Tsikliralli "Tunne kodumaad"

[kraut]

Päeva marsruuti planeerides koostasin ma esialgu 600 km ringi, aga Ironbutt-Tafka arvas, et 400 on alguseks hea küll. Olgu etteruttavalt öeldud, et minu flesh'n'bone-butt hakkas juba umbes poole maa peal asja kohta oma arvamust avaldama ja päeva viimase sajakonna km sadulasse- ja sadulast maharonimised võisid Tafkale kõrvalt päris koomilised vaadata olla. Taktitundelise inimesena - kui ta ka irvitas, siis omaette kiivrisse.

Planeeritud kontrollpunktide vahele otsisin marsruudile jäävaid pärandkultuuri objekte, mis kirjelduse järgi põnevamad tundusid. Tee äärde jäi neid tegelikult kordi rohkem, aga iga kiviaiajupi ja talukohapõõsa juures ei olnud kah tahtmist peatust teha. Võimalusel tõmbasin tee asfaldilt maha kruusale, aga kui see oluliselt pikemat ja aeglasemat ringi oleks tähendanud, jätsin siiski asfaldilõigu sisse.

Tolmu sai tagasõitev Tafka tõesti mehiselt neelata. Üllatusena muidu laussuvises seisus ja kuivade teede vahele oli üks kümnekonna km pikkune jupp Kurgja kandis selline, kus metsavahelistel lõikudel alles kelts äsja sulanud oli. Tuled lageda peal lauluga mööda kuiva kruusa ja siis metsatuka taga kurvis avastad end püdelas porilögas võimlemas. Tafka rehvikirumine puudutab ennekõike tema Mitas E-07 esirehvi. Taga olid meil mõlemal sama marki rehvid (minu oma küll juba poolkulunud), ees minul mingi ürgvana ja jäik Metzeleri krossikärn.

Kui asjast rääkida, siis jah, ma pean kordama oma viginat teemal "lambist punktide mõttekus". Ok, kui kuskil kõrvalises kohas asuvasse punkti jõudmisega kaasneb teatav orienteerumise väljakutse, siis on kohalejõudmisel vähemalt mingigi saavutuse mekk. Aga kui punkt paikneb suure maantee ääres, nagu nt Sööni-Möldri -- pead kinni, teed klõpsu ära, sõidad edasi ja mõtled: ää... miks ma nüüd siia tulin? Kusjuures, nagu Tafka mainis, oli paljudes punktides tõsine küsimus, et mida üldse pildistada, mis sellele kohale iseloomulik oleks? Sellesamuse Sööni-Möldri juures oli veel see värk, et kirjelduses olev lagendikupiir oli tegelikkuses veidi tihedama võsa üleminek veidi hõredamaks võsaks. GPS'ivabal orienteerujal päris raske õiget kohta määrata.

Nagu Tafka piltidelt näha, ei õnnestunud meil kuigi loetavalt pildile mahutada samaaegselt odo, kella ja kontrollpunkti "objekti". Kuna meie sõit on kõik ausalt gps-logi ja piltide kellaaegade näol geoapes dokumenteeritud, siis tundus ka markeriga paberile joonistamine veidi mõttetu.

Nii et kui ma nüüd päris ausalt ütlen, siis see konkreetne formaat mind edaspidi vist sadulasse ei meelita. Punkte peaks olema kas tihedamalt (sarnaselt orienteerumisvõistlustele) või peaks pikkade ülesõitudega punktides endis olema rohkem "sisu".
Kindlasti ei taha ma aga Sanga entusiasmi asja korraldamisel mutta tampida! Võiksid ise proovida, lasta veel teistelgi proovida ja arvamust avaldada ning siis parimaid ideid kasutades asja edasi arendada. Omalt poolt pakun jätkuvalt abi punktide genereerimisel.