Tasakaaluliikurid ja tõuksid

[Ivoonu]

Mis kategooria juhiloaga võib sõita tõuksiga kiiremini kui 25 km/h?

[Ain]

Mis kategooria juhiloaga võib sõita tõuksiga kiiremini kui 25 km/h?

Sellist sõidukit nagu tõuks ju pole.. Tee selgeks mis kategooria sõidukiga on tegu ja siis saad juba edasi oma vastuse..

[JanA]

Mis kategooria juhiloaga võib sõita tõuksiga kiiremini kui 25 km/h?

Pigem on siin küsimus sõiduki kategoorias tõesti. Võimsamad ja kiiremad "tõuksid" peaksid olema juba mopeedi või ka mootorrattana registreeritud, selleks peavad nad omama tüübikinnitust ja vastama tehnonõuetele. Muidu osaled liikluses registreerimata sõidukiga, olgu sul siis bussijuhi või lenduri paberid.

[Piipz]

Ma ei tea kuidas teistega on aga ma tegelikult tahaks küll ühte võimast tõuksi võimsa tõuksina kasutada. Kas kuskil kõrgemal tasandil üldse arutatakse seda teemat, või kas tootjad panustavad registreerimise võimalusele?

[Ain]

Ma ei tea kuidas teistega on aga ma tegelikult tahaks küll ühte võimast tõuksi võimsa tõuksina kasutada. Kas kuskil kõrgemal tasandil üldse arutatakse seda teemat, või kas tootjad panustavad registreerimise võimalusele?

See on päris keeruline teema. Seda tuleks ikka tootja/müüjaga selgitada mis kat. sõiduk see on. Ilmselgelt kuulub see registreerimisele. Äkki elektrimopeedina? Kindel pole.. Aga selleks peaks ilmselt sertifikaat olema tehaselt. Ehk siis hulk nõudeid täidetud. Võimalik, et saab ka kuidagi iseehitajana.. Aga ei imesta kui saad ainult maastikul sõita ehk liiklusesse asja pole..

[Ivoonu]

Mis kategooria juhiloaga võib sõita tõuksiga kiiremini kui 25 km/h?

Sellist sõidukit nagu tõuks ju pole.. Tee selgeks mis kategooria sõidukiga on tegu ja siis saad juba edasi oma vastuse..

Igal pool jahutakse võimsamate tõukside puhul jutimisõiguseta sõidust aga mitte registreerimata sõidukiga sõitmisest. Tõukeratast mopeedi või mootorrattana ei registreerita, kuna kõige suurema puudusena puudub sadul, lisaks veel tüübikinnitus ja muu sinna juurde kuuluv.

"Elektrilist tõukeratast ei saa arvele võtta. Liiklusseaduse mõistetest tulenevalt on elektrilise tõukeratta puhul, mille valmistajakiirus on suurem kui 25 km/h või võimsus suurem kui 1 kw, tegu kas mopeedi või mootorrattaga. Mopeedi või mootorratta registreerimine eeldab eurodirektiividest tulenevalt istme olemasolu, selgitas liiklusjärelevalvekeskus.

Tõukerattatootjad ei ole aga valmistanud elektrilist tõukeratast, mis vastaks mopeedile või mootorrattale kehtestatud nõuetele. Elektriline tõukeratas ei oma EÜ tüübikinnitust ning sellest tulenevalt sellist sõidukit ei saa arvele võtta."
https://www.err.ee/1608648667/politsei- ... liiklusest

[Vint]

@Piipz Guugelda electric unicycle
Ja näiteks https://voltride.com/fi/veteran-sherman-2/ läheb 80km tunnis
Sõidu ulatus on soliidne 200 ja + kilomeetrit

[Piipz]

@Piipz Guugelda electric unicycle
Ja näiteks https://voltride.com/fi/veteran-sherman-2/ läheb 80km tunnis
Sõidu ulatus on soliidne 200 ja + kilomeetrit

Äge vidin, natuke kardan selliseid asju. Aga see mitte sinnasamma tõukside kategooriasse ei lähe? Ka peaks ju piiratud võimsusega olema. Ei?

[Vint]

Ei, minu meelest. Siin on vastutus riigil, kes ei ole seadusi teinud tehnika arengule vastavaks.
Usun et kui politsei peab kinni, näitad A - kati load ette on kõik ok. Pole ju palju möödunud, kui meil ei olnud isegi autode tootmiseks, maa kohast win koodi süsteemi.

Seadusest: https://www.riigiteataja.ee/akt/117032011021
§ 2. Mõisted
80) tasakaaluliikur on ühe inimese vedamiseks mõeldud elektri jõul liikuv isetasakaalustuv kaherattaline üheteljeline sõiduk;
Märkkus- See ei ole kaherattaline.

§ 15. Sõidukiirus
12) tasakaaluliikuril 20 kilomeetrit tunnis;
13) maastikusõidukil 50 kilomeetrit tunnis, kui maastikusõidukit kasutatakse käesoleva seaduse § 154 lõikes 1 nimetatud juhul teel liikudes.

Nüüd täpsemalt Eesti seadusest- Ei mainita kõssugi istmest või sadulast.

39) mootorratas on külghaagisega või külghaagiseta kaherattaline mootorsõiduk. Mootorrattaks loetakse ka sümmeetrilise rataste asetusega kolmerattalist mootorsõidukit, mille sisepõlemismootori töömaht on üle 50 kuupsentimeetri või valmistajakiirus ületab 45 kilomeetrit tunnis, ning neljarattalist mootorsõidukit, mille tühimass ei ületa 400 kilogrammi ja kuni 550 kilogrammi sõidukil, mis on ette nähtud kaubaveoks ning mille suurim kasulik võimsus ei ületa 15 kilovatti. Neljarattalise elektrisõiduki korral ei arvestata akude massi tühimassi hulka;

42) mopeed on kahe- või kolmerattaline mootorsõiduk, mille valmistajakiirus on üle 25, kuid mitte üle 45 kilomeetri tunnis ja mille töömaht sädesüütega sisepõlemismootori korral ei ületa 50 kuupsentimeetrit või muu sisepõlemismootori korral suurim kasulik võimsus ei ületa nelja kilovatti või mille suurim püsi-nimivõimsus elektrimootori korral on üle 0,25 kilovati, kuid ei ületa nelja kilovatti. Mopeediks loetakse ka eelnimetatud tingimustele vastavat kerget neljarattalist mootorsõidukit, mille tühimass ei ületa 350 kilogrammi. Neljarattalise kerge elektrisõiduki korral ei arvestata akude massi tühimassi hulka;

Ma ütleks, et see on üheteljeline ja ühe rattaga tasakaaluliikur, mis võimsuse poolest läheb mootorrata kati alla. Mis puudub- on reguleeriv seadus ja selgitavad mõisted.


Hiljem. Huvipärast vaatasin Soome seadust. Algab nii- mootorratas/ mopeed on kaherattaline sõiduk.... Neil sama häda, nagu näha.

Keegi Eu seadusi viitsib kaevata?

[bitter]

https://voltride.com/fi/veteran-sherman-2/ läheb 80km tunnis
Sõidu ulatus on soliidne 200 ja + kilomeetrit

Ma olen analoogse asjaga ~3 aastat sõitnud. 80kmh ei ole sellisega mugav kiirus.

[Vint]

Viitsid pikemalt muljetada? Mugavus, sõidu ulatus, eripärad jne

[bitter]

Tsikliga ei võrdleks. Pigem tõuksiga. Sõidu ulatus oleneb. Minu omal peaks olema 90 km kanti (uuena) aga proovinud ei ole. Sõidan sellega valdavalt lühikesi otsi, kuni 6-7 km. Põhiliselt kergliiklusteel, kõnniteel. Jalakäijate läheduses hoian sama tempot ja silmsidet. Kõik näevad, et ma neid näen, hullu ei pane, konflikte ei teki. Turvavarustust üldiselt ei kanna ja sõiduteele väga ei roni. Nt viin auto hooldusesse v pessu ja sõidan sellega vahepeal muid asju ajama või kontorisse tagasi. Kohvikoor otsas - käin ära. Ei hakka autot, endurokat kurjaks ajama. Velo peaks poe ees lukku panema. Selle võtan kaasa, sõidab kõrval nagu kohver. Ühistransporti saan kasutada, takso pagassi sobib ka.

Olen pikemat maad ka proovinud. Krossisaabas tundus overkill, läksin tossuga. Jalg 45 aga pedaali pikkus 25cm... Ca 15 km peal olin sunnitud maha hüppama ja veidi kõrval kõndima, et veri jalgades käima saada. Järgmine kord panen midagi jäigemat, nt matkasaapa. Offroad on veidi keerulisem (kui sile asfalt) aga sõidetav. Oleneb rattast ja rehvist, kusagil 9-10cm juures on minu piir, kus ma järsust kõnniteeservast hooga üles ei pane vaid otsin madalama koha. Või astun hetkeks maha. Allapoole hüpata pole probleem, amordist oleks abi. Aparaat ikkagi kaalub ja rehvi lõhkuda ei tahaks. Suuremate rehvirõhkude juures juhitavus ja sõidumugavus kannatavad ning aeglustades võib vibama hakata.

Mugavuses teeb tõuksidele selgelt ära. Suur ratas loeb vähem konarusi, käed ka vabad. Säti prille, noki nina, söö jäätist, vasta kõnele (kiivrita tuulemühin segab, vaja aeglustada), randmed ei saa põrutada. Saab kaasliiklejatele kasvõi mõlemat käppa visata. Tänada kui teed antakse. Eripära ... seisad püsti (mitte põlvedest lukus!), juhid kehaga, kõik on intuitiivne. Mingeid istmed ka pakutakse, proovinud ei ole, ei plaani ka. Nähtavus halvem, juhitavus kohmakam. Tänan, ei.

Tõuksiga võrreldes on vaja natuke õppida aga ei midagi hullu. Algul tasub küll tsiklisaapad, tai poksi kaitsed vm panna, jala sisekülgi kaitsta. Kukkudes-koperdades tuleb jalaraudadelt litakaid.

[gpp]

Lisan ka siis paar mõtet, kogemust nendega alates esimesest rattast ehk Solowheel Classicust. Mis sõitis 16 km/h Siis saabusid hiina koopiad, mis olid alguses veel aeglasemad. Viimased aastad on aga hiinlased tegemas korralikku RD-d ja võimsused-kiirused juba ebamõistlikud, sest koos nendega suureneb ka mass jnejne. Linna(lähi)liikurina on kiire üherattaline täiesti omas klassis - nagu eespool öeldud, siis sõiduturvalisuse ja praktilisus osas pole tõuksiga midagi võrrelda. Ega üldse millegagi. Suur ratas, käed vabad jnejne. Lähed poodi, veeretad kõrval, kui vaja, viskad autosse jne. Kui kiirused 30 km/h +, on väga abiks amort. Kui kiirus 50+, hakkab paratamatult ratta portatiivsus olulisel vähenema - suured akud, massiivne, raske autosse tõsta jne. Samuti õhutakistus hakkab tunda andma, 60-70-80 km/h pole enam liiga mugav, vähemalt tsikliga harjunule.
Pikemate otsade ja lagedama tee puhul on sadul igati okei - õhutakistus oluliselt väiksem ja saab ka jalga puhata. Näeb natuke koomiline välja, tõsi. Samuti on sadulaga pidurdamine aeglasem, peab ruttu püsti hüppama enne, nii et sobib ohutus kohas. Mul on suht tihti ette tulnud Tallinn-Kohila otsi, ca 35 km, Männiku-Saku-Kiisa kergliiklustee, väga okei. Ja ökonoomne. .

Üherattalise ainuke miinus - kui üldse nii võib öelda, on sõidu õppimine. Algus on raske, pärast kerge, aga kui liiga julgeks minna, võib valus olla. 20+ kiirustel tasub igal juhul vähem või rohkem kaitsvaid asju selga panna, pikema-kiirema otsa puhul on motoriided väga mõistlik valik. Kiivriks sobib vähe kergem lõuakaitsega jalgrattakrossikas, aga ettevaatlikumad mehed sõidavad ka motikakiivritega.

Autode sekka ei tasu jah ronida. Esiteks kogu see võimsate kergliikurite teema on pehmelt öeldes väga hall, teiseks pole suunatulesid, peegleid (viimase saab küll kiivrile kinnitada), kolmandaks pole see kuigi legaalne, jnejne. Pole vaja liigset tähelepanu.

[Pezzi]

... Ca 15 km peal olin sunnitud maha hüppama ja veidi kõrval kõndima, et veri jalgades käima saada...

Minu arust on sundasend üherattalise suurim puudus. Liigutada ennast ei saa, jalad surevad ära. Tõuksi peal saad vähemalt teoreetiliselt jalga vahetada. Teine häda on äkilisema pidurdamise võimaluse puudumine.

[gpp]

Tõsi, päris “blokki” pidurdada ei saa, aga samas saab suht nobedalt seisma, kui vähegi ette vaadata. Ei taha ära sõnuda, aga 20k+ kilomeetrite jooksul pole veel kordagi olnud pidamasaamisega probleeme.
Kui sõit on vaheldusrikas – linnaoludes, nobe, kiirendad-pidurdad-kiirendad, on asi rahulikust seismisest mõnevõrra erinev ja pole jalgadega üldse hullu. Pikal sõidul tõepoolest pole tund aega lihtsalt paigal seista liiga huvitav, aga siis on võimalus istuda nt. Pean mainima, et mul jääb ka motika peal istudes tagumik vähe puiseks, kui tunnid kuluvad.

Et jah, eks argumente ühe või teise kasuks võib alati leida, aga olles vist kõiki võimalikke kergliikureid proovinud-testinud, siis julgeks öelda küll, et üherattalisele linnaoludes konkurenti pole. Saab ka maastikul hullu panna muidugi, kui soovi on – see juba sõitjas kinni. Aga kui tahta vähe lõbusamalt kruiisida-carveda ja coolim välja paista, võib võtta hoopis Onewheeli – aint sellega saab aeglasemalt edasi.

Ja veel, see küll ei ole nüüd otseselt teemasse – aga väga veenev elektriline kaherattaline on Sur Ron. Et kui juba tõuksimõte on ja üherattalist ei taha, siis kindlasti tasub SurRoniga tiir teha. Honda butiigis Tartu mnt alguses saab päriselt katsuda loodetavasti.
Selle saab ka legaalselt rohelisse numbrisse võtta.

[bitter]

... Ca 15 km peal olin sunnitud maha hüppama ja veidi kõrval kõndima, et veri jalgades käima saada...

Minu arust on sundasend üherattalise suurim puudus. Liigutada ennast ei saa, jalad surevad ära. Tõuksi peal saad vähemalt teoreetiliselt jalga vahetada. Teine häda on äkilisema pidurdamise võimaluse puudumine.

Vaidlen vastu. Soovi korral saad liigutada rohkem kui nt lumelaual. Ei pea aga saad. Sõida või slaalomit. Tihti sõidangi, ei kulu rehv nii kandiliseks . Saab ka ühel jalal (ebamugav.) Tookord nappis kogemust ning jalats oli liiga pehme tallaga ja veits väike ka.

Tõuksi peal saab jalga vahetada täiesti praktiliselt . Euc-ga saab pidurdada täpselt nii äkiliselt kui palju rehvil hetkel pidamist on. Eeldab harjutamist. Pidurdamises ma tõuksil eelist ei näe. Euc-ga lükkad jalad hetkega ette ja pidurdad. Täiega. Tõuksiga on samuti vaja enne ÄKKpidurdust kehaasendit korrigeerida ja see ei käi nii kiirelt ja intuitiivselt nagu euc-ga. Tõuks loob petliku illusiooni, et kõik on kontrolli all ja võib tähelepanu ka mujale suunata. Enamik sõidab tõuksil sirgete jalgadega, põlved "lukus" ja ei ole ootamatusteks valmis. Euc-ga ei teki see illusioon nii kergesti, pead rohkem "kohal olema".

[701]

Nüüd täpsemalt Eesti seadusest- Ei mainita kõssugi istmest või sadulast.

Ma kah ei usu seda sadula juttu. Traieli tsiklid tulevad tehasest tuled, viled, peeglid ja katiga sumpsid kaasas koos numbrialusega. Sadulast pole haisugi.

[Ain]

Ei, minu meelest. Siin on vastutus riigil, kes ei ole seadusi teinud tehnika arengule vastavaks.
Usun et kui politsei peab kinni, näitad A - kati load ette on kõik ok. Pole ju palju möödunud, kui meil ei olnud isegi autode tootmiseks, maa kohast win koodi süsteemi.

Seadusest: https://www.riigiteataja.ee/akt/117032011021
§ 2. Mõisted
80) tasakaaluliikur on ühe inimese vedamiseks mõeldud elektri jõul liikuv isetasakaalustuv kaherattaline üheteljeline sõiduk;
Märkkus- See ei ole kaherattaline.

§ 15. Sõidukiirus
12) tasakaaluliikuril 20 kilomeetrit tunnis;
13) maastikusõidukil 50 kilomeetrit tunnis, kui maastikusõidukit kasutatakse käesoleva seaduse § 154 lõikes 1 nimetatud juhul teel liikudes.

Nüüd täpsemalt Eesti seadusest- Ei mainita kõssugi istmest või sadulast.

39) mootorratas on külghaagisega või külghaagiseta kaherattaline mootorsõiduk. Mootorrattaks loetakse ka sümmeetrilise rataste asetusega kolmerattalist mootorsõidukit, mille sisepõlemismootori töömaht on üle 50 kuupsentimeetri või valmistajakiirus ületab 45 kilomeetrit tunnis, ning neljarattalist mootorsõidukit, mille tühimass ei ületa 400 kilogrammi ja kuni 550 kilogrammi sõidukil, mis on ette nähtud kaubaveoks ning mille suurim kasulik võimsus ei ületa 15 kilovatti. Neljarattalise elektrisõiduki korral ei arvestata akude massi tühimassi hulka;

42) mopeed on kahe- või kolmerattaline mootorsõiduk, mille valmistajakiirus on üle 25, kuid mitte üle 45 kilomeetri tunnis ja mille töömaht sädesüütega sisepõlemismootori korral ei ületa 50 kuupsentimeetrit või muu sisepõlemismootori korral suurim kasulik võimsus ei ületa nelja kilovatti või mille suurim püsi-nimivõimsus elektrimootori korral on üle 0,25 kilovati, kuid ei ületa nelja kilovatti. Mopeediks loetakse ka eelnimetatud tingimustele vastavat kerget neljarattalist mootorsõidukit, mille tühimass ei ületa 350 kilogrammi. Neljarattalise kerge elektrisõiduki korral ei arvestata akude massi tühimassi hulka;

Ma ütleks, et see on üheteljeline ja ühe rattaga tasakaaluliikur, mis võimsuse poolest läheb mootorrata kati alla. Mis puudub- on reguleeriv seadus ja selgitavad mõisted.


Hiljem. Huvipärast vaatasin Soome seadust. Algab nii- mootorratas/ mopeed on kaherattaline sõiduk.... Neil sama häda, nagu näha.

Keegi Eu seadusi viitsib kaevata?

Miks peaks riik vastutama? Seadused on ju üldjuhul olemas. Sõidukid mis osalevad liikluses peavad vastama teatud nõuetele. Selleks on sõidukitel sertifikaadid. Ehk siis tõukside või sarnaste toodete tootjad peaks ise oma sõidukid vastavusse viima nõuetega kui soovitakse, et nendega saaks liikluses osaleda.ATV-dega on juba ammu asi selge- Neid toodetakse kahte tüüpi- ühed mis maastikusõidukid (nendega teedele ja liiklusesse asja pole) ja teised mis nn. tänavakõlbulikud. Seal kõik tuled/viled peal. Ei piisa sellest, et omad mingi kat. juhtimisõigust ja lähed maastikusõidukiga liiklusesse.

[701]

See ATVde asi on kah muidugi pliiatsist imetud lahendus. Miks ei võiks ATV olla ATV koos vajalike nõuetega? Mis ta peab olema traktor, kvadrik, veokvadrik või kurat teab mis veel.

[Vint]

Et siis üherattalisele tasakaaluliikurile peaks teise ratta juurde leiutama, kuna seadus arvab et ainult 2 rattalised on olemas?

[Dusterx]

Küsimus 1 rattaliste omanikele, mida osta, mis oleks soodsama poolne, väga pikki otsi ei kütaks. Läbi võiks saada ühe laadimisega 30+km, transportimise mugavus ei ole oluline, sadul ei ole oluline, grazy moment tuleks kasuks st mul ei ole erilist kiiruse hirmu. Panin päikse paneelid üles, tahaks ülejäägi maha kärutada, mitte nossovitele poolmuidu jagada...

[slev]

Täna on olnud mitu liiklusõnnetust elektriliste tõukeratastega. Seadused pidevalt muutuvad ja ma pole aru saanud:

1) kas tõukerattal, mis ületab teed ülekäigurajal sõites on mootorratta suhtes õigus s.t talle peab teed andma või mitte. Või peab ta jala kõndima ja tõukeratast järel lohistama või selga võtma (40 kg). Kuskil seaduses oli öeldud, et ta peab liikuma jalakäija kiirusega
2) juhul kui enne ringteed on ülekäigurada, siis tõuksile ei pea teed andma? Samas ringteelt välja sõites peab ülekäigurajal teed andma, sest see on sama kui parempööre?

[Maaks]

Kõik liiklusreeglid on kirjas Liiklusseaduses @slev, neid ei pea kusagilt taga otsima.
Tõukerattaga (mitte elektriline!) liikuja on jalakäia ja elektrit kasutav on kergliikur!

Liiklusseadus §2
jalakäija on jalgsi, ratastoolis või muu sarnase üksnes piiratud liikumisvõimega isikule kasutamiseks ettenähtud sõidukiga liikleja. Jalakäijaks loetakse ka inimese lihasjõul liikuvat rula, rulluiske või -suuski, tõukeratast või -kelku või muud sellesarnast vahendit kasutav liikleja ning jalgratast või mittetöötava mootoriga ühe- või kaherattalist sõidukit käekõrval lükkav liikleja;
kergliikur on käesoleva seaduse § 87 lõike 12 nõuetele vastav ühe inimese vedamiseks ettenähtud istekohata elektri jõul liikuv sõiduk, välja arvatud jalgratas. Kergliikuriks loetakse ka käesoleva paragrahvi punktis 80 nimetatud tasakaaluliikurit

Ehk siis (elektrilise) kergliikuriga tee ületamist ootav (seisev, jalg maas näiteks) kergliikleja = jalakäija ja ta tuleb ülekäigurajal läbi lasta sõltumata sellest kummal pool ringi see rada asub.
Pöördel tuleb tõesti KÕIGILE teed anda (§17, p 5-2).
Kergliikur (ja jalgrattur) "peavad vähendama kiirust ning ületama sõidutee jalakäija tavakiirusega" (§32 p1)
Kui nad otsustavad teed ületades sõita, siis neil ei ole eesõigust (välja arvatud juhu, kui autojuht sooritab pööret loomulikult) (§32 p3)