Tsiklistide käitumine liikluses on muutunud üsna jaburaks, tihti ettearvamatuks.

[ranel]

Üks asi,mis mul nö käe sees pole on parkimiskohalt väljatagurdades suuna näitamine või parkimiskohale tagurdamisel selle näitamine. Üldjuhul kui keegi läheduses,siis ikka näitan,aga vahel jääb ka näitamata. LS seda igaljuhul pidavat nõudma räägivad nooremad pereliikmed

Ma pargin tagurpidi 90% juhtudel. Sõidan parkimiskohast mööda, parem suund ja tagurdan pöördega parkimiskohale. Tihti jääb minu taha olematu pikivahega seisma teine sõiduk. Sest eessõitja tagurpidikäigu tuli ja vilkuv suunatuli tekitab tema peas täieliku lühise. Seisame siis mingi aeg kuni ta tagurdab või mööda põikab ja ma saan parkida. Liikluse nö lugemine, teise juhi tegevuse ennustamine - see oskus on pöördvõrdeline igasugu nutipluti ja muude sõiduabidega. Õpetatud abitus, kahjuks.

Ma teen tavaliselt sama liigutust ohutuledega hoog maha pidurdades ja siis ohutuledega tagurdades. Üldiselt pikivahega nii probleeme polegi, aga millegipärast osadel on nagu haigus hakata mööda suruma üle kõnniteede jne, selle asemel et oodata see 10-20s ära. Aga noh ma tagurdan ka ülivaikselt, et kellelgile pauguga sisse ei paneks. Hiljaaegu ühe mootorratturiga saigi kõks ära tehtud selles olukorras peale 3.5 aastat. Eriti tore on haagisega tagurdada.