Mida mõjutab küünalde "gap"

[ping]

Viimase teooria lahkamiseks oleks juba väga mitut õlut juurde vaja .

Lühidalt otsesest ohust mis kaasneb suurema sädevahemikuga:
1mm pikkuse sädeme tekitamiseks normaalsel õhurõhul on vaja umbes 1000V pinget.
10at rõhu juures peab pinge ka 10 korda kõrgem olema st. 10 000V. 15at - 15 000V.
Kui nüüd küünla sädevahet suurendada 30% (0,6èst kuni 0,9ni) siis ka vajalik pinge peab olema 30% suurem.
Küünalde valikul arvestatakse ka nende normaalse sädevahe suurenemisega ekspluatatsioonis ja et järgmiseks küünlavahetuseks poleks sädevahe ohtlikult suureks põlenud. 0,9mm küünlaga töötab mootor sama hästi kui 0,6mm vahega aga kui sädevahe põleb kasutamise jooksul nüüd 1,2mmini siis on juba vaja 2korda (100%) suuremat pinget (kui 0,6mm korral) ja seda ei pruugi süütepool vastu pidada.
Kui siia lisada ka näiteks, et mõni varasem omanik on tõstnud mootori surveastet 2´he võrra siis peaks vajalik pinge veel 20% suurem olema.
Kui süütepooli ülelöök tekkib süütepoolis toiteotsa vahel ei juhtu suurt hullu ja mootor hakkab vahele jätma.
Aga kui ülelöök toimub süütemoodulisse (aju) mineva otsa vahel siis se säde võibki sellele plokile viimaseks jääda kuna süütepoolijuhtivadtransistorid kannatavad tavaliselt kuni 1000-1500 Voldist pinget.
Süütepoole kontrollitakse tavaliselt kuni 20 000V pingega. Tuuningfirmadest saab tellida ka 50 000V sädemepingega süütepoole.
Vanematel süütemoodulitel on sees kaitsedioodid mooduli kaitseks aga kuna suur osa tulust tuleb varuosade müügist siis tänapaeval on tootjad loobunud selliste "mittevajalike" dioodide paigaldamisest.