Ducati Monster 620IE '01 - Tom.

[Tom.]

Nii, vahepeal sai veidi ratta kallal nokitsetud. Esiteks sai vahetatud kütusefilter. Vana filtri seest tuli välja kena apelsinikisselli välimuse välja andev löga. Arvasin, et see lahendaks poomisprobleemi, aga mingi hetk hooldusest tagasi sõites hakkas jälle köhima.. Nii et pidi viga mujalt otsima.

Kosmeetilise poole pealt sai tehtud otsus, et kõigepealt ratas korralikult sõitma ning seejärel hakkan välimuse pärast muretsema. Kahjuks rikkus aga mu plaani ära üks õnnetu vahejuhtum. Kuna pidin ise nädalavahetuseks linnast ära minema ja tsiklit maja ette jätta ei tahtnud, siis palusin sõbral seda enda garaažis hoida. Transpordi käigus suutis sõber aga kenasti kurvis kiirendades külje maha panna ja paremale poole paaki ilusa mõlgi tekitada. Alt koorus ka veidi pahtlit, mis tähendas et sinna oli ta matsu juba saanud. Paagile tuli mõlk ilmselt sellest, et lenksu piirajad olid seatud nii, et lenksu käik oli nii suur, et see käis vastu paaki. Kuna ratas oli vaid mõne päeva mu käes olnud, siis ei mõistnud seda kontrollida. Seetõttu sai otsustatud, et nii koleda paagiga ringi sõita ei saa ning tuleb see korda teha.

Võtsin paagi lahti, et näha mis seal sees toimub ja tuli välja, et poomisprobleemi võiski elutseda paagi põhjas. Korralik rooste-õlimöks oli mõnusasti kütusepumba filtri juurde kogunenud

Paak on mõlkis, kole ja seest paistis ka pisut roostet. Uus Ducati paak maksab värvituna 1800 eurot, seega otsustasin midagi soodsamat proovida. Ostsin poest kaks pakki soodat ja kolm meetrit betooniarmatuuri ja hakkasin tegutsema.

Tegemist siis elektrolüüsi meetodil roosteemaldusega. Kirjeldan veidi siin protsessi lähemalt, kui keegi peaks tahtma seda ise ka teha.
Vaja läheb:

• Roostes paaki

• Akulaadijat

• Söögisoodat

• Rauast või mitteroostevabast terasest elektroodi (ostsin Bauhofist betooni armatuuri. 30 eurosenti meeter). Kuigi tegelikult oleks ideaalne mingi raud-/terasplaat otsida, mis paaki mahuks. Mida rohkem puutepinda, seda suurem efekt ja kiirem protsess.

• Mingeid vahendeid, et takistada elektroodi kokkupuudet paagiga (puuklots, penoplast, plast/kummitoru)

Esialgu tegin ka small-scale testi. Panin ämbrisse sooda-veelahust (soodat panin tunde järgi, aga mitte nii palju, et soodapulber põhja jääks). Plussklemm läheb "ohverdatava" ja miinusklemm puhastatava varda külge. (Paagi puhul läheb miinusklemm paagi ja plussklemm varda külge)

Panin akulaadija sisse ja selline määdžik hakkas pihta:
[youtube][/youtube]

Resultaat: parempoolne on puhastatud, vasakpoolne on kogu Fe2O3 (loe: rooste)

Niisiis paagi puhul on protsess väga lihtne:
1) Tuleb kinni toppida kõik augud, kust vedelik välja lekkida võiks:

2) Valmistada elektrood puhtast rauast või terasest (mitte kroomitud ega nikeldatud, ehk siis peab olema roostetav) ja ehitada külge mingi fiksaator.

3) Teha valmis soodalahus ning see paaki kallata. Mõistlik on see teha ämbrisse ja soodat panna nii palju, et lahus jääks küllastumata.

4) Kõik kokku panna ja akulaadija tööle. Testri olemasolul on kaval enne kontrollida elektroodi ja paagi vahelist takistust ning veenduda et lühist pole. Muidu peab poodi akulaadijale uut kaitset tooma minema. Akulaadija klemmide vaheline takistus oli ₅₀₀ kiloomi. Voolu jooksis esialgu läbi 6 amprit.

5) Kuskil kahe tunniga langes vool alla 1 ampri, mis tähendab et elektrood on roostekihiga täiesti kaetud ning ei saa enam elektrolüüdiga (soodalahusega) kontakti.
Siis ei jää midagi muud üle, kui elektrood välja vahetada ja uuesti käima panna. Võib vahetada ka soodalahust või vähemalt seda sodi pealt ära korjata. Enne elektroodivahetust sai korralikku löga välja korjatud. Tegemist on paagi põhja kogunenud õliga (rohekas-sinakas värvus) ja pruun ollus on rooste, mille seest pole vesi veel ära aurustunud.

Seda protsessi peaks kordama siis täpselt niipalju, kui roostes paak on. Ma tegin 3 korda, kuigi oleks tahtnud veel. Elektroodiks oleks pidanud valima midagi suuremat, sest see pisike varras ei suutnud kogu seda ollust ära händlida. Mingi plaat oleks ilmselt vardast parem olnud, või siis oleks pidanud vardaid rohkem vahetama. Pärast viimast protseduuri tuleb vedelik välja kallata ja ohtralt veega loputada. Ma kallasin igaks juhuks veel veega segamini liitri mingit torusiili-laadset asja sisse ja lasin kaks tundi seista. Pärast lasin ära kuivada ja raputasin kogu allesjäänud puru ära. Olen tulemusega täitsa rahul.