Eestlased toovad turule 1,2 miljoni kroonise mootorratta

[Aspelund]

Võib-olla oleks tulnud valida vähe teistsugune strateegia, milleks vihje on olemas Eesti mootorrattatööstuse ajaloos.

Renard ei ehitanud ju omal ajal Brough Superiori analooge, vaid 98 cm3 Sachs'i kahekäigulise mootoriga väikemootorrattaid. Samamoodi nagu seda tegi Kristjan Saar, kes küll jõudis jaksu proovida ka 125-ste Villiers'i mootoriga kaherattaliste ning prototüübiks jäänud 250'sega. Renard jäi aga teadaolevalt pidama väikemootorrataste juurde.

Ses mõttes on tore, et ajaloolise margi (kuigi väga vähetuntud) taassünni puhul võetakse kohe käsile miljoneid maksev ratas. Kas poleks aga olnud hetkel pulbitsevat mopeedide ja rollerite hullust alustada just neist? Nime XUY asemel teha sari korralikku nime kandvaid rollereid, millele enne müüki ka kvaliteedikontroll tehakse? See aitaks tegelikult nulltasemel oleval brändil veidigi tuntust koguda.

Või võtta ette Renard'i wabariigi aegne võrr ja teha sarnane retroratas kaasaegsetel tükkidel? Sihtgrupiks juba märgatavalt teadlikum publik kui teismelised ja raha ülekülluses suplejad. Retro müüb.

Ja kui asi käivitub, siis saab võtta käsile juba keerukamad asjad, mille eest ka raha õnnestub küsida.

Seega: tore, et üritatakse väikese tiigi suurima kala kinnipüüdmist, aga reaalselt võiks väiksemate kalade õngitsemine kokkuvõttes anda suuremat tulu. Aega lihtsalt läheb rohkem.

A.