Huumorit

[kaval]

Naine istus mu kôrvale diivanile ja ma klõpsisin parasjagu telekas kanaleid.
Ta küsis et mida täna digiboksi pealt näeb.
Tolmu.

Ja tüli algas

Ma vaatasin naisega voodis pikutades saadet "Kes tahab saada miljonäriks"
Ma küsisin, et kas ta tahaks seksida
Ta ütles ei.
Ma küsisin, et kas see on ta lõplik vastus.
Ta isegi ei vaadanud minu poole ja ütles jah.
Ma ütlesin, et ma tahaks siis sõbrale helistada.

Ja tüli algas

Laupäeva hommikul tõusin ma varavalges, panin tasakesi riidesse, pakkisin
omale lõunasöögi kaasa ja hiilisin garaazhi. Kinnitasin paadikäru
minibussi taha ja üritasin mussoonitaolisse vihmahoogu tagurdada. Tuul oli
50 miili tunnis nii et ma sõitsin tagasi garaazhi ja kuulasin raadiost
ilmateadet. Tuli välja, et terve päeva jooksul pole ilma paranemist
oodata.
Ma läksin tagasi tuppa, võtsin vaikselt riidest lahti, pugesin voodisse
teki alla ja liibusin oma naise selja vastu teda kaisutades ning veidi
erilisema ootusega sositasin talle kõrva, et väljas on kohutav ilm!
Mu armastav abikaasa vastas: Kujutad sa ette, mu napakas mees on selle
ilmaga väljas kalal!

Ja tüli algas

Ma kõksasin täna hommikul oma autoga teisele tagant sisse. Seal me siis
olime, teepeenrale peatunud ning vaikselt avanes teise auto uks ja juht
astus välja. Tead küll, kuidas vahel on närv nii püsti ja stressis, et
pisiasjad ajavad lihtsalt kohutavalt naerma? Noh, ma ei suutnud oma silmi
uskuda - ta oli kääbus! Ta tormas minu juurde ja mulle pingsalt otsa
vaadates käratas: Mul pole praegu eriti hea tuju!
Ma vaatasin allapoole ja küsisin, et milline neist 7-st sa siis oled kah?

Ja tüli algas.

Mu naine hakkas vihjeid tegema, et ta tahab meie peatseks aastapäevaks
midagi kingituseks.
Ta ütles, et ta tahab midagi läikivat, mille näidik lendaks 0st 150ni
kolme sekundiga.
Ma ostsin talle vannitoakaalu.

Ja tüli algas.

Kui ma eile õhtul koju jõudsin, nõudis mu naine, et ma viiks ta kusagile
kallisse kohta. Ma viisin ta bensiinijaama.

Ja tüli algas.

Peale töölt lahkumist läksin end kohalikku pensioniametisse pensionäriks
registreerima. Proua, kes minuga tegeles, küsis mu vanuse tõestamiseks
juhiluba või passi. Ma pistsin käe põuetaskusse ja ehmatasin, et olin
rahakoti koju jätnud. Vabandasin teenindaja ees, et olin asjata aega
kulutanud, pean koju minema ja hiljem tagasi tulema.
Proua aga käskis mul särgi eest lahti nööpida. No nii ma siis tegingi,
särgi alt tulid nähtavale hallisegused rinnakarvad ja proua teatas, et
sellest talle tõestuseks piisab ja täitis mu avalduse ära.
Kui ma koju jõudsin rääkisin ma lõbustatult naisele kuidas mul
pensioniametis läks.
Mu naine vastas: Sa oleks pidanud hoopis püksid alla laskma. Oleks
invaliidsuspensionile saanud.

Ja tüli algas.

Ma istusin naisega kooli kokkutulekul peolauas ja ma vahtisin üht purjakil
daami, kes üksinda laua taga napsutas.
Mu naine küsis, et kas ma tunnen teda.
Jah, ohkasin ma, ta on mu vana pruut. Ma kuulsin, et ta hakkas hirmsasti
jooma kui me tookord aastaid tagasi lahku läksime ja et ta polegi
sealtmaalt kaine olnud!
Oh issand, kes oleks arvanud, et keegi nii kaua seda rõõmu tähistab!

Ja tüli algas.

Ma viisin naise restorani õhtusöögile. Kelner millegipärast võttis minu
tellimuse esimesena.
Mulle palun steik, keskmiselt küpsetatuna.
Ta küsis, et kas ma hullu lehma pärast ei karda.
Ma vastasin, et ei, ta oskab ise enda eest tellida.

Ja tüli algas.

Naine seisis alasti magamistoa peegli ees. Talle ei meeldinud see, mida ta
nägi ja ta ütles mulle: Ma tunnen ennast kohutavalt, ma näen välja vana,
paks ja kole. Sa võiksid mulle komplimendi teha, et ma ennast paremini
tunneks!
Kallis, sul on kohutavalt hea silmanägemine!
Ja tüli algas.