Kas palganumbrid peaksid olema avalikud?

[will111]

in this day'n'age võiks tegelikult palgapakkumise ka kuulutuse juurde kirja panna juba või vähemalt mingi "alates" numbrigi. ma küll isiklikult kandideerimas ei ole, kuid võin öelda, et mõni aeg tagasi töökohtade kuulutusi vaadates jäid kõik need "pakume konkureerivat tasu" jutuga pakkumised tahaplaanile. okei, need olid muu valdkonna kuulutused aga eks inimesed ootavad teatavat konkreetsust iga valdkonna puhul ja milleks raisata kõigi aega...lepid mingid kohtumised kokku, lähed kohale ja jutustad ja siis selgub, et palka tahetakse maksta a'la 25% vähem kui sina pead minimaalselt mõistlikuks

[jkristjan]

kuid võin öelda, et mõni aeg tagasi töökohtade kuulutusi vaadates jäid kõik need "pakume konkureerivat tasu" jutuga pakkumised tahaplaanile

Alates 584 EUR, see on ju teada

Btw, Lätis ja Leedus on asi juba rohkem kui aasta reguleeritud seadusega, töökuulutused näevad välja sellised

[will111]

Kui nii siis nii, aga sel juhul olgu see 584 ka kuulutuses kirjas Ma küll ei tea mis numbrit see eestis hetkel esindab, aga eeldan, et vist miinimumpalka...

jkristjan, kasulik info see läti ja leedu värk. ei olnudki kursis, et seal seadus lausa

[jkristjan]

kasulik info see läti ja leedu värk. ei olnudki kursis, et seal seadus lausa

https://arileht.delfi.ee/news/uudised/v ... d=86860337

Avalik ühiskondlik huvi on siin selles, et kodanikud ei passiks 10 aastat alamakstuna näiteks 1000 palga peal ja ei maksaks kõigest 333 EUR sotsiaalmaksu vaid paneksid tähele, et nende töö eest pakutakse mujal näiteks 2000, läheksid sinna ja maksulaekumine tõuseks 666 peale.

[Krl]

kasulik info see läti ja leedu värk. ei olnudki kursis, et seal seadus lausa

https://arileht.delfi.ee/news/uudised/v ... d=86860337

Avalik ühiskondlik huvi on siin selles, et kodanikud ei passiks 10 aastat alamakstuna näiteks 1000 palga peal ja ei maksaks kõigest 333 EUR sotsiaalmaksu vaid paneksid tähele, et nende töö eest pakutakse mujal näiteks 2000, läheksid sinna ja maksulaekumine tõuseks 666 peale.

Kujutan ette, et kui sama töö(ehk siis vist ametinimetuse) eest makstakse kahes eri kohas 1000 vs 2000Eur palka, siis võib arvata, et töö sisu erineb ka tunduvalt ja need 1000Euri mehed ei suudaks/tahakski seal 2000Euri kohas sama tööd teha.

[jkristjan]

Seda loomulikult, aga selle selgitab juba välja reaalne elu. See 1000-Euri-mees läheb kõigepealt tööintervjuule jne. Täpsemalt öeldes siis see palkade avaldamise seadus on avalikes huvides selles osas, et võimaldab otsa lahti teha ja vaadata, kas on võimalik midagi parandada või ei.

[Madlobster]

üks mees on väärt 2000 ja vbl rohkemgi teine 500 ja võibolla vähemgi
kui avaldad liiga väikse palga nr siis hea mees ei tule vestluselegi, kui liiga suure palga nr siis viiesaja vääriline kujutab ette tema nüüd hakkabki nii palju teenima.

St kui on väärt mees ju saab palka ka. Kui aga tööandjal on täitsa pohui kui hakkad palga pärast ära minema siis tuleb peeglisse vaadata äkki sa polegi rohkem väärt. Kui aga oled, no siis sellises perspektiivitus ettevõttes ignorantse bossi all ei tahagi töötada.

[jkristjan]

Jaja, sitaratta jüri vastaks ka täpselt nii. Siia võib veel ainult lisada, et kui sellesmõttes siis niimoodi aga põhimõtteliselt et kui võibolla siis ma tõepoolest kordan veel üle nagu ma ennegi olen öelnud et kindlasti samuti kahtlemata nõndaviisi. Aitäh!

[Krl]

Ah ei ole mõtet tühja huiata. Eks 500euri mees tahaks ka ju bemmiga sõita ja Youtuberist naist omale. Las ta siis läheb sinna intervjule ja äkki joppab ja saabki 1000peale.

Lihtsalt tuleb meeles pidada, et esimesel intervjul ei tasu kohe välja rääkida, millised on su joomisharjumused, või kaua sul vanglakogemust on.

[Sciev]

Palkasid tavaliselt pole sellepärast, et maksta tahetakse nii vähe kui võimalik. Keegi ei hakka 1500 eur palka sulle "vägisi peale suruma" kui ise ütlesid palga sooviks 1000 eur, kuigi võibolla oleks oldud valmis 1500 ka maksma. 1000 eur kuus vs 1500 eur kuus netopalk tähendab ettevõttele aastas 12 000 eur vahet, arvestades kõikvõimalikke makse.

[ranel]

Konkurentsivõimeline palk on väga suhteline asi. Tegemist näiteks ühe tehnilise eriala tööga ja vestlusel selgus, et konkurentsivõimeline palk pakutav oli 800 bruto ja et aja jooksul võibolla, et tõstame palka, kui tubli oled. Seda on vähem kui näiteks Circle K-s burkse valmistades ...
Ilmselgelt pakkumine polnud atraktiivne ja raiskasime meie mõlema aega.

[Krl]

Konkurentsivõimeline palk on väga suhteline asi. Tegemist näiteks ühe tehnilise eriala tööga ja vestlusel selgus, et konkurentsivõimeline palk pakutav oli 800 bruto ja et aja jooksul võibolla, et tõstame palka, kui tubli oled. Seda on vähem kui näiteks Circle K-s burkse valmistades ...
Ilmselgelt pakkumine polnud atraktiivne ja raiskasime meie mõlema aega.

Mis ta nüüd nii väga suhteline on? Üsna konkreetselt võiks olla mõistetav, et see palk siis suudab konkureerida teiste ettevõtete poolt pakutava palgaga, sama töö eest. Mitte seda, et Cirklis burxe tehes rohkem ei saaks.
...või noh, kui see tehniline eriala ei olnud just Olerexis burxide valmistamine. Sel juhul on pahameel arusaadav.

[Madlobster]

Tööjõud on ettevõttele samasugune kaup nagu mis tahes hangitav toode. Seejuures on tööjõud kõige kallim, maksustatum ning kaootilisem (täna olen, homme olen haige või üldse enam ei tule)

Seega makstakse nii vähe kui võimalik, milest alates tase rahuldab ettevõtte vajadusi. Kuna tööjõud on püsikulu, mitte ühekordne ost siis ettevõtjate palgasurve on mõistetav.

[jkristjan]

Palkasid tavaliselt pole sellepärast, et maksta tahetakse nii vähe kui võimalik. Keegi ei hakka 1500 eur palka sulle "vägisi peale suruma" kui ise ütlesid palga sooviks 1000 eur, kuigi võibolla oleks oldud valmis 1500 ka maksma. 1000 eur kuus vs 1500 eur kuus netopalk tähendab ettevõttele aastas 12 000 eur vahet, arvestades kõikvõimalikke makse.

Neid põhjusi on mitu, on lühiajaline taktika mis puudutab konkreetse töökoha täitmist ja on pikaajaline strateegia, mida kõik ettevõtjad üldjoontes järgivad, et tööjõuturgu enda huvides kujundada. Palkade mitte avaldamise pikaajalise strateegia aspekt on see, kolleegid nii samast kui teistest ettevõtetest ei paneks tähele, kui palju nende turuhind on tõusnud ja töötaksid võimalikult kaua võimalikult väikese palgatõusuga edasi. Me elame palkade tõusutrendi ajal, mis kestab vähemalt seni, kuni Tallinnas teenitakse sama töö eest vähemalt 80% Helsingi palgast. See viib selleni, et uut töötajat palgates peab ettevõte reeglina pakkuma märgatavalt suuremat palka kui ta samal positsioonil olemasolevatele töötajatele maksab ning seetõttu ei taha ka ettevõte töökuulutustes palganumbreid avaldada. Avaldad liiga väikese numbri - keegi ei tule. Avaldad liiga suure numbri - olemasolevad töötajad hakkavad ka juurde küsima.

[Piipz]

Ma ei leia praegu artiklit üles, kuid lätis (ja vb ka leedus) on palganumbri näitamine nüüdseks kohustuslik.

[wicked]

Palkasid tavaliselt pole sellepärast, et maksta tahetakse nii vähe kui võimalik. Keegi ei hakka 1500 eur palka sulle "vägisi peale suruma" kui ise ütlesid palga sooviks 1000 eur, kuigi võibolla oleks oldud valmis 1500 ka maksma. 1000 eur kuus vs 1500 eur kuus netopalk tähendab ettevõttele aastas 12 000 eur vahet, arvestades kõikvõimalikke makse.

jahjah, summa on siiski 10409,75€. Arvestades kõikvõimalikke makse.
Nii need külajutud tekivadki.

[Madlobster]

Palkasid tavaliselt pole sellepärast, et maksta tahetakse nii vähe kui võimalik. Keegi ei hakka 1500 eur palka sulle "vägisi peale suruma" kui ise ütlesid palga sooviks 1000 eur, kuigi võibolla oleks oldud valmis 1500 ka maksma. 1000 eur kuus vs 1500 eur kuus netopalk tähendab ettevõttele aastas 12 000 eur vahet, arvestades kõikvõimalikke makse.

jahjah, summa on siiski 10409,75€. Arvestades kõikvõimalikke makse.
Nii need külajutud tekivadki.

Külajutt

1 000€ neto = tööandjakulu 1 562,46
1 500€ neto = tööandjakulu 2 567,46

1 562,46 x 12 = 18 737,52
2 567,46 x 12 = 30 809,52

30 809,52 - 18 737,52 = 12 072

[will111]

Nii ajuvaba jora ja muidu täiesti tühja ning mõttetut juttu ei oleks sellest enda kommentaarist küll oodanud siia laiali valguvat. Näitab jälle nii mõnegi venna taset I guess
Ma ei tea kuidas üldse saab sellise asja peale justnagu nagu üleüldine trend ettevõtete seas olekski see, et põhiline prioriteet uue töötaja palkamisel on "peaasi, et saaks võimalikult vähe maksta" Nii võib see ehk olla tõepoolest teatud tüüpi töökohtade puhul, kus on sisuliselt tarvis lihtsalt täita mingi koht ükskõik kellega...aga sellised töökohad ei moodusta kohe kindlasti mitte valdavat enamust tööturust.

Ma ei tea, kuskohas paljud siinsed arvajad elavad või elanud on ja mis valdkonna inimestega on tegemist, kuid ma tean enda valdkonna kohta neid asju natuke rohkem kui lihtsalt laest imetud isikliku arvamuse põhjal. Päris paljud väga head tuttavad on värbajad või HR inimesed, seega liigub info valdkonna palkade ja üldise palgataseme ning pakkumiste kohta ja ka selle kohta, mida firmad tegelikult ootavad ja otsivad ning omakorda vastu pakuvad.

Näide, millel ranel tõi on väga hea - täpselt selles oli ka minu algne point. Ehk et milleks raisata KÕIGI aega??? Kes sellest kasu saab? Milleks kirjutada töökuulutustesse jätkuvalt seda TÄIESTI MÕTTETUT MÖGA stiilis "pakume konkurentsivõimelust palka ja megaägedaid arenemisvõimalusi".
Tööotsijalt oodatakse tänasel päeval ilmselgelt aina konkreetsemat, detailsemat CV'd, kus on kirjas konkreetsed teadmised, selgelt lahtikirjutatud eelnev töökogemused ja tööülesanded jne jne. Siin pole isegi mitte millegi üle arutada, et samamoodi on tööotsijal õigus saada tööpakkujatelt koheselt konkreetset infot pakutava ametikoha osas. Sinna alla läheb pakutav palganumber. Eriti eestis, kus teatavasti on hinnatase euroopa 5 parima seas aga palgatase euroopa 5 "parima" seas...
Nii ehk naa on ilmselge, et reaalselt mingi tehnilise / erialaseid teadmisi nõudva koha peale tänasel päeval 800 eur bruto korralikku töötajat ei leia. Ja kui ka leiad siis leiad ta ilmselt suht lühikeseks ajaks.
Mõttetuid ja sisutühjasid vabandusi jätkuva üleüldise palkade salajas hoidmise kaitseks leiab alati, võibolla mõnele ettevõtjale on see tõesti ka kasulik...aga vähe imelik, et siin niipalju neid jutumehi on, kes sellele plaksutades kaasa elavad. Olete kõik kõvad kohalikud ettevõtjad, kes üritavad "võimalikult vähe palka maksta" ja siis kiruvad, et ei leia kuidagi töötajaid?

[jkristjan]

Ma alati mõtlen selle peale, et kui sa teenid 1000 neto, no mingi 300 sellest ikka kulub tööle sõitmiseks ja enda tööajal ülal pidamiseks, siis aastas tulu töötamisest on miski 8000 EUR. Kuna puhkus on 28 päeva, siis ütleme et see on 11 kuu teenistus. Kas ei oleks mõistlikum näiteks selle asemel töötada 4 kuud aastas kuskil arenenud riigis koormusega 150%, teenida 2x rohkem kui siin 11 kuuga ja siis ülejäänud 8 kuud puhata ja oma elu elada? Ma saan aru et kui Eestis teenid 3000 neto, siis on natuke dilemma, sa tead küll, et Helsingis sama tööd tehes saaks näiteks 4800, aga samas ka selle 3k eest elab siin mugavalt ära ja siis on juba vaja hakata täpsemalt rehkendama ja seente pealt vaatama, kas on mõtet liikuda ja kui siis kuhu ja millal ja miks. Aga mis hoiab 584 eest Prisma korvikogujat Tallinnas, kui sama asja eest Helsingis saaks 1450, see on müstika. Seda just eriti selles vaates, et kui Tallinn meeldib siis fine, tööta 3 kuud ära ja saad ülejäänud 9 kuud oma armsas Tallinnas puhata, nahui nühkida 200 päeva aastas nüri tööd.

[claw]

Mignit ajuvaba juttu ei ole. Ettevõte, mille eesmärk on teenida kasumit, ei taha iial maksta rohkem palka, kui ta peab, et antud inimest saada/hoida.

Reaalne elu on see, et sul on vaja uut inimest tööle võtta, kes ei ole nii pädev, kui sul juba tööl olev inimene, aga sa pead talle pakkuma sama palka või rohkem, sest muidu sa leiad ainult dolbajoobe. Ja siis tekibki probleem, kus vana olija saab pahaseks, kui ta asjast teada saab jne. Kordi pealt näinud seda.

Lisaks ametile on päris suur faktor ka justnimelt regioon, kus sa töötad/elad siis. Sama ametit pidav inimene võib eri maakondades 2-3x erinevat palka saada - seal on päris suureks faktoriks see, et sa ei teagi 100%, mis mujal ikkagi makstakse ja et vb tasuks sõita vähe kaugemale.

Ja see, mis palganumbri sa välja käid, ei mõjuta kuidagi seda, et dolbajoobe kohale ei tule. Sama palganumbri juures on üks uus kutt nii tark, et hirmus hakkab. Teine ei saa aru, et miks see halb on, kui tal täna ei ole fiilingut ja ta ei tule, sest ta tahab chillida ja jämmida kodus hoopis.

[Madlobster]

"Kõige targemad" peaksid ise korra ettevõtlust proovim või siis vähemalt mõnda aega värbajana leiba teenima.
Siis tekib arusaam, millest räägitakse.

Praegusel juhul "kõige targemad" vaid "teavad", et tööandjad on pahad raiskavad kõigi aega samas kui turg on täis ülivõimetega tegelasi, kes ei suuda leida oma väljundile väärilist tasu.

Tegelikus on üsna tibake teistsugune

[Krl]

Kokkuvõttes võib ju ka enne Räpinast Ülemistesse tööintervjule sõitmist helistada tööpakkujale ja üle küsida, et t***, ega te kapitalistirajakad ei plaani mulle kokkuvõttes mingit 800Eurist pakkumist teha?

Siis saab kohe ka ära mainida, et mul oleks vaja tihtipeale reeded vabaks võtta ja esmaspäeval ma võin, või võin mitte jõuda tööle alles lõunaks.

[mega1]

Kas see suhtarb ei ole hoopis keskmine palk
Voi mediaan millega vorrelda konkurentsivoimeline on nagunii imelik sona

[mega1]

Kas see suhtarb ei ole hoopis keskmine palk
Voi mediaan millega vorrelda konkurentsivoimeline on nagunii imelik sona

Naiteks pskume keskmist palka
Voi ule keskmise

[will111]

Madlobster, kõige targemad teavad, et töötaja palkamise juures ei tasuks esimeseks prioriteediks võtta "saaks ainult võimalikult vähe maksta". Aga noh, eks igaühele võib jääda tema isiklik arvamus ja "teadmised" nende asjade kohta. Minul kokkuvõttes üsna savi. Isiklikult tegelen võimalikult palju sellega, et olla pidevalt ja jooksvalt võimalikult hästi kursis palkade ja palgatasemetega mitte ainult enda valdkonnas, vaid ka teiste valdkondade numbritega. Mul õnnestub sellega olla kursis ilma, et tööandjad töökuulutustes otse numbreid avaldaks aga samas FAKT on see, et sinnapoole asi liigub nii või naa. Kui te just päris pimedad ei ole siis peaksite seda isegi nägema ja mõistma.

jkristjan, ise töötan Helsinkis. eks siin ole ka natuke need faktorid mängus, et palju kulub elamise peale siin ja sealpool lahte. kui toit, riided, mingid tehnikavidinad ja olmetehnika on siin selgelt odavad kui eestis. transport laias laastus sama hinnaga siis eks näiteks eluaseme kulud keskmiselt võttes ikka palju kõrgemad. samuti suur osa igasuguseid teenuseid. seega päris üksühele palkasid võrrelda ei saa prisma töötajal. kuid teisest küljest ega polegi mõtet eestis sama asja teha 580e eest kui siin võid seda teha 1500 eest, isegi siis kui neid kõrgemaid eluaseme kulusid arvestad. aga paljud ei taha eestist ära kolida ühel või teisel põhjusel, paljud lihtsalt ei tea. eks neid asju ole palju.

"selle asemel töötada 4 kuud aastas kuskil arenenud riigis koormusega 150%, teenida 2x rohkem kui siin 11 kuuga ja siis ülejäänud 8 kuud puhata ja oma elu elada" on mõistlikum, ja soovitan kõigil nii ka teha!

[jkristjan]

Mina ei pidanudki silmas kolimist ja täisväärtusliku eluaseme kulude kandmist Helsingis, vaid hooajalist/ajutist töötamist, mille tarbeks sa ei raja omale sinna mingit kodu ja ei osta kinnisvara. Ma mõtlen just seda sihtgruppi, kes Eestis mingi näljaraha eest teeb rasket tööd keerulistes oludes, näiteks sõidab kaheks nädalaks Viljandist Tallinnasse, elab kuskil Maxima ühisealmus ja töötab 12h vahetustega viimase tallaalusena. Milleks siis minna kord kuus koju muru niitma ja oma saadud 600.- eest nälgima, kui samahästi võiks elada 4 kuud Helsingis nö ühikas ja ülejäänud 8 kuuga tee mis tahad, päevita Tenerifel või niida Viljandis oma muru.

[will111]

Mina samuti mitte, st. ei pidanud kindlasti silmas siin kinnisvara ostmist või mingi eriti täisväärtusliku eluaseme hankimist. Korteri/eluaseme üürimine on siin ikkagi pigem kallim kui tallinnas, sõltumata täisväärtuslikkusest. Kui just ei ela tõesti mingis kommuunis vist Aga nojah ei tea tõesti, äkki ka eestis elatakse sellistes kommuunides ja sõidetakse linnade vahet edasi tagasi, ma arvasin, et see siiski pigem suht väikse sihtgrupi teema, mitte et rahvas viljandist käib tallinnas tööl

[Krl]

Mina ei pidanudki silmas kolimist ja täisväärtusliku eluaseme kulude kandmist Helsingis, vaid hooajalist/ajutist töötamist, mille tarbeks sa ei raja omale sinna mingit kodu ja ei osta kinnisvara. Ma mõtlen just seda sihtgruppi, kes Eestis mingi näljaraha eest teeb rasket tööd keerulistes oludes, näiteks sõidab kaheks nädalaks Viljandist Tallinnasse, elab kuskil Maxima ühisealmus ja töötab 12h vahetustega viimase tallaalusena. Milleks siis minna kord kuus koju muru niitma ja oma saadud 600.- eest nälgima, kui samahästi võiks elada 4 kuud Helsingis nö ühikas ja ülejäänud 8 kuuga tee mis tahad, päevita Tenerifel või niida Viljandis oma muru.

(600x11x2)/4=3300euri Neto.
See on puhas teooria sul, või oskad kohe ka soovitada, mis riik, mis töö ja kellele peaks helistama, et Maxima võimekusega rahvas saaks ennast sinna sättida?

[Madlobster]

Madlobster, kõige targemad teavad, et töötaja palkamise juures ei tasuks esimeseks prioriteediks võtta "saaks ainult võimalikult vähe maksta". Aga noh, eks igaühele võib jääda tema isiklik arvamus ja "teadmised" nende asjade kohta.

Noh see näitabki, et töölised "teavad" täpselt kuidas tööandjal tasuks teha, mida peaksid või võiksid teha. Praegu saadanad teevad kõik valesti ning seetõttu puudub ka õnn töömesilase tarust. Seetõttu on meel mõru ja "süüdlased" tuleb leida, nende oskamatus tuleb kiruda nii saunas kui ka foorumis.

[Jesper]

Tundub, et õnne valem on lõpuks ometi leiutatud! Oktoobrist märtsini töötad Soomes motomehaanikuna, ülejäänud aja Eestis lumelükkajana Elu nagu lill!