Olen hetkel tallinna piiril lõksus KIIREKIIRE PALUN.

[Ahfrsk]

Woh, no wot kus on list, ei osanud kohe sealt kiiresti otsidagi.
Enivei, hetkel olen nüüd õnnelikult mõnusalt kodus, jään oma varuosasid ootama.
Kuna ma tegin sama postituse ka ühte toredasse feissbooki gruppi, siis kõnesid sain ma kokku vast 10, millest akusid lubas mulle 6 inimest vist, abipakkujaid oli veel teisigi.
Nüüd ma kahjuks ei oska öelda, kas kõne tuli biker.ee foorumi kaudu, või feissbookist, aga igaljuhul pidin ma järjekordselt tõdema, et tsiklirahvas on ikka üle prahi ja teistmoodi inimesed, kui kõik teised "tavakodanikud"
See on tore, et hoitakse kokku ja ollakse isiklikust vabast ajast ja tahtest abiks kontvõõrastele inimestele.

Igatahes, istusin ja olin ma seal, genekas peetis ja aku kottis, telefonil ka ainult 20% akut järel.
Siis jõudis kohale esimene kutt akuga (kellele kogu operatsiooni au läheb) Lermo Pohlak.
Kuna ma läksin suvekoju, siis ma ei hakanud tööriistu kaasa vedama (jah, leidsin ikka aja, aga see on alati nii) ja kuuskant võtmete komplektis mis temal kaasas oli, oli üks võti puudu.
Ja ilmselgelt oli see just see nr5 kant, mis mu istme lahti keerab, et saaks üldse akule ligi.
Ega midagi, siis ta sõitis jälle koju võtme järgi ja tuli tagasi.
Nii, same istme maha, aga oh jah, aku mis tal pakkuda oli, oli liiga kõrge (minu oma on suht väike, madal), see ei mahtunud kuidagi mu istme alla.
Aga olgu, pohh, seisan püsti või istun taga saba peal või midagi, kuidagi ikka saab.
Hakkasime klemme külge panema, + ulatas ilusti, aga kuna see aku oli nii pagana kõrge, siis massi juhe ei ulatanud kuidagi aku klemmini. Ja tee mis tahad, mitte ühtegi juppi traati ega juhet ei leidnud kuskilt.
Peale krokodillide... Ja nii siis läkski krokodillid aku klemmi külge ja mu ratta massi juhe sai teibitud krokodillide külge, kuidagi sai ülejäänud kaabel ära ka sätitud ja ühendus loodud
Istmeks sai kokku volditud rätik mis juhtus tal autos olema ja nii ma seal aku otsas istudes siis koju lõpuks saingi kella 12 ajal.

Natuke pildimaterjali ka.

Nagu ma juba mainisin, siis mul on ääretult hea meel, et leidus inimesi, kes julgelt hädasolijale appi tulid
Suur aitäh sulle Lermo Pohlak, ka hilistel kesköö tundidel, kui ma veel segasin su elurütmi ja kõikidele teistele, kes mulle helistasid, akut pakkusid ja muidu huvi tundsid, et kas kõik korras ja kuidas läheb ja saab abiks olla.
Kahjuks ma ei oska nende teiste nimesid eraldi välja tuua, ainult tel numbreid, aga seda ma ei hakka tegema
Kellele sain, sellele saatsin sms´i tänuavaldustega.

Omalt poolt saan ma vaid lubada, et järgmised kaks hädasolijat saavad minu poolt 100%´lise pühendumise, kui ma saan vähekenegi-natukenegi kuidagi abiks olla.
Peale seda kahte on mu karmavõlg tasutud ja siis annan 90%..
Igatahes, aitäh