No juhtus siis sügisel kui viimasest sõidust tulin Tegin värava lahti sõitsin sisse omast arust lükkasin jala välja et tsikel sellel toetada ja värav kinni panna, aga juhtus nii et jalg ei olnud korralikult välja tulnud ja kui ma seda taipasin oli tsikkel juba liiga kreenis purunes peegel mis ka varem tsuti kanatada oli saanud.
Õlu vedamise tehnoloogia on lihtne, aga miskipärast saab enamik nimelt oma kogemustega asja selgeks... Minu esimene kogemus oli 3 aastat tagasi, kui värske Givi E52 omanikuna otsustasin kohe asja sihtotstarbeliselt kasutada ja ladusin Karepale Bikeri hooajalõpetamisele minekuks hunniku õllesid kasti, kesse siis külakostita kohal käib... kohapeal selgus, et sissejuhatuse saab allesjäänuga ära teha, aga põhjalikumaks pidutsemiseks tuleb kellegi teise headusele loota... 
Järgmine kogemus kevadel, kui tsiklimehed kusagile põhjarannikule sumisema kogunesid. Õlled sai võetud sihtkohale kõige lähemast kauplusest ja hääästi ettevaatlikult sõidetud... seekord skooriks 4 : 2, päris janusse ei jäänud 
Paar nädalat hiljem sõbra sünnipäev - värske kogemuse pealt veendunud, et pudeliõlu on saatanast 
läksin ainuvõimaliku lahendusena purgiõllele üle. Kohale jõudes ja kohvrit avades tunnen aga jälle tuttavat aroomi... purgid on kuidagi väga ebaloomuliku kuju võtnud ja üks imiteerib väljavõtmisel tuntud Brüsseli ausammast 
skoor siiski positiivne 5 : 3. Pealeselle meenutab õllega pestud telgis ööbimine kõrtsi magamajäämist.
Edasi läks juba sportlikust huvist, krt, no kas siis kuidagi ei saa... praegu on kohvris kiht porolooni, siis tuleb kõikvõimalik teel vajalik kola, siis veel kiht porolooni ja siis vana karvane auto istmekate. Pudelid istmekattesse keerata ja valmis, kui kohver pooltühi, siis põhjalikumalt pakkida, aga täis kohvriga pole muret. Edukalt veetud õlle hulk kasvab pidevalt. 
Aga ma vean õlut seljakotis 
.Inimkeha on imeline amortisaator 
Primo kirjutas:Aga ma vean õlut seljakotis
Irw 
Kõik räägivad seda.
Seni, kuni esimene pudel katki läheb.
Muidugi, palaval suvepäeval võib algul isegi mõnus olla, kui pool liitrit külma õlut püksi jookseb... 
Köikse öigem on ölutit köhus transportida!
Edu
ants01 kirjutas:Köikse öigem on ölutit köhus transportida!
Paluks mitte avalikult seaduserikkumisele ahvatleda! 
Õlu tuleb ju kuidagi legaalselt ümbervillimispunktini transportida? 
Mul korkis kohver kinnise rummipudeli ka lahti. Mingi müstiliselt janune elukas pesitseb seal. 
zx9r-i sadula alla mahtus täpselt kaks valget kurge
heimland kirjutas:zx9r-i sadula alla mahtus täpselt kaks valget kurge
Njahh... Ducatile mahub sadula alla TERVE PAKK KONDOOME... Libesti aga kahjuks ei mahu... Libestiks peab õlivardalt sooja mootoriõli kasutama... 
Mäletan et autokoolis tehti esimese asjana selgeks kuidas õlut transportida.
Mälujärgi oli plekkpurgiteooria selline et 6pack (ylevalt omavahel kinni) ning alumised osad teipida. kahjuks ei mäleta kõike sellest loengust.
Ise siiamaani kaastaara, mis seljakotti ära ei mahu, kohvris asuvatesse riideesemettesse mässinud ning veel pole õnnestunud skoori avada.
Eespoolräägitule lisaks. Topcase´iks oli tööriistakast. Läksin mitmeks päevaks Kagu-Eestisse sõitlema. Kohvrisse pakkisin paar tööriista, mõned riided ning neli purgiõlut.
Jõudsin ühe tuttava juurde kohale. Et tal tubli aga ettevaatlik koer, ei hakanud väratist sisse ronima. Viskasin niisama sinna ette maha ja otsisin õlled välja. 3 olid terved, aga üks oli kah vastu nukke suutnud endale augu sisse sebida ja umbes kolmandik oli alles. Selle andsin koerale (ärge lööge mind, vaid peremeest, kes koeral õlut juua lubab). Endale jäi kah veel kolm.
Igatahes riided olid ohtralt leotada saanud. Aga kuna kogu minek oli nagunii metsik, siis ei põdend lehkamise pärast. Vähe niiske oli, aga kuivas ää küll pikapeale.
Mis puutub külgjala pealt libisemistesse, siis kipub seda ette tulema just kohas, kus oled kindel, et seda ei juhtu - näiteks asfaldil. Lihtsalt jalg surub end läbi selle ja korraga näed pudenevat masinat.
Kiivrid. Ei jaksa ära oodata, millal saab hangitud tibitoega tsikkel. Tibitugi tundub olevat ainus koht, kus kiiver säilib. Istmele või peegli otsa pane risti, püsti või pikuti - ikka veereb kurjam kas minema (mõnikord ka 50 m kallakust alla, nii et sellele tuleb järele joosta ja asi kinni püüda enne kui see mõne kiviga kohtub) või sajab näiteks vihma täis.
Isakene, krt, mõtlen, et sinu sõidustiili juures võivad need õllepurgid kasvõi täis-metallist ja ilma õõnsuseta olla, ikka saad augu sisse... 
. A proovi lahtist õlut kohvris vedada. See küll katki ei lähe.
Aga mina kiidan paagikotti. Purgid püsind siiamaani terved isegi ilma muu polstrita.
Samas olnd kord kooli ajal nii: läksin mina Jawaga linna ja ennäe: arbuusid müügil. Võtsin siis ikka korraliku piraka asja ja tassisin tsikli juurde. Aga ega mul ikka mingit kotti loomulikult kaasas polnud. Tükk aega kirusin, pidin peaaegu bussiga koju sõitma. Panin ta siiski pakiraami peale (vanasti olid need suuuured) ja mässisin pika amortnööriga kinni. Vaikselt kolistasin kodu poole, aga ringteel pidin ikkagi peaaegu kukkuma. See arbuus ei veerenud küll nööridest välja, küll aga koos nööridega ühe külje peale. Selline iseeneslik kaalujaotuse muutus on, mmm, PÄRIS huvitav. Hakatuseks venivad silmad imestusest alustassi suuruseks, et mis nüüd. Siis alles tuleb kihu midagi ette võtta.
Ah jah, paagist. Mu tsikkel tuli saksast vahetatud paagiga (originaali oli rooste pintsli pand) mille oli keegi munadega mõlki sõitnud. Lasin siis paagi depoos sirgu ajada ja ära värvida-lakkida. Hakkasin siis peale panema ja panin ta korraks käest tooli peale (maha ei saa panna, kraan segab). No ja nagu püsti tõusin, taskuga selle sama kraani otsa. Paak vastu maad ja jälle mõlkis 
Nagu koerale vorst.
Primo kirjutas:Aga ma vean õlut seljakotis
Vaata kui heaks amortisaatoriks see inimkeha veel siis muutub, kui need õlled on omale sisse kärutanud
Meenub, et eelmine aasta sai päris mitu torti kohvris koju sõidutatud.
Esimesest paarist korrast olid positiivsed kogemused - asi hoidis peaaegu oma esialgset vormi ning ei olnud ka kallutades eriti ringi sõitnud.
Ükskord oli kas tort pehmem või siis ise olin liiga uljaks muutunud, igatahes poisi sünnipäevaks jõudis kohale ainult karbitäis tagurpidikeeratud putru. Aga päris hea oli.
Lükkasin garaazis ratast keskhargi pealt maha ja järgmisel hetkel kuulasin õudusega puruneva auto tagatule heli. Maha lükkamisel hoidsin küll enda poole aga ikkagi vajus paremale ära OK, tagatuli on nüüd vähemalt uus ja ilus. Mõned nädalad hiljem parkisin ratast garaazi auto taha ja oleks peaaegu teise auto tagatulega ka hakkama saanud - sumpa tagaots arvas, et läheks teeks klaasiga pisut tutvust, sedakorda läks õnneks.
piloot kirjutas:Primo kirjutas:Aga ma vean õlut seljakotis
Vaata kui heaks amortisaatoriks see inimkeha veel siis muutub, kui need õlled on omale sisse kärutanud
Noo siis on juba teine tubakas
Astun täna hommikul kell 09:00 uksest välja ja näen, et mu Blackbirdil sadul ribadeks lõigatud ning poroloon katki kistud.
Naabritega suhted head, seega niisama narkarid või teismelised käisid end vist välja elamas. Krdi ahvikari, rsk. Kui mõne lisanäppija kätte saan, siis annan mõista, miks mul kodus 45 kg poksikott, kahepuudane sangpomm ning 25 kg hantlid on.
Nüüd aga vut, vut sadulsepp Tom'i juurde Madara tänavale ;(