Huumorit

[isakene]

... ja põrutab peaga kogemata vastu tulekustutit...

Väidetavalt tõestisündinud lugu möödunud sajandi viiekümnendatest. Kuna loo rääkis minu emakeeleõpetaja, igati väärikas ja korrektne naisteraffas, siis usun seda täiesti.

Viiekümnendatel aastatel pidi tehaseid ja ladusid ja muid tähtsaid objekte öösiti valvama relvastatud valvurid. Milleks kasutati üldiselt pensionieas taate ja eidekesi. Selle koha pealt muideks on "Operatsioon "Õ" ja Šuriku teiste seikluste" kolmas osa ajalooliselt täiesti täpne.
Ühesõnaga, ühe sellise objekti ümber tatsab karvamütsi, puhvaika ja viltidega memmeke, vintovka õlal. Külm on ja uni on ka, müts silmadel ja puhvaikakrae ninani. Tatsab ja ei tea maast ega ilmast, kuni lööb peaga vastu seinal rippuvat vahtkustutit. (Kes ei tea, siis tolleaegsed vahtkustutid OП-3 töötasid sel põhimõttel, et tuli kustuti tagurpidi keerata ja käivitamiseks otsaga vastu maad lüüa.) No ja kukkus see jurakas siis seina pealt alla otsa peale ja läks lahti. Mammil muhk peas, ehmatas vaeseke koledasti ära, unesegane ka, sõnad suus sassis... ühesõnaga tormas telefoni juurde, kõllas tuletõrjesse ja puterdas: "Tu-tulge appi, tu-tuletõrjuja kukkus maha ja hakkas vahtu välja ajama...!" Ei osanud teine ähmiga nii keerulist sõna nagu vahukustuti välja öelda. Valvepritsimees seletas aga seepeale rahulikult, et see polevat üldse nende rida ja helistagu mammi hoopis 03 ehk siis kiirabisse. Mammi helistas ja kiirabi tuligi kohale. Lõppes lugu sellega, et memmeke sai 3 rubla trahvi valeväljakutse eest.

Rääkis too õpetaja seda lugu meile marakrattidele illustreerimaks, kui vajalik on end emakeeles selgelt ja arusaadavalt väljendada. Ilmselt oli hea õpetaja, et ma lugu veel 30 aastat hiljem selgelt mäletan...