Kodarvelje tihendamine "tubeless" rehvi jaoks?

[pühak]

Ma olen vist paras looder. ca 50t km peale on rehvi purunemine 1x ette tulnud, siis kasutasin probleemi lahendamiseks haagisega autot. Aga jah, kuna sõidan chopperiga, siis kruusateest kehvema teekattematerjali peale või maastikule väga ei satu.

[Jesper]

Mul on kõik torked ka teedelt tulnud, metsa ei viitsi küprokid oma kruve tassida. A isevahetuse põhipoint on selles, et esiteks ei pea ootama, kuni see abibrigaad kohale jõuab, teiseks on sõidupäev sellega lõppenud ning olgem ausad, eks abistajal oli ka tõenäoliselt oma laupäevaga midagi targemat plaanis. Lohvi viskad poole tunniga ringi ja põrutad edasi, nööriga ei lähe sedagi aega.

[pühak]

Mul on kõik torked ka teedelt tulnud, metsa ei viitsi küprokid oma kruve tassida. A isevahetuse põhipoint on selles, et esiteks ei pea ootama, kuni see abibrigaad kohale jõuab, teiseks on sõidupäev sellega lõppenud ning olgem ausad, eks abistajal oli ka tõenäoliselt oma laupäevaga midagi targemat plaanis. Lohvi viskad poole tunniga ringi ja põrutad edasi, nööriga ei lähe sedagi aega.

Kroomika tagaratast ei saa välitingimustes poole tunniga isegi alt kätte. Ka töökodades on plaanilised rehvivahetused läinud ca tund per tagaratas. Kuna keskharki pole, peaks tagaratta rehvi vahetuseks paras arsenal kaasas olema. Esirattaga on muidugi lihtsam.

[Krl]

Muidu Krl, pitskruvi ilmselt pole ruumikasutuse mõttes kõige parem variant, vt C-kruvisid, neid on kergem pingutada ka: https://online.depo.ee/products/17282 . Ma oleks proovinud ja tõenäoliselt see oleks töötanud, aga garaažis olevad olid kõik stiilis 30mm liiga kitsad.

C-tüüpi "pitskruvi" ikka jah. 150mm-laia vahele mahub AT tagarehv väikse varuga ilusti ära.

[Maaks]

Mul on kõik torked ka teedelt tulnud, metsa ei viitsi küprokid oma kruve tassida. A isevahetuse põhipoint on selles, et esiteks ei pea ootama, kuni see abibrigaad kohale jõuab, teiseks on sõidupäev sellega lõppenud ning olgem ausad, eks abistajal oli ka tõenäoliselt oma laupäevaga midagi targemat plaanis. Lohvi viskad poole tunniga ringi ja põrutad edasi, nööriga ei lähe sedagi aega.

Kroomika tagaratast ei saa välitingimustes poole tunniga isegi alt kätte. Ka töökodades on plaanilised rehvivahetused läinud ca tund per tagaratas. Kuna keskharki pole, peaks tagaratta rehvi vahetuseks paras arsenal kaasas olema. Esirattaga on muidugi lihtsam.

Lükkad pikali lihtsalt, aga tööriistad osandamiseks peavad jah kaasas olema.

C-tüüpi "pitskruvi" ikka jah. 150mm-laia vahele mahub AT tagarehv väikse varuga ilusti ära.

Võta väikese varuga, klots(id) võiks kah vahele mahtuda. Ja mõõda selle C-asja sügavus ära - rehvi peab suruma võimalikult velje servast.

[ranel]

Jajah, meelitan, et kõigepealt võtan rehvi maha, siis seepi vahele ja pärast rehvi uuesti pealepanekut on juba hulka lihtsam rehvi maha saada, midagi sellist?



Järjekordne kasutu targutamine...

Muidu Krl, pitskruvi ilmselt pole ruumikasutuse mõttes kõige parem variant, vt C-kruvisid, neid on kergem pingutada ka: https://online.depo.ee/products/17282 . Ma oleks proovinud ja tõenäoliselt see oleks töötanud, aga garaažis olevad olid kõik stiilis 30mm liiga kitsad.

Proovi ära(mõtle nüüd loogiliselt kaasa, mis järjekorras oleks õige) ja anna tagasisidet siis. Kui natukenegi serva tagant liikuma saab üles alla, siis vahele läinud seep teeb elu lihtsamaks. Ilmselgelt pole selle võttega sa kursis, aga miks selline vaenulik vastus?

[Jesper]

Vaenulikkus on sellest, et sa kirjutad lihtsalt mingeid suvalisi mõttekilde, aga vormistad need nii, nagu see oleks töötav nõuanne ja teised on lihtsalt nii lollid, et ise sellise asja peale ei tulnud. Obv ma uhasin sinna kõike libedat vahele, kaasa arvatud MoS2 (rehvi järgmine peatus oli nagunii prügikast), aga tolku ei midagist, sest seesama kummi velje külge kleepumine, mis takistab rehvil maha tulemast, takistab ka vedelike pääsu sinna vahele. Ja kui rehv edasi-tagasi liiguks, siis poleks ju üldse probleemi, liigutaks ta lihtsalt maha, mis seal enam seebitada.

[ranel]

Rahune nüüd maha. Sulle antakse nõu, mida kasutatakse selleks ja vastu hakkad ründama. Kõik ei pea eeldama, mis lahendusi oled kasutanud, kui seda ise ei kirjuta täpselt lahti.
Kui ma ise olen nii maha saanud mitmeid kordi, siis võiks eeldada, et ka teistel võiks samamoodi õnnestuda.

[Jesper]

Ei usu mina, et sa oled probleemiga üldse kokku puutunud, lihtsalt põrutasid esimese pähetulnud mõtte eetrisse ja nüüd üritad mingit kogemustega spetsialisti välja mängida ja enda vaegmatsujagamise õigustuseks hoopis mind süüdistada, et ma ei viitsinud kirjutada 250-realist nimekirja kõigest garaažis leiduvast, millega ma seda õnnetut Mitast mõjutada proovisin.

Jutt ei käi normaalsest rehvivahetusest, kus asjad liiguvad jne, jutt käib velje külge kinni kleepunud rehvist, mis on täiesti teine ooper. Kui iga aasta-kahe tagant rehvi vahetada, siis seda ei juhtu üldse, või noh vähemalt mul pole seni sellist nalja ette tulnud. Ilmselt Krl-il on ka tegelt mõneks ajaks rahu majas nüüd ja pitskruvi kaasas tassimine pole vajalik, samas hea on vähemalt teada, et selline võimalik probleem on olemas, mida YT ja muud maailmatargad ei näita.

[ranel]

Wow. Väiksest nõuandest tuleb väljend kogemustega spetsialist. Mine sõima siis seda õnnetut Mitast, mitte ära hakka viha kaasfoorumlaste peal välja valama, kes üritavad aidata. Esimene heebliga vahetus oli mul 10+a marineerunud Mitas E07 Alpi velje küljes kinni. Yt õpetuste järgi heeblite, teise ratta küljejala ja vedelseebiga see lahti meelitatud sai. Meelitada andis, aga ei pidanud kuhugi töökotta minema või kasutama asju, mis teel olles kaasas poleks. Ka Kreekast tulnud Alpi velg sai samamoodi vana kivikõva marineerunud rehv maha. Ju siis mul rohkem õnne ja olen nii tehtud saanud.

[Jesper]

Okei, vabandust, käitusin inetult ja proovin edaspidi paremini.

Mul on juba ränk allergia igasugu selliste jooksupealt visatud soovituste vastu stiilis "sa ei oska, see on nii lihtne, pane seepi ja vaata youtube'i videot", aga ok, üritan rahulikult seletada: ma ei tea, millest või miks see probleem tekkis, aga reaalne olukord oli see, et velje ja rehvi vahele ei tekkinud isegi kohta, kuhu heebel toetada. Kui oleks tekkinud, siis poleks see asi poolt minutit ka vastu põtkinud, kangid on mul pikad ja jõudu ning eluskaalu jätkub. Aga praktiline reaalsus oli umbes see, nagu üritaks autoveermiku kummipuksi hülsi seest heeblitega välja kangutada. Proovisin näiteks ka seda kangutamispunkti tekitada meislit velje ja rehvi vahele tagudes (sest rehvist oli suva, nagu juba mainitud), aga kuna kumm on vetruv, siis pmst see lihtsalt põrkas edasi-tagasi, lihtsalt haamri ja torniga puhtast südamest lajatatud paugud velje keskosa suunas ei teinud midagi jne. Kindlasti ei ole kõigil kaua peal olnud rehvid nii kinni, aga vot, mul oli, ja Krl-il vist ka. Proovisin peal tammuda, proovisin küljejalga toetada (ok, endurokas on paras kergkaallane, aga koos minuga äkki mingi 150-200kg ikka tuli kokku selles punktis).

Minu point ei olnud selles, et kurta oma raske saatuse üle (või noh, kui, siis ainult natuke), vaid juhtida tähelepanu asjaolule, et kui selline pull kuskil väljas peaks juhtuma, siis see on ikka suht lootusetu olukord. Ma ei tea, mis oleks parim variant, kas pitskruvi või kevadhoolduse käigus korra rehvid randi pealt maha vajutada või midagi kolmandat, aga pärast seda kogemust ütleks, et tubeless sai minu silmis ikka tugeva plusspunkti juurde.

Ise ilmselt nii palju vaeva ei viitsi näha ja vajutan selle torkeid raviva geeli vms asja sinna lohvi sisse, mida keegi vist juba mainis ka. Esimese rehvitöökojani vast ikka veab välja.

[Antt1]

Neil aegadel kui tööpinke veel ei olnud kasutati ja kasutasin ise samuti nurkraua tükki ja suurt haamrit. . Nurkraud pidi olema selline "paras". Oleneb rehvi kõrgusest Võib-olla 30-50 mm küljepikkusega ja 2-3 sõrme jagu lai. Velg lapiti maha ja nurkraud sinna peale nii et üks ots on seal kus rehv ja velg kokku puutuvad. Teine ots jääb siis kuhugi rehvi külje keskele. Siis tuleb virutada kuvaldaga korralik litakas vastu nurkraua nurka nii et löögi suund läheb velje poole.
Paari matsuga peaks rehv velje küljest irduma ja kui vaja siis saab nurkraua edasi nihutada ja kasvõi terve ringi läbi koputada.

Torni ja haamriga selline asi ei õnnestu. Staatilised koormused ka eriti ei mõju. Kunagi proovisin niimoodi et lauajupp rehvi külje peale ja tallasin päris raske autoga seal peal. Võimatu missioon oli Teravad ja just õigesse suunda minevad löögid aitasid.

Lada ja Moskvitshi rehvid, Belaruss - traktor, UAZ ja muud taolised plekkveljed olid siis teemaks. Ma ei tea kas tsikli kodarvelg ikka sellist tehnoloogiat kannatab?

[yeekim]

Kui paljud teist kuvaldat ja nurkraua juppi kaasas tassivad?

[Krl]

On siin keegi üldse kunagi, üksi kuskil tee ääres sellist vahetust teinud?

[Divikas]

Korduvalt teel Mitase rehve vahetanud (ja kodus ikka ka) pole see asi nii hull midagi. Ilma seebi ja abivahenditeta. Lihtsalt heeblitega. Alguses sai puhtalt jõuga tehtud, hiljem on oskused ka paranenud. 17 tolli rattaga on muidugi üks jagu võimlemist. Aga on olnud juhus kui päeva jooksul sai mitu korda kumm maha võetud ja uuesti peale pandud. Kolme heeblit on vaja, heebli otsad tuleb õigeks lõigata ja ühele küljele soon sisse käiata. 18 ja 21 tolli rehvid käivad kergelt.