Huumorit

[Matheus]

Isa kutsub oma kolm teismelist poega korraga enda juurde ja küsib:
“Kes teist lükkas meie välikäimla tiiki?”
Pojad on kõik vait.
Isa küsib veel korra, aga pojad ei vasta ikka.
Seepeale ütleb isa: “No kuulge, poisid, kas te siis pole kuulnud seda lugu, kuidas noor George Washington raius maha oma isa lemmikõunapuu, ja kui tema isa küsis, kas tema tegi seda, tunnistas poiss selle kohe üles, sest valetamine oli tema jaoks vastik. Ning isa oli oma poja aususe üle nii rõõmus, et ei karistanudki teda.”
Noorim poeg astub selle peale ette ja ütleb, et tema lükkas käimla tiiki.
Isa virutab talle kõva laksu vastu hambaid.
Poeg ajab end hädiselt maast üles ja küsib: “Isa, sa ju ise ütlesid, et Washingtoni isa ei karistanud teda…?”
“Jah, ütlesin küll. Aga Washingtoni isa ei istunud raiumise ajal puu otsas.”
...

Psühhiaatriahaigla patsient kurdab arstile:

“Selle tüübiga pole ma nõus enam minutitki selles palatis olema. Ta ütleb, et ta on mootorratas.”

“Ja mis teid siis segab, mootorratta mürin või?” küsib arst.

“Ei, väljalaskegaasid!”
...

Ajakirjanikud esitasid New Yorgis kümnele juhuslikule möödujale küsimuse – “Mida te teeksite, kui saaksite teada, et üks teie sõpradest on homo sapiens?”

Üheksa kümnest vastasid enam-vähem järgmiselt:
“Niisuguseid sõpru mul ei ole!”
“Ma lõpetaksin kohe temaga läbi käimise!”
“Ma keelaksin oma perel temaga suhelda!”

Ja ainult üks vastas puhtas prantsuse keeles, et homo sapiens on mõistusega inimene, aga siin, Ameerikas, pole tal õnnestunud veel ühtegi kohata…
...

Talumees mõtleb põrsastega raha teenima hakata: täitsa korralik emis ju sulus olemas ning kaugelt sugulasel korralik kult ka.
Aga kuidas ainult aru saada, millal emis protseduuriks valmis on?
Helistab siis mees oma kaugelt sugulasele, kes ütleb, et emisel peab saba rõngas olema – siis on loom tähtsaks tegevuseks valmis.
Talumees läheb sealauta ja näeb oma suureks rõõmuks, et emisel ongi saba rõngas!
Ajab oma külgkorviga mootorratta välja, seale kiiver pähe, siga korvi ja sõit võib alata.
Sugulase juurde jõudes võtavad mehed kohe tähistamiseks pudelid välja ja veedavad üheskoos lõbusa õhtu.
Ka sigadel pole omavahel igav – vallatlevad ja püherdavad kohe rõõmuga.
Järgmisel hommikul avastab talumees lauta minnes, et emisel jälle saba rõngas!
Hästi, protseduur kordub – siga külgkorvi, kiiver pähe, viinapudel mehele taskusse ja sõit võib alata!
Ja nii nädal aega järjest…
Esmaspäeva hommikul on talumehel suurest pummeldamisest hirmus peavalu.
Ta palub naist:
“Kuule, eit, mine vaata õige sina, kuidas täna emisel saba seisab – on rõngas või mitte.”
Naine lähebki sealauta, tuleb viivukese aja pärast tagasi ja teatab:
“Sabast ei tea ma midagi, aga istub teine juba külgkorvis, kiiver peas..”