Honda DCT kasutusmugavus ja vastupidavus?

[Heikik]

Tere!

Õhus on võimalus soetada DCT kastiga Africa Twin, täpsemalt see isend: https://www.auto24.ee/soidukid/3705460

Välismaiseid arvustusi olen lugenud. Mõned kiidavad, mõned laidavad. Õudselt tahaks aga teada, kas keegi siit juba oma praktilisest kogemusest Honda DCT lollikindluse kohta ka midagi oskab öelda? Neid (ja analoogseid) kaste on Honda poolt juba päris pikalt tehtud, võiks olla piisavalt materjali väikese tagasivaate tegemiseks.

Kas 30 000 km on selle kasti jaoks vähe või palju? Millal midagi parandada saab ja mis on n-ö worst case scenario kulutuste suurused?

Edasimüüjate ja antud ratta omaniku sõnu võtan vähem tõsiselt.
Aga üldiselt olen kogemuste jagamise eest tänulik!


Edit: võib-olla pole kohane võrdlus, aga VAG-i DSG-d on näiteks selline loodusõnnetus, et külma higi ja värisevate jalgadega käin neist mööda (olen neid parandanud ca 2-3tk nädalas) - sealt ka minu (võib-olla põhjendamatu) hirm.

[Tort]

antud ratta omaniku sõnu võtan vähem tõsiselt.

Ma kahjuks ei oska aidata, aga ootad siis internetitarkade kogemusi või?

Mis DSG-d puudutab, siis s**t kast jah, närviline sõita võrreldes näiteks klassikaliste bmw ja mb kastidega, aga tohutult parem kui iga variaator ja neid ju liikleb nii palju, ime ka et remondis järjekord. Edit: kui auto24 foorumit lugeda, siis ei tohi ühtegi autot osta, kõik lähevad katki. Seega kui välismaa foorumitest halba ei loe DCT kohta, siis ju kestab ja tavaliselt kiitma väga ei tulda, nagu ka need tuhanded DSG-ga sõitjad, kelle kast laiali pole läinud. Kirjutatakse ja küsitakse abi ikka siis, kui asjad pekkis.

[ranel]

Tere!

Õhus on võimalus soetada DCT kastiga Africa Twin, täpsemalt see isend: https://www.auto24.ee/soidukid/3705460

Välismaiseid arvustusi olen lugenud. Mõned kiidavad, mõned laidavad. Õudselt tahaks aga teada, kas keegi siit juba oma praktilisest kogemusest Honda DCT lollikindluse kohta ka midagi oskab öelda? Neid (ja analoogseid) kaste on Honda poolt juba päris pikalt tehtud, võiks olla piisavalt materjali väikese tagasivaate tegemiseks.

Kas 30 000 km on selle kasti jaoks vähe või palju? Millal midagi parandada saab ja mis on n-ö worst case scenario kulutuste suurused?

Edasimüüjate ja antud ratta omaniku sõnu võtan vähem tõsiselt.
Aga üldiselt olen kogemuste jagamise eest tänulik!


Edit: võib-olla pole kohane võrdlus, aga VAG-i DSG-d on näiteks selline loodusõnnetus, et külma higi ja värisevate jalgadega käin neist mööda (olen neid parandanud ca 2-3tk nädalas) - sealt ka minu (võib-olla põhjendamatu) hirm.

@Rasmusk oskab muljetada Honda DCT töökindluse(teine Honda mudel) osas. Kui ma ei eksi, siis käigukasti vea tõttu müüs oma Hondagi maha ja mina seda omale odava hinnaga ligi võtta ei julgenud peale remondimanuaali DCT osa sirvimist.

[Motomarket]

Praktiline kogemus Honda DCT-ga olemas. Kasutusmugavus on fantastiline, kui selline käiguvahetus meeltmööda on. Vanakooli manuali vennad ilmselt krimpsutavad nina. Kes aga DCT-ga harjunud, enam tagasi ei vaata. Kuna kogu käiguvahetuse protsessi juhib elektroonika, siis üsna võimatu oleks 30000-ga sellest kastist jagu saada. Puudub nö "user error". Erinevalt VAG-i tegelastest on Honda insenerid oma tööd teinud hästi ja üleliia muretsema ei peaks

[Ain]

Hei!

Mul kaks DCT kastiga Hondat- Nc700s ja Crosstourer VFR 1200XD ja pole probleeme olnud. Ainult nauding! Tavalist kasti ei igatse. Metsas saab automaadiga hästi hakkama.
Soovitan!

[Henn]

Mul on 38000km sõitnud DCT. Just jõudsin Balkani tuurilt koju. Crosstoureri sidur/kast toimetab kummaliselt (koliseb). Africatwin käib kenasti. Ma kasutan S-reziimi, D-reziim vahetab liiga ruttu kõrgemate käikude peale. Mulle DCT meeldib, eriti linnaliikluses.

[TNU]

Kas 30 000 km on selle kasti jaoks vähe või palju?

Oman samuti DCT kastiga Hondat. 50 tuh. sai just kellale ja so far - no worries.

[Rasmusk]

► Näita Spoilerit

Tere!

Õhus on võimalus soetada DCT kastiga Africa Twin, täpsemalt see isend: https://www.auto24.ee/soidukid/3705460

Välismaiseid arvustusi olen lugenud. Mõned kiidavad, mõned laidavad. Õudselt tahaks aga teada, kas keegi siit juba oma praktilisest kogemusest Honda DCT lollikindluse kohta ka midagi oskab öelda? Neid (ja analoogseid) kaste on Honda poolt juba päris pikalt tehtud, võiks olla piisavalt materjali väikese tagasivaate tegemiseks.

Kas 30 000 km on selle kasti jaoks vähe või palju? Millal midagi parandada saab ja mis on n-ö worst case scenario kulutuste suurused?

Edasimüüjate ja antud ratta omaniku sõnu võtan vähem tõsiselt.
Aga üldiselt olen kogemuste jagamise eest tänulik!


Edit: võib-olla pole kohane võrdlus, aga VAG-i DSG-d on näiteks selline loodusõnnetus, et külma higi ja värisevate jalgadega käin neist mööda (olen neid parandanud ca 2-3tk nädalas) - sealt ka minu (võib-olla põhjendamatu) hirm.

@Rasmusk oskab muljetada Honda DCT töökindluse(teine Honda mudel) osas. Kui ma ei eksi, siis käigukasti vea tõttu müüs oma Hondagi maha ja mina seda omale odava hinnaga ligi võtta ei julgenud peale remondimanuaali DCT osa sirvimist.

Honda DCT on hea. Väga hea. Juba sõidan järgmisega. Sõidumugavus on lihtsalt suurepärane. Kes tahab, võib proovima tulla. Ratas on müügis.

Eelmine sai maha müüdud ainult sellel põhjusel, et margiesindus ei olnud võimeline tegelikku viga defekteerima ja sellel hetkel oli remondimaht prognoosimatu. Müüsin maha ühele kohalikule tublile sellile, kes tegi ratta väheste kuludega korda ja nüüd on see tal ajapuuduse tõttu müügis.

Eks ikka tuleb rikkeid ette. Kõikidel ratastel. Nii mehhaanika, kui ka elektroonikaga. 100% töökindlaid asju pole olemas.

[mx77]

Pagana rollumehed

[koma2]

Oma "rolleriga" NC700 sõitsin ca 50000, 0 probleemi. Mugav, ka metsas. Mingites foorumites lugesin, et väidetavalt sõidetud ka 200000 + km.

[urmas66]

@Heikik Sul VAG on lihtsalt teatud kohad hellaks teinud, aga ka auto maailmas on selle tehnoloogiaga töökindlaid lahendusi olemas

[Heikik]

Tänan kõiki vastajaid!

Ratas on üle vaadatud. Peab ütlema, et DCT on tegelikult päris tore...ei oska nüüd öelda, kas selle olemasolu või puudumise pärast antud rattamudeli puhul kummalegi poole kalduma hakkaks, aga minu silmis on sellel selgelt omad eelised. Näiteks veojõukontroll maas (nr 1 peal) kruusal kiirendades, kui saba tahab välja minna, on tore lenksult käike lapata - mõlemad jalad saavad kindlalt raudade peal olla ja kogu tähelepanu saad panna kehaga ratta kontrollimisele ning kontrollitud külglibisemisele.

Paraku, konkreetse isendi puhul ostuks ei läinud - omaniku ja minu arusaam ratta väärtusest jäi liialt erinevaks. Amordid jooksid nagu mahlakased (loik oli maas) ja kett polnud ilmselt väga ammu õli näinud (täiesti haljas ja hammakad juba pisut kulunud). Ei olnud otseselt täielik peldik - pigem selline 75% hea - aga üle 10k ratta puhul tahaks ikkagi täiesti head... ja tunnet, et seda on hooldatud.

Doohanist saaks 17k eest juba tutika, veidi parendatud CRF 1100D DCT, millel oleks rauad, skid plate jms samuti olemas - ning selle valguses maksta ratta eest, mida tuleb kohe parandama hakata ja mis tahab veidi ka kosmeetilist värskendust, ~11k, ei tundu mõistlik. Amordid ja ketijooks vajanuks üsna pea tegemist ning omanik ei suutnud paraku ülevaadet tehtud/tegemata töödest anda. Iseenesest kahju, ratas oli tore.

Aga põhipoint - DCT meeldis. Esimesed paar km oli imelik, aga harjub ruttu. Ja see mootor teeb mõnusalt mehist häält ning annab adekvaatselt väänet - keerulisemal maastikul oleksin ilmselt lenksult käikude vahetamise võimaluse eest pigem tänulik.

PS. Nagu mitmel pool on mainitud, siis D-režiimist tuleb eemale hoida, kui sellega sõita, tekib tunne, et ratas on katki.

[kristjankk]

Minu poolt on testisõitu tehtud DCT Twinni ja Goldwingiga.
Sõidumugavus ja muretu kulgemine on DCT juurest meelde jäänud. Eriti linnaliikluses ja möödasõitudel.

Mis aga ei meeldinud oli masinate käitumine aeglasel kiirusel. Tagasipöörded kitsal maanteel, kus lenks lõpuni välja pööratud, seal tahaks, et sidur oleks, sest selles olukorras on vaja veojõudu küllalt täpselt doseerida ning vaid tagapiduri ja gaasiga on see kuidagi konarlik. Sama käib ka igasugu nn parklaharjutuste kohta. Küllap saab harjuda.
Seda on ka koolitajad Bret Tkacs ja Jerry Palladini öelnud, et DCT on petlik, sest liiklusvoolus on temaga tõesti lihtne ja mugav sõita, kuid täppissõitmine nõuab tavapärasest teistsuguseid sõiduvõtteid.

Siin hea ülevaade Breti poolt.


Mõnda DCT Twinni tean ka, mis on jõudnud 50000-60000 juurde ilma probleemideta.

Kui uue ratta ostja oleksin, siis võib-olla mõtleks DCT peale, aga kasutatud ratta ostjana seda ei tee. Kui osta 50000 sõitnud DCT masin ja on plaan seda 10 aastat pidada, siis on see tõenäosus täiesti olemas, et temaga midagi juhtub. Asi polegi niiväga selles, et mis see maksab, aga masina korda saamine võtab ilmselt aega ka nii läheks reis või hooaeg nahka. Vigase manaaliga kannatab tuhandeid sõita kui mõni käik sees ei püsi või ära kaob, automaat aga jätab ilmselt teele.

Kui on quickshifteriga manual masin, siis see juba annab mugavust juurde. Ja võib ka Rekluse automaatse siduri panna, mis on töökindel ja lisab mugavust. Rekluse sidurit igale rattale pole, kuid Twinnile peaks saama.

Kõige tähtsam küsimus võib-olla ongi, et miks tahta DCTd? Pikamaa reisideks pole nagu väga vaja, sest seal väga palju käiku ei vahetagi. Raskel maastikul vast ka siduriga parem. Üle jääbki linnaliiklus või muu tihe liiklus, kus oleks nõme pidevalt käike vahetada.

[Henn]

Mul oli kaasreisija ja 3 kohvrit. Möödasõitudel lükkas dct 6. käigu pealt tihti 4. peale. Samas serpadel turnides tahaks käiguvahetust vältida. Reisimiseks on dct väga hea. Kui masinat hooldada, siis ei juhtu selle dct- ga midagi. Honda pe...e keeramiseks peab ikka vaeva nägema. Varsti on KTM ja Bemm samasuguste topeltsiduritega väljas.

[Ain]

Üks tehniline nüanss. DCT kastiga saab kasutada ka manuaal reziimi. Ja lülitada + ja - käike ise. Rasketes ja tehnilistes oludes pole tundnud, et midagi puudu jääks. Gs isegi oli rohkem hädas.

[Heikik]

Minu poolt võib teema lõppenuks lugeda. Koju tuli juhuse tahtel hoopis Triumph Tiger 800 XC - oli teine küll veidi vanem, aga nii rikkalikus varustuses ja hästi hoitud, et ei saanud ostmata jätta.

Üldiste teadmiste jagamise eesmärgil võib muidugi arutelu jätkuda.