Huumorit

[Hitchiker]

Noh kui juba foorumitest pastemiseks läks, siis mu poolt kah üks (sry Ats kui autoritasu tahad, siis õlledes)

Kuda ma peaaegu oleks saand

Lubage pisut nostalgitseda ja kauneid noorusaegu meenutada.

Oli kuskil 70-ndate lõpuaastad. Olin hommikul lestavõrgud välja toond ja ühe laari ära suitsetanud. Kuna oli laupäev ja kena suveilm, otsustasin sellest ka pisut kasu lõigata. Helistasin klassivennale. Õige jah, see oli just 78 aasta suvi ja kevadel oli jäänud keskkool seljataha. Nojah, minul ja klassivennal oli just kevadiste eksamite aegu hakanud paralleelklassi kahe plikuskaga nagu pisut plaani tegema ja plaan oli ikka jätkunud edasi ka aga ikka päris täidetud ei olnud mingitel segavatel asjaoludel saanud. Nüüd olid plaani täitmiseks , ületamiseks ja peaaegu et sotsialistliku võistluse võitmiseks kõik eeldused olemas. Plikad nõus tulema, lestad suitsetatud ja ilus uus soome saun ****neemes Liivalahes juba mütsus. See oli ühe rikkuri ( tolleaegse) ehitatud ühe minu sõbra õue. Seal oli dush ja puha, all suur puhkeruum kaminaga ja teisel korrusel kolm magamistuba. Täisvärk. Kuna ta seisis sõbra õue peal ja ka võtmed olid olemas, siis sai seda vahel omaniku eest salaja ekspluateeritud. Käisin veel kiiruga Pirital, seal kanagrillis. Mul oli seal tuttav baarman, kellelt sain paremaid jooke. Seekord lunisin paar pudelit vermutit ja gini. Päris palju lestaraha tuli maha jätta. Siis tagasi ja olidki plikad kohal. Teretulemast pioneerimusid ja kohe pokaalid pihku. Kui segama hakkasin... Aga äkki kõik ei teagi, et sel ajal martinit ei müüdud ja seda tuli ise vermutist ja ginist segada, kui oli millest segada. Nojah, kui segama hakkasin , tuli sõber laua äärde ja soovitas enda klaasidesse panna tilga gini ja vermutit palju, plikadele aga vastupidi, sest täna oli kindlapeale minek ja plikad tuli ometi vastavasse konditsiooni viia. Kasvõi pettusega. Tegimegi nõnda. Närisime suitsulesta, plärasime niisama ja aeg-ajalt rüüpasime pokaalist. Igavesed pirakad klaasid olid. Pärast esimesi klaase olid plikad juba parajad lambad valmis, meri põlvini. Pidime hakkama sauna minema ja käis tavaline esikombeline jagelus, et kas ikka koos ja kas ikka päris paljalt. Noh , plikad olid juba tümad ja hakkamas ja meil tilkus iharuseila juba põlvini, kui äkki sõber kohkund näoga mind eemale rebis ja närviliselt sosistas-Õlu, kurat õlle unustasime. Mina arvasin, et sitta sest, ajame niisama läbi, aga sõber oli konkreetne, et plikade peatäiele annab just õlu vastava vungi ja koos saunaga pidi see nad täiesti ära küpsetama, nii et pärast pole muud kui nopi vaid Amori viljasid ja polevat vaja noppidagi, potsatavat ise suhu. Pold seal kedagist.Tegime plikadele ooteajaks samasugused toobid äkilist segu valmis, ratta selga ja poodi. Kuna ****neeme pood oli laupäeviti kinni, siis tuli vändata 4 km kaugusele **** kioski. Õlled peale ja tagasi. Tegime veel tee peal suitsu ja kulistasime ühed õlled ära. Siis see jama algas. Tagasi tulles ootas ees üllatus. Plikad maani täis ja hirmus kurbuselaine oli nende pea üle kokku löönud, või nagu laulus öeldakse- nutan härdast, kaeban valjust. Rippusid teineteise kaelas ja lurtsusid nutta, et kui kole kurb ja kõle nende elu on ja meie pidime olema ajudeta oinad, kes neile vajalikku tähelepanu ei pööra. Saunast ja lembehetkedest pold enam juttugi. Üritasime siis kuidagi asja klattida ja ma rääkisin nagu papp pasha pühade ajal. Asi hakkas taas ilmet võtma ja plikad hakkasid juba pealmisi sulgi maha koorima, et viimaks sauna kobida. Siis aga arvas sõber, et plikadel suure ulgumise peale ehk pead liig kaineks said ja käis välja idee, et higistamise jaoks on enne vaja materjali manustada ja enne sauna tuleb tingimata üks õlu ära juua. Selle aja maapoe ziguli õlu oli aga pisut sogane ja hapuka mekiga, sest säilivust oli tal 4-5 päeva ja see oli kindlasti juba ületatud. No said plikad ehk poole pudelist sisse imetud, kui esimesel kere lekiks läks ja esimene laadung lesta ja martini segu laua alla lorises. Seda nähes ja haistes pani teine plika parunni otse lauale. See pilt võttis mul ka põhja alt ära, aga uksest välja ma igatahes jõudsin, enne kui hobusesaba suust välja lendas. Siinkohal võiks selle loo vabalt lõpetada, sest selge on igaühele, et selliseid tatiseid nuutsuvaid, ilatsevaid ja haisevaid plikasid keegi ometi näppima ei hakka. Kasisime märgade kaltsudega vähe nende pisaraist ja oksest kriime molusid ja upitasime nad kuidagi üles voodisse. Kummagile pesukauss voodi ette ja käterätik kõrvale. Istusime sõbraga kurvalt all. Kamin pragises, tuba haises, saunaisu ei olnud, joomaisu ka mitte. Väike lootus oli veel hommikule, sest olime noored ja naiivsed. Hommikul saime sellise nahatäie sõimata ja kõik suhted katkestati. Isegi koristada ei aidatud. Pidime sõbraga pärst kõik üksi harima ja poolenisti täis oksekausidki ülalt alla tassima ja igatahes minu meelest oli minu tassitavasse kaussi veel muudki tehtud kui ainult oksendatud. Plikad panid bussi peale ajama nagu pudrukuulid ja pole meie nendega enam lähemalt kokku puutunud. Oma nokad saime soustiseks tüki maad hiljem ja teistel asjaoludel.
Siit moraal, et vahel ei sobi mitte ainult kala püük, vaid ka kala söömine liigse napsiga kokku