. Mai kuus panen ise horvaatiasse selle sama rattaga.

[kopu]

plaanis sügise poole horvaatia, albaania. ehk ka praamiga sitsiiliasse. on juhuslikult keegi albaanias ringi tuulanud? mõtlen just teid, mis rühmituks "väga külavahe tee alla". kuigi seal pidi vist üldine teede seisukord üpris halb olema (mis mulle sobib).

sama küsimus ka horvaatia kohta. käinud on seal enamus mehi. see sama enamus ka väidab, et mitte- euroopalikku- asfaldi katet või kõrvalisi- mägi-kruusateid on seal võimatu leida.... on see tõsi?

joel

Mine läbi serbia, seal on ikka siukseid magusaid mägiteid et mmmmmm. 2006 aastal sai sealt autoga mindud ja vahepeal pidi ikka nutt peale tulema, kaardi peal oli kena tee a liikuda sai maks 15km tunnis. Kinnijäämishirm oli koguaeg ning augud ei olnud mitte augud vaid kraatrid. Väga huvitav kogemus oli. Tegemist oli siis kevadise ajaga. Montenegros olid juba head teed ning Horvaatias sama lugu.

[kalle]

Nagu ka eelpool mainitud on plaan minna suvel Ukrainasse. Olen hetkel pisut kahevahel oma tänase ratta sobivuses antud tripile. Rattaks suur bandit (98 ). Kruusasel teel ta siiski iseäranis mugav ei ole...

Vahest mõni kiidaks või laidaks plaani sellise rattaga sellisele maale minna.

Mina kindlasti kiidaks takka. Esiteks kiidaks Ukrainat, kui kohta kuhu kindlasti minna! Ja veel ütleks nii, et nagu juba mainitud saad selle rattaga kruusastel teedel hakkama, aga tegelikult võid ka mööda asfalti sõita. Ehk siis kui just eraldi pole plaanis väisked teid otsida, milledest osad võivad kehvemas seisus ja kruusateed olla, saad sa sellele riigile korraliku ringi pelae ilma asfaldilt lahkumata.
Ja teede kvaliteet pole oluliselt halvem, kui meil siin... eriti see mis enamasti siin toimus ja kohati veel tänagi näha. Kui arvestad nt. Tallinna teedega (nt Vilde tee) siis midagi sellist ootab sind kohati ka sel linnades. Maanteedel on tihti märgistus sama puudulik, nagu meil vanematel tedel ja üldse saad meie teede karastusega vabalt hakkama. Liiklus, külade tihedus ja melu on veits teine teema, aga seda tasub sinna kogema minna.. niiet anna aga minna.

Kk

[harimal]

Ehee, ma kavatsen ka ühe sõbraga soojemal ajal Ukrainasse liikuda. Pripjatsk ehk Chernobyl on suhteliselt meiepoolse piiri ääres.

Vaatasin, et lühike trett väiksema kaarega tuleks umbes 2700 edasi-tagasi.

Kui sõbra tagumik kannatab, siis edasi Serbiasse ning kaarega läbi Lääne-EU tagasi.

[pulsar]

Kui Tšernobõli lähed, ära Geigeri loendurit unusta