Loff'i 2 saagi (Husqvarna SM610S ja TE610E) ja GasGas TXT200

[piloot]

Täpselt nii... Sooja salvestamine kerisekividega ei anna suurt midagi - need jahtuvad suures/jahedas ruumis nagunii kohe kui tuli kustub.

Kuidas ei anna? Ma pole veel kohanud võimalust otse tsikli sadulast leili visata

[Loff]

keevitasin õhu liikumiseks mõeldud avad kinni ja pealt ka umbseks

Hmm... Miks klassikaline vene bursuika vähe sooja annab, ükskõik kui punane ta ka poleks, bullerjan-laadsetega võrreldes?
Elektrikeris samamoodi... et sooja annaks, peab õhk läbi käima - ei tohi kividega umbseks laduda.

Kolle on läbi põlenud nagu ikka sealt, kust kõige valusam tuli läbi käib, kolde pealt. Ligipääs sinna muidugi jama. Algsesse konditsiooni taastamine aeganõudev ja lõpuks ikkagi lihtlabane küttekolle vaja saada. Läksin lihtsama vastupanu ja keevitasin õhu liikumiseks mõeldud avad kinni ja pealt ka umbseks. Samas jääb esialgne suitsugaaside liikumise skeem samaks.

Tean seda õhu liikumise teemat küll! Aga selle asja juures ma ei viitsinud asja keeruliseks ajada (kolde lappimine). Kolde laes oli umbes 15x20 cm ava põlenud. Ja täpselt selle pealt vaadates keskmine sutsugaasikanali all. Ahjuluugi kaudu ka ligi ei pääse nii hästi, et sealtkaudu keevitada. Ja plaan on lihtsalt venitlaator panna õhku ringi ajama ümber kerise.

Ma pole veel kohanud võimalust otse tsikli sadulast leili visata

Kui kõik läheb hasti siis päeva lõpuks on see juba võimalik

[bitter]

Ära siis bullerjanlusega üle pinguta. Mida rohkem energiat sa suitsugaasidest kätte saad, seda pigisem ja märjem su korsten päeva lõpuks on.

[Loff]

Eesmärgiks ei olegi +20 kraadi Celsiuse järgi ruumi sooja saada, hea kui mõni kraad üle +-0 kraadi saaks.
Esimene tuleproov on tehtud, sisse ei aja ja tõmbab ilusti. Nüüd on vaja tuharest teha ja saab puudega kütma hakata. Veel leili visata ei saa aga kell on ju alles viis läbi natuke kah.

[Necro]

Tööl on ka vähe suurem ahi nurgas, ventilaator ajab õhku ringi ja garaaz on seest peno ja plekiga ära tehtud. Hoiab sooja küll. Kohati hakkab isegi palav.
Kui juba OT-ks läks, siis kasutan juhust ja küsin, et mis seeria Hollandiga on tegu, millega sa ahju vead ühel pildil?

[Loff]

TD95D, 2006.a., 2222 h. ja teine on 8340 SLE, '97.

[Loff]

Küte valmis ja töötab. Kodusest majapidamisest leidus niipalju igasugu torusid, mis olid sobivad ja nendest sai suitsutoru tehtud. Tuharestiga sama lugu. Ainult sobivaid kerisekive ilmselt enne kevadet ei leia, need on paksu lume all ja kui lume all ei ole siis on maa külge kinni külmand. Aga uurime seda asja veel.

Vanad kasvuhoone kaared leidsid tuharestina (taas)kasutust.

Näeb natuke porno välja küll aga töötab eeskujulikult

Krdi telefon tegi klõpsu enne ära kui leili visata jõudsin Ja rohkem ei viitsinud selle komejandi etendamisega tegeleda.

Igaljuhul annab mõnusalt sooja küll! Kui puhur ka veel panna õhku ringi ajama sinna kerise taha siis segab õhu ühtlasemalt ära ja saab timm küll. Natuke peab veel siit-selat selle sara hõredust tihendama.

[Loff]

Üle pika aja sai töökojas üht-teist kruttida, seda küll ühe niidumasina niidulati kallal aga see selleks, tahtsin tegelikult öelda, et küttesüsteem on hea, koguni nii hea, et kärbsed ärkasid ellu ja hakkasid ringi lendama

Tsiteerides kadunud presidenti L. Merd: "Väga kerge on olla ebanormaalne!" Ja no tõesti on! Seda kinnitab ka järgmine foto:

Varsti varsti hakkan enduurosaega tegelema, ehitustegevus on vahepeal aega röövinud.

[kaiman]

Vot see on alles mees,muudkui vaata ja imesta

[Loff]

No kui juba kekutamiseks läks siis täie rauaga. Ehk siis põhjus, miks ei ole saanud aega mootorratast lammutada:

Et ennast mitte võõraste sulgedega ehtida siis kopra autor on Priit Kaare. Ja plaatimise ning selle eeltöö (hüdrotõke) kohaste näpunäidete eest võlgnen tänusõnad kasutajale Nõmmik, aitäh!

[Aspelund]

Väga sobilikud pildid tutvumisportaali. Et milline kuldsete kätega mees

[Loff]

No ma ei tea aga tundub, et tänapäeval kuldsed käed enam sellist väärtust naiste silmis ei oma kui kunagi. Pigem hinnatakse ikka reaalselt käega katsutavat kulda. Aga see selleks.

Teemasse ka, täna tuli kõne Windorfist, et kaas on valmis ja võib järgi minna.
Ketipinguti, ketitallad, tihendid ja muu pudi-padi on ka tellitud, paari nädala sees peaksid postkasti potsatama.

[Loff]

No see remont käis mul küll kiiresti, silindripea, nukaketi, ketipinguti ja ketitaldade vahetuse kiiruse maailmarekord on sündinud. Kuigi ühtegi selleks vajalikku juppi pole veel kohale jõudnud.

[youtube][/youtube]

Ühesõnaga, mõtlesin, et si**a kah, proovin veel enne kui hakkan lammutama. Tõin toast võtmed, keerasin kraani lahti, lasin bensiinil karpasse voolata, keerasin rutskat 2x, toores peale ja andsin starterit. Ketras mootorit ringi lõbusalt aga ei midagi. Väike paus (15 sek.) ja teise käiamise tsükli lõpus tegi ühe lubamise moodi asja. Ja kolmanda tsükli alguses läks käima.
Käis nagu tavaliselt. Vahepeal oli vaja mõned muud asjatoimetused teha ja nüüd siis tegin proovisõidu ka ära, veendumaks, et ei olnud mingi anomaaliaga. Nagu lehm libedal jääl "sõitsin" mööda hoovi ringi kümmokond minutit ja no ei ole kurta midagi. Tõestuseks ka väike videoklipp, mida eelpool näha saite.

Homme naelad alla.

[koi]

No ja kus karteri kaitse siis on?
Ei viitsi teha, kuni veel veidi lund on?
Või ootad korralikku sügavat muda?

[Loff]

Küll see ka valmis saab varsti.

Tore küll, et ratas siiski töötab aga küsimus, mis tal viga oli/on, jääb ikkagi õhku ja see mulle ei meeldi! Järgmine kord võib teises Eesti otsas saba anda Aga ma töötavat masinat segama ei hakka ka.

Müstika.

[Loff]

Homme naelad alla.

No ei käi need asjad nii lihtsalt nagu plaanid. Esimese rattaga oli 5 minutit ja naeltega ratas all. Enne kui tagumise alla panin, nii huvi pärast, katsusin rattalaagreid - kuivad ja krigisesid. Korras.
Nüüd on pikad pühad ka veel vahepeal ja uute laagrite/tihendite järgi saab alles teisipäeval minna. Hakkab juba tunduma, et enne tuleb suur kevad kätte kui ma naeltega sõitma saan
Suures vaimustuses sai tehtud jalgsi tiir kraavide peal, kus paar nädalat tagasi oli kena 20cm paksune jää. Üldiselt on nii, et seisva/aeglase vooluga kraavidel on jää paksus sama aga kiire vooluga kraavidel on vesi jää altpoolt ära "kulutanud" ja tekkinud on suured lahtised augud. Seega maaparandussüsteemi võrgustikku ainult mööda kraavijääd läbi sõita enam ei saa.
Elame, näeme.

Oh jeebus!

[Paralax]

Proovi nüüd uuesti tagumisi rattalaagreid. Äkki on need ka ise korda saanud.

[mella]

Mulle küll tundub, et su eesmärk ei ole ratastega sõita vaid neid remontida.

Nüüd on pikad pühad ka veel vahepeal ja uute laagrite/tihendite järgi saab alles teisipäeval minna. Hakkab juba tunduma, et enne tuleb suur kevad kätte kui ma naeltega sõitma saan

[Loff]

Mella, Sa oled juba nagu mu isa, Ta ka eile jahus midagi sarnast
Aga sellest, et mulle masinaid rohkem remontida meeldib, kui nendega sõita/töötada, sain ma aru juba ammu.

[Loadära]

Mitte et ma nüüd antud tegevust propageeriksin kuidagi, aga lihtsalt kui ikka ilge kihk kodu ümbruses sõita (mitte pikale matkale minna vms),siis ma küll ei põeks väga kuiva ja krigiseva laagri pärast...?

Endal ka paar korda just nv ja maal olles juhtunud, et avastanud kuiva/krigiseva/lõtkuva rattalaagri (või ketijooksu rulliku laager), aga kui päris nii pees ei ole, et separaator tükkideks ja kuulid mööda põrandat laiali jookseks...siis lihtsalt vana jama välja pesnud sealt, uue vankrimäärde sisse peksnud ja saanud küll ja veel sõidetud...ja siis järgmise hoolduse/rem ajaks rahulikult jupid sebinud. Senini pole küll kogemust, et selline lõplikult kinni oleks jooksnud ja plahvatanud või pesas ringi tõmmanud vms!

Aga kui rattalaagri peale juba teema läinud, siis ma paar korda mõelnud, et kas nende tsikli rummu seest eemaldamiseks mingi abivahend või tõmmits ka eksisteerib? Vähemalt enda rattal nii, et laagrid läevad mõlemalt poolt sisse, siis kuni rummus oleva servani oma pessa...ja kahe laagri vahel käib veel selline pikk puks. Ning siis, kui vaja vana laagrit kätte saada, siis alat ilge kepp: puksi ja laagri siseläbimõõdud samad ja kuidagi ei taha tornid või muud abivahendid läbi rummu sudides selle väljalöödava laagri serva taha jääda...kes asjaga kokku puutunud, saavad vast aru, mida mõtlen...?

[Loff]

Ma ise vaatasin ka neid laagreid eemaldades, et haamriga neid välja taguda on ntuke liiast, pärast kõik need puksid ja värgid seeneks taotud. Kõige lihtsam on võtta parajalt pikk jupp keermepatti ja teha ise tõmmits. Kuna ma keermelatti esialgu ei leidnud kuid pikema otsimise peale siiski leidsin kuskilt laua alt. Siis tegelikult läks mul käiku hoopis selle keermelati kõrval olnud spiraalvedru tõmmits.

Ratta panin lapiti lauale, kolahunnikust leidsin paraja läbimõõduga (80mm) torujupi, mille panin rummu peale, torujupi peale metallkäraka, milles oli paraja suurusega ava, et vedrutõmmitsa polt sealt läbi läheks. Alla otsa lõikasin paraja läbimõõduga torust puksi, ja vedrutõmmitsa poldi otsa läks tema enda see konksudega junn. See torust puks sai parasjagu sellise läbimõõduga, et laagri sisemisest saalest läbi tuleks aga laagri sisemise saale sees olev distantspuks, mis kahe laagri vahel rummu sees on, selle otsa peal see puks kannaks. Ja siis hakkad aga alt kinni hoidma (et tõmmitsa konks tühja ringi ei käiks) ja ülevalt keerama. Alguses läheb maru raskeks aga siis käib plaks ja võtab laagri liikuma. Ja nii ühe laagri välja krutidki. Teise poole laagrid saab samamoodi välja tõmmata ainult neid abipukse peab tegema erinevate pikkustega.

[koi]

Sittagi aru ei saanud sellest seletusest, aga kui toimib, siis miks mitte.
Ma siiani kuidagi lihtsamalt asjad aetud saand.
Haamer ja hea järsu servaga torn..
A vahet pole...

[Loff]

No tööpõhimõttelt sama nagu ise tehtud sillajuppide pukside välja/sisse tõmbamise tõmmits. See suurema läbimõõduga toru toetas rummule ja teine toru toetas piltlikult öeldes laagri sisemisele saalele (kuigi tegelikult toetas sellele puksi otsale, mis on rummu sees kahe laagri vahel ja see kompunn lükkas laagri pesast välja).

Tööpõhimõttelt selline.

[koi]

Aaah vahet pole..
Head aastapäeva..

[Loff]

[Loadära]

Sittagi aru ei saanud sellest seletusest, aga kui toimib, siis miks mitte.
Ma siiani kuidagi lihtsamalt asjad aetud saand.
Haamer ja hea järsu servaga torn..
A vahet pole...

Mul sama seis, et päris täpselt aru ei saanud, kuhu serva taha seal miskit nii lihtsalt haakida saaks, kui laagri sisemine mõõt ja puksi sisemõõt samad...vähemalt mu rattal nii, võibolla Husqvarnadel või muudel teisiti ?
Ning ise olen ka senini haamri ja torni(de)ga opereerinud, aga ongi alati paras keberniit olnud, ennem kui laagri liikuma on saanud. Sest saab see torn ju ainult selle laagri siseava kumera serva peale v***karva jagu kandma jääda ja peale koputades kipub sellest servast x korda üle libisema ennem kui laager liikvele läheb!

Aga nüüd juba sportlikust huvist, koondasin oma tagasihoidlikud fritsu keele oskused ja käisin kõikvõimsas Ebays ka veidi kaevamas...ning lõpeks õnnestus miski selline jundam leida:
http://www.ebay.de/itm/Motorrad-Radlage ... 58a188d2a5
Sel tundub olevat nii, et kõigepealt saab need kolm haru(konksu) keskel oleva koonuse abil samamõõdulise laagri ja puksi vahele kiiluda ja seejärel alles välja sikutama hakata. Mitte et mul seda tõmmitsat nüüd hädasti vaja oleks, miski 50+ hinnaklassis koos saatmisega, aga targem vähemalt...ning kuskil karup***s reisil olles on ikka abiks teadmine ja oskus, et torniga saab hakkama

Ahjaa ja head Vabariiki siis minu poolelt ka juba siia

[mx77]

Täpselt see tõmmits endal kodus olemas ja ei tööta üldse.
Parem on midagi sellist:
http://www.ebay.de/itm/Innenabzieher-Ku ... 56619c2554

[Loff]

Husqvarnal tõesti on see ehitus natuke teine. Nüüd Sinu juttu, Loadära, lugedes tuleb meelde, et Gas-Gas'il on mul rattalaagrid samuti nagu Sul. Siis vahetasin neid ka torni ja haamriga.

Mx77 poolt soovitatud tõmmits töötab!
Esimeses klipis näeb selle tõmmitsa tööd ilusti.

http://tv.motors24.ee/artiklid/TV/Bike+ ... Vol+1.aspx

http://tv.motors24.ee/artiklid/TV/Bike+ ... Vol+2.aspx

[Loff]

Selle laagri majanduse selgitamiseks veel niipalju, et naelad on mitte Husqvarna originaal rataste peal, vaid Taloni rummud ja Exceli võrud kombo peal. Taloni rummud on selle ratta jaoks kokku pandud nii:

Rattalaagritest nüüd aitab, sest need said vahetatud ja jooksevad hästi. Aga ikka mingi jama peab olema. Tagumist ratast alla pannes tuli välja, et tagumine pidurisupporti kolb ei lähe sisse tagasi. Piduripumba kolb on maksimaalselt väljas (pedaal on nii reguleeritud, et pumba kolb tagastub oma kõige äärmisesse asendisse), õlianumas ruumi on aga kolb tagasi ei lähe. Ainuke variant, kuidas selle tagasi sisse sain, oli lasta õhutusniplist õli välja, samal ajal tangidega kolbi sisse surudes, et õhk süsteemi ei pääseks. Ratta sain alla ja pidurid on olemas, sõita saab aga küsimus on õhus, WTF?
See omakorda tuletas meelde, kui ratta kätte sain hakkas silma roostes tagumine piduriketas. See ei olnud tavaline rooste vaid selline rooste, mis tekib metallile, mis on kuuma saanud. Lisaks oli pealt ära piduritule lüliti/banjopolt. Piduripump käis lahti ja sai puhastatud. Süsteem töötas. Praegu pidur peale ei jää aga kolbi sisse suruda ei saa.
Nalja kui palju, vähemalt ei ole igav.

[madjs]

Mul mitme autoga olnud selline juhus, et piduri vooliku sees on kummikiht lahti tulnud ja tekitab klapi. Aidanud ainult vooliku vahetus. Viimane oli enda vanu Audi b4, vasak esimene jäi peale ja kärssas, lasin õhutusnipli lahti asi korras, nagu uuesti sõitu läksid varsti üritus jälle kärssas.