Huumorit

[daub]

Hunt - kohalik sopajoodik, ja jänes - paljulubavate annetega ärimees, vanad klassivennad, otsustavad mõned aastad pärast kooli lõppu kokku saada ja vanu häid aegu meenutada. Hunt ilmub kohtumisele jalgrattaga - sama logu millega kooli ajalgi sõidetud sai. Jänes aga põristab kohale sääreväristajaga. Head ja veel paremad ajad saavad meenutatud, jutt hakkaks nagu otsa saama, hunt otsustab siis lõpetuseks ikka küsida jäneselt, et kust too sääreväristaja muretsenud on. Jänes vastab nii üldistavalt: "Noh, tead, sahkerdasin siit-sealt raha kokku, müüsin oma vana jalgratta kasuga maha, saingi sääreka osta."
Läheb aega mööda, saavad samad tegelased jälle mõned korrad kokku, ning sellest kujuneb iga-aastane traditsioon. Jänes ilmub iga kord aina kangema aparaadiga, ning lausa uhkeldab oma äritsemise edukusega hundi ees. Kuni ükskord ....
Jänes ilmub kohtumispaika oma uhiuue limusiiniga, sohver roolis ning tema ise tagaistmel shampanjat nautimas. Järsku ilmub taevasse helikopter, mis seejärel maandub otse jänese limusiini kõrval. Helikopterist ronib kõigi üllatuseks välja hunt. Jänes ei saa jupil ajal sõna suust välja, kuni lõpuks hakkab pärima, et kust hunt endale ikkagi sellise aparaadi sai. Hunt kehitab õlgu ja vastab: "Ah mõtlesin tead, ratas lagunes ära ja midagi uut vaja, aga pappi pole tead. Noh siis, tead, viisin taara ära ja siis, tead, vaatasin mis selle raha eest saab..."

- - - - -

K: Kuidas saavad ameeriklased, ilma keretäit kartmata kutsuda mustanahalist, kasutades sõna alguses tähte N ja sõna lõpus tähte R?
V: Naaber

- - - - -

K: Mis on juudi suurim dilemma?
V: Tasuta sealiha.

- - - - -

Nõukogude sõjavägi. Kargab üks ohvitser reamehele ninna: "Nii, miks on teil selline, narkootiukumidele vihjav nimi, reamees Moonikupar?"
Reamees ehmunult: "Aga ma ju ei tea, seltsimees Hašhis Marihuaanovitš!"