Huumorit

[urmas66]

Sarnane teema oli ka ETKVL-is, mis sisuliselt oli kogu riikliku kaubanduse transport. Palka maksti sõidutundide järgi ja kui tunde puudu jäi, siis käisid Kostja juures, kes kruttis su odomeetrit edasi.

Probleem oleks aga olnud kütuseülejäägiga, seega vähemalt Tallinna omad käisid Männiku karjääris ja lasid sinna läbi aastate kümneid, kui mitte sadu tuhandeid liitreid dislat ja bensiini. Oli ka üks linnalegend kahest kallurimehest, kes ei osanud hästi matemaatikat, pärast kerimist ja kütusevalamist arvestati peakontoris nende ühe keskmiseks sõidukiiruseks 120km/h, kus peale- ja mahalaadimiseks kulus ainult 10 sekundit.

Olles ka ise jõudnud nõuka ajal autojuht olla ja sõber oli ka Tihnikus(ETKVL) GAZ-52 peal, siis üldreegel oli, et bensu autodega pidi siiski kerima , et üldse kulu normiga välja tulla. No ja kui veel juurde kerisid, siis said ka endale mõne kanku. Töö arvestus käis linnaautodel siiski tunni alusel ja linnadevahel või puiste veol oli tonnkilomeeter. Siis pidi kerima,et palka ka saaks. Diisli meestel oli tõesti probleem selle kuhugile maa laskmisega, sest sellega polnud midagi peale hakata.