Huumorit

[koi]

Lillede värgiga üks töökaaslane pajatas, et nõuka ajal oli varustajana tööl. Siis ikka oli teene teene ja kaup kauba vastu majandamine. Kord viis miskisse aiandisse defitsiiti ja sealt pakuti terve põõsatäis lilli, et vii tööjuurde naistele. No mees võttis lilled, aga mõtles, et sitta ma tööle viin, parem üllatan naist. No kodus umbes sama usutlus, mis sepal algamas. Küsimusele, et kuskohast ikka nii ilusaid ja palju külmal ajal said, vastas, et näe sõitsin surnuaiast mööda ja seal kuhila ääres lebasid, et kahju oli külmuda lasta. No lilled olid lennanud aknast välja, sõnagi polnud rääkinud üle kuu aja ja juba üle neljakümne aasta pole vaja lilli olnud koju tuua...