Elektritsikkel GS500 põhjal - Olli

[olli]

Antud pildil on ventilaator juba ümber keeratud. Müüja väitis, et vent peab kindlasti tõmbama õhku mootorist välja, mitte puhuma. Paberites on kirjas, et orig. vendiga tohib ainult vastupäeva kasutada.. tea siis, kummalt poolt seda vaadata.
Selle soojuseralduse kohta pole nagu väga midagi spetsiifilist leidnud.. ainult soovitatakse kindlasti sileda poolega raami külge panna. Manualis on küll olemas graafik, kuidas 75 kraadist ülespoole hakatakse võimsust piirama.

Uurisin ka selle kiilu kohta. Tegu on siis tollmõõtkavas soonega seal mootoril hoopiski. 3/16 tolli. Eks peab uurima, kas leiab Eestist kusagilt või peab tellima.

[ping]

Võlli poolt vaadataksegi mootorit ja ju sa keerasid ta tagurpidi.
Plokk pane nurgaall põhjaga sõidutuulesuunas ja kui liiga kuumenema hakkab siis saab arvutada vajaliku radiaatori lisapindala. Võib ka karbi alumiiniumi väljast mustaks anodeerida siis suureneb tema soojusedastusvõime kuni 40%.

[Hiid]

Vaatasin targast raamatust järele veel, levinuimaks liistu materjaliks on teras 45 (s.t. mingit erisulamit pole vaja ja see on pmst. igal treialil kapinurgas olemas). Liistu enda laiuse ja pikkuse tolerants on +0 / -0,030 mm meetermõõdus liistude puhul. Seega kolm sajandikku mm on täpsus.

[olli]

Võlli poolt vaadataksegi mootorit

Et siis mootori tagumise külje poolt, mitte sealt poolt kus võll välja tuleb või sain ma ikka valesti aru?

Aga selle ploki paigutamisega on see jama, et pole teda eriti kuhugi panna, kus tuul peale puhuks. Peab kuhugi sadula või paagi alla panema. Ei pääse siis vett ja muud sodi ka ligi nii palju. Sellepärast ma seda ventilaatori vajadust kahtlustasingi. Aga noh.. eks proovisõitudega saab ilmselt üsna kiiresti aru, kui soojaks ta läheb.

Uurisin, et mootori müünud isikul on ka 3/16 liistud täitsa olemas ja müüb neid $0.65 raha eest. Eks paistab, mis raha ta transpordi eest tahab ja kui väga ulmeks ei lähe, siis ilmselt tellin ära.

[ping]

Kella vaatad ju niimoodi, et see külg enda poole kust võll välja tuleb ja selle võlli külge on kinnitatud osutid.
Tee plokist altpoolt kah pilti, kas põhi ja küljed (alumiinium) on ühest tükist.

[mella]

Kas sul seal akude ees ruumi pole? Või on see kontroller nii õrnake niiskuse suhtes?

Igasugu pingeregulaatoreid küll topitakse lausa tagaratta juurde raami alla lausvee kätte.

Teine variant, et paigaldad istme alla, kus see on kaalujaotuslikult mõttekam. Ja teed akude tagant või küljekarpidest õhusuunamise kontrolleri peale. Nagu RAM-AIR süsteem.
Loomulikult pead õhu väljajooksu ka kuidagi tegema, muidu on efekt minimaalne.

[ping]

Kui tal põhi ühettükist pole vahet kas sinna läheb vesi peale. Pealt poolt tihendad ära ja poldid katad kaitsekihiga. Seespool tuleb vaadata kas on kohta kuhu saab kondents koguneda ja kuidas seda välja juhtida.

[olli]

Hetkel ei ole kodus, aga mu mäletamist mööda oli põhi ja küljed ühes tükis tõesti.

Aga kui mootori pöörlemisega on nii.. siis on vastuolus müüja jutt, et vent peab õhku välja tõmbama ja see, et vastupäeva käimiseks mõeldud on see mootor. Hetkel ei mäleta, kust ma selle vastupäeva jutu leidsin täpselt.. eks pean üle uurima. Müüja jutt oli igatahes väga konkreetne selle kohta, et vent peab õhku välja tõmbama.. (müüja oli see mees: http://www.teamdelta.com/whoisdan.htm ).

Aga seal akude ees pole enam tõesti üldse ruumi. Ma selle veepidavuse kohta ei teagi.. need pistikupesad tal kaane küljes paistavad siukesed mitte väga veekindlad just. Seda õhusuunajate asja ma mõtlesin isegi, aga samas ka mööda neid torusid võib vett kõik sealt istme alt täis lüüa. Selles suhtes tundub üks arvuti ventikas parem lahendus. Lihtsam teha kah ja voolu praktiliselt ei võta.

[joel]

Ma saan aru, et sellel pildil on ventilaator tagurpidi? http://oliver6.pri.ee/kraam/pildid/thumbs/DSCN0337.JPG

Ikka õigetpidi peaks olema, kui arvestada, et ketiratas jääb vasakule. Müüjal on õigus, et selline ventilaator teistpidi ei tööta. Õhk heidetakse tsentrifugaaljõu abil ventilaatorist eemale ja asemele liigub läbi mootori.

Olli, seda pead arvestama, et tagurdades su mootoril jahutus halveneb, nii et katsu siis mitte väga kihutada

[mella]

Müüjal on õigus, et selline ventilaator teistpidi ei tööta. Õhk heidetakse tsentrifugaaljõu abil ventilaatorist eemale ja asemele liigub läbi mootori.

Küll see ka teistpidi töötab, efektiivsus on ainult väiksem. Ühel juhul õhk puhutakse läbi mootori ja teisel juhul tõmmatakse.
Kuigi ma olen tähele pannud, et puhumine jahutab paremini. Vähemalt ventilatsiooni puhke-tõmbeavade juures on see nii tunda.

[ping]

Antud ventilaatoriga imetakse õhk läbi mootori olenematta kuidas pidi ta pöörleb.
Kuidas pidi labad on pööratud muudab ventilaatori tootlikust antud juhul.
Kui laba terav välisserv eespool liikumisesuunas suureneb tootlikus. Vaadake autode soojendusventilaatorite ehitust.

[joel]

Antud ventilaatoriga imetakse õhk läbi mootori olenematta kuidas pidi ta pöörleb.
Kuidas pidi labad on pööratud muudab ventilaatori tootlikust antud juhul.
Kui laba terav välisserv eespool liikumisesuunas suureneb tootlikus. Vaadake autode soojendusventilaatorite ehitust.

http://en.wikipedia.org/wiki/Centrifugal_fan
Tuleb jah välja, et mõlematpidi laba kasutatakse. Mul näiteks vedeleb hetkel laua peal üks juuksekuivatamisföön, millel liigub kumer pool ees.

Selle tootlikkuse kohapealt ma nii kindel poleks. See on tõsi ventilaatori korral, mis peab tekitama suunatud õhuvoolu. Aga antud hetkel visatakse õhk igas suunas laiali. Seal ei pruugi asjad samamoodi töötada.

[olli]

Tõepoolest paistab, et kasutataksegi mõlemat pidi labadega neid tsentrifugaalventilaatoreid. Igatahes olgu kuidas on, minu loogika ütleb, et nii pidi nagu ta nüüd sai, peaks paremini toimima antud juhul.

Oskab keegi äkki soovitada, kust Tartus saaks ühe lehe kas 0,5 või 1mm alumiiniumplekki? Tarvis ehitada niiöelda põhjakaitse ja veel mõned augud kinni panna, kust vesi ja muu sodi mootori sisse, akudele ja mujale võib pääseda. Vähemalt nii palju, et suur vesi ratta alt otse sinna igale poole vahele ei paiskuks.
Alumiiniumplekki on küll hea painutada, aga ei teagi, kuidas igasugu ühenduskohti nagu nurgad ja ääred teha. Olen kuulnud ka mingist tinatatud plekist, mida saaks kokku joota, aga ega seegi just lihtne töö tundu.

[olli]

Niinii. Mõndagi vahepeal ratta kallal nokitsetud.
Asjaga on nüüd nii kaugel, et on lootust ehk sel nädalal juba ka ära proovida. Tsikli elektriskeemi sai tiba kohendatud, et 36v läbi süüteluku juhtida ja ülejäänud süsteemi läheb endiselt 12v läbi pingemuunduri. Sai ka tehtud, et kui küljejalg all või parema käe all olev 'Run' nupp väljas, siis sõita ei saa. Pearelee, -kaitse ja pingemuunduri tarvis on sadula alla kinnituskarp tehtud. Kontrolleri kinnitamine on hetkel tiba pooleli veel, kuid enam-vähem läbi meõldud ja kinnitused valmis tehtud. Akud, mootor on korralikult ära kinnitatud.
Tänud kasutajale VWman, kelle abil sain mõned vanad arvutiradikad. Nendest tulevad umbes 2cm kõrguste ribidega radikad kontrolleri põhja alla ning sealt panen ühe pisikese arvutivendi õhku läbi ajama. Eks hiljem saab siis seda jahutust kohandada vastavalt vajadusele.
Täna sain kätte ka USAst tulnud mootorivõlli liistud, mis hoiavad hammasratast võlli otsas.

[mqs]

Väga muhe. Kui võimalik, proovi testimist ka dokumentaliseerida. Videoklipp oleks parim, kuid käiks ka kenad värvilised pildid:)

[tramm66]

Eesti nokitseb - lahe. Põhjalikult polnud mahti asja vaadelda aga ühelt pildilt jäi silma miskit... energia optimeerimise mõttes võiks veeretakistust vähendada näiteks ülekande arvelt - suurem veo ja sellevõrra proportsionaalselt suurem järelveetav hammasratas vähendaksid kadu. Mehaanika osas võin nõu anda kui seda vajad, särtsu osas aga kindlasti mitte. Väga huvitav ettevõtmine iseenesest. Aga ei muud kui edu

[olli]

Video tuleb kindlasti, kui juba hääled sees asjal.

Ülekande suhtes liikusid enda mõtted samas suunas. Lihtsalt oli soov esialgu ilma ketti vahetamata aimu saada, kas on vaja ehk ka ülekande suhet kuhugi poole nihutada. Ilma proovimata väga ei oska sobivat suhet pakkuda. Siis saab juba ehk ka nõks peenema keti ning parajad hammakad hankida.

[olli]

http://oliver6.pri.ee/kraam/pildid/

Esimesed 100 meetrit nüüd ametlikult selja taga!
Kõva tunne oli küll pärast ligi 2-aastast nokitsemist
Motikas on veel võrdlemisi lahtine ja vihma ka tuli hooti nii et ei jõudnud väga rohkem katsetada. Olin esimese ringiga nii õhinas, et ei olnud aega asja jäädvustamisegagi väga tegeleda, Vaatasin aint, et enne uue vihma peale tulekut tagasi jõuaks. Igatahes tahab veel sättimist. See pisike esimene hammasratas tegi ikka koledat häält küll. Õnneks on üks suurem ka olemas, lähipäevil proovin, et ehk too nii palju ei klõbise. Iseasi, kas tollega jõudu on.
Akud on aastakese seisnud. Peab paar korda täis-tühjaks tegema, siis võtavad vast õige eluvaimu sisse. Ampermeetrit polnud veel ka küljes, nii et voolu tarbimise kohta ei oska miskit arvata hetkel.
Uuel nädalal üritan vast ARKis kah näo ära näidata, saab ehk seal asjad liikuma vaikselt.

[spinna]

Cool!

[olli]

Käisin ARKis eile asja uurimas. Nagu arvata oligi, siis päris lihtsalt sellega ühele poole ei saa.
Kaks aastat tagasi, kui asjaga algust tegin, esitasin avalduse mootorivahetuseks ning väljastati mulle ekspertiisi akt.
Rääkisin ARKi tehnoosakonnaga üle ning paistab, et õnnestub asi mootorivahetuse all arvele saada. Selleks pean siis toona väljastatud akti järgi ekspertiisis käima. ARKil omal eksperti pole ja seega peab kellegi erafirma käest vastavat teenust ostma.. Pole just kõige odavam lõbu.
Igatahes rääkisin juba ka Tartu piirkonna eksperdiga. Kuna ta peab hindama ka näiteks üldist elektriohutust, siis pole mul mõtet sinna enne minna, kui motikas on vähe kinnisemaks tehtud. Ei saa ju jätta muljet, et esimese vihmaga mu elektroonika läbi liguneb.
Samuti peab ekspert saatma pildid Tallinna, kus tehakse lõplik otsus. Ehk siis vähe viisakamaks tuleb välimus igal juhul enne meisterdada.

Tegin ka sellise esimese arvestatava proovisõidu.
Ülekannet tuleb kindlasti aeglasemaks teha, sest kiirendus oli natuke niru võitu. Kohalt ära võttes hakkab mootor väheke justkui jõnksutama, pean kunagi postitsioonianduri juhtmed üle kontrollima, ehk saab kontroller sealt mingit valet signaali. Samas miski 60km/h kandis lippas üsna edukalt. Eks peab akud täis laadima korralikult ja edasi vaatama.
Lähiajal üritan laadijad külge ehitada, siis saab juba "paagi" peale teha. Hetkel on plaan paak teha pleksiklaasist. Mõtlesin, et siuke toonitud, aga kuigipalju läbipaistev pleks võiks üsna äge olla. Samas võiks ka mingi valge või sinise pleksi võtta ja lasta näiteks kleepsud peale teha. Eks käin uurimas, millist pleksi üldse saada on. Laadijad plaanin "paagi" alla mahutada. Neid on 3tk ja igaüks annab 5 amprit. Kokku tuleb laadimisvool siis 15 amprit, mis teeb täielikuks laadimisajaks 7-8 tundi.
Kui mõnel päeval rohkem aega saan, tuleb video kaa, siis saate natuke rohkem aimu helist ja minekust ja üldse kõigest.

[mofomofo]

Jääme ootama huviga.

Aga sinule palju jaksu rattaga

[Piipz]

ja kui naabrimees ka sellise ratta ehitab, siis peate koos uue peakaitsme ka majale ostma

[olli]

Jajah.

Väga hull ei ole tegelt. Kui jääb 3 laadijat nii nagu hetkel, siis laadimisel peaks vajama 600w ringis võimsust maja elektriringist. Üheks laadimiseks kulub _4kw/h energiat. Jämedalt võttes 1,5x rohkem kui akude mahtuvus.
Kui laadijad külge saab, siis saab täpsemalt ära mõõta, palju voolu võtavad.

Muidugi ideaalis näeks laadimisaega ligi poole lühemana, aga sellised laadijad pole teps mitte odavad..

[munaz]

Ootame huviga uuendusi.

[olli]

Tere taas!

Mõningane vahe viimasest uuendusest sisse jäänud, kuid proovin selle nüüd vähemalt osaliselt tasa teha.
Eks ilus ilm meelitab rohkem bmw selga kui garaazi projektikal kruve keerama.

Panin ka mõned uued pildid:
http://oliver6.pri.ee/kraam/pildid/
Homme valges proovin väljas vähe paremad pildid teha.

Vahepeal on vaikselt tehtud saanud nii mõndagi.
Laadijad on nüüd küljes ja täitsa töötavad. Raami külge kruvisin plekist aluse, mis hoiab laadijaid väga korralikult kinni. Kolm laadijat kokku ühendasin läbi 3-faasilisele voolule mõeldud alaldusploki. Sain ebayst nii 100 krooni kanti.
Pilt: http://oliver6.pri.ee/kraam/pildid/file ... 1.jpg.html
See tähendab, et iga laadija läheb läbi dioodi enne kui kokku ühendatakse. Vajalik kahel põhjusel.. esiteks, et kui laadijad peaks olema kasvõi natukene erineva pingega, võib juhtuda, et madalama pingega laadijasse läheb tagurpidi kõrgema pingega laadija vool. Ja teiseks sellepärast, et siis on absoluutselt ohutu jätta laadijad pidevalt akudele külge. Pole mingit muret et akude vool järsku kasvõi vähekene laadijatest tagurpidi läbi käib.
Lisaks ühendasin laadija juhtme vahele eraldi 25 amp kaitsme. Kaitsme pesa tuli jälle ebayst.

Olen proovinud teha ka külgi, mis peavad kaitsma kogu värki suure pori ja vee eest. Need on veel poolikud ja üsna koledad, kuid vähemalt mingil määral oma eesmärki juba täidavad. Teen neid musta värvi niiöelda logari plastikust. Mõte oli, et järsku hiljem laseb miski kleepsu peale teha külgedele. Nende külgede tegemine on vist kõige tüütum töö üldse ja nende pärast kõik venib kah. Siukese palavaga ei taha üldse garaazis kuumapuhuriga plastikulõhnade käes istuda.

Eile panin lõpuks ka "paagi" peale, mille otsustasin teha ikkagi originaal paagist. Lõikasin põhja alt ja täpselt istub laadijatele peale. Suht midagi ei kaalu ja mõnusalt jäik on ka, saab vabalt peale toetada. Panin ka kõik plastikud külge ja käisin sõitmas veits. Kuna registrisse saamine on hetkel ekspertiisi taga, siis katsin tagumise numbri kinni, peaks seaduse järgi ilusti mopeedi mõiste alla ära mahtuma.
Tippkiirus on hetkel 80km/h. Ent hoopis mure on selles, et kiirendus natuke lahjavõitu ikkagi. Praegu on 39 hambane originaal hammakas taga.

Äkki kellelgi vedeleb üle mõni ligikaudu 60 hambane hammakas, mille saaks originaalhammaka külge keevitada? Ja ehk ka sobivat ketti? Võib kuigipalju kulunud olla. Hetkel on 520 kett peal.. aga võib ka peenema keti jaoks olla, sest praegune kett enam nagunii ei ulata siis. Esimese hammaka peab küll uue ostma peenema keti puhul.

Vaja on voltmeeter ja ampermeeter ilusti külge panna. Voltmeetriga on mingi jama.. kipub lambist paar volti rohkem näitama üsna tihti. Korraks välja lülitades läheb uuesti paika, aga suht jama ikkagi. Ei teagi, kas saab mingit häirivat signaali vm. Multimeetriga pinget mõõtes seda jama pole. Peab vist mingit teistsugust voltmeetrit katsetama. Ka laadijates olevad LED tuled oleks vaja kuhugi nähtavamale tuua laadijate seest välja. Oleks äge kusagilt pealt vaadata kui tuluke roheliseks läheb.

[ping]

Arvesta ka dioodidel tekkivat pingelangu. See võib mõnede laadijate tööd häirida. Nimelt laadija tunneb akupinget kõrgemana kui see tegelikult on ja võib laadimise varem lõpetada.

[olli]

Arvesta ka dioodidel tekkivat pingelangu. See võib mõnede laadijate tööd häirida. Nimelt laadija tunneb akupinget kõrgemana kui see tegelikult on ja võib laadimise varem lõpetada.

Ma pole päris täpselt uurinud, aga ma kahtlustan, et laadimise lõpetavad ära need plokid, mis on iga aku küljes ja mis igat elementi eraldi laadivad. Sest laadijad lõpetavad alati kõik kolm korraga laadimise. Ei usu, et nad nii täpselt ühel hetkel muidu laadimise ära lõpetaks.
Laadijate tühipinge on 45 volti umbes ja akud peaks täis olema seal 42 voldi kandis, nii et kui need akude plokid juhivad laadimist, siis ei tohiks laadijate pingest puudu jääda.

[olli]

Tellisin uue ketijooksu ära. 420 kett siis läheb prooviks. Vast peab mõnda aega vastu ikka.
Hammasrattad ette 13 ja 15 ning taha 60. Jääb kuigipalju valikuruumi kahe esihammakaga.
Esimene peaks ilusti mootori otsa hakkama, tagumine on miski kardile mõeldud hammakas. Aga üsna pisikese sisemise auguga, ehk õnnestub õigesse mõõtu lasta teha, et sobiks korralikult rummu külge.
Uue voltmeetri tellisin ka ära, vast siis toimib paremini kui praegune.
Mingi 2 nädalat siis aega enne kui kohale jõuab kogu kraam.. praeguse ketijooksuga eriti sõita ei saa.
Kus ma küll niikaua munesin et varem ära ei tellinud neid.

[olli]

http://oliver6.pri.ee/kraam/pildid/

Lubatud ilupildid ka siis.
Nagu pildilt näha, siis taganumber kinni kaetud, et mopeedi kategooria alla mahuks ja ilma paberiteta sõita tohiks. Tahomeetri augus paistab hunnik juhtmeid, kuhu tulevad voltmeeter ja ampermeeter.

Ette lisasin LED päevasõidu tule. Üsna hästi paistab silma valgel ajal. Voolu praktiliselt ei võtagi. Üks relee on ainult vaja veel vahele panna selleks, et lähitule sisse lülitades LED päevatule ära kustutaks. Hetkel süttib koos kabariitidega ja jääb koos lähitulega ka põlema.

[Ricooo]

Palju see masin ka välja jookseb sul ? Plaan kunagi maha ka müüa ?