Tsikliralli "Tunne kodumaad"

[sang]

Kiikasin Maa-ameti kaardirakenduse sisse ja tuli välja, et igasugu muistiseid ja pärandilist jms on kaartidele puistatud kui kirjusid koeri, ei jõua kokkugi lugeda. Langetasin eksperimentaalses mõttes saalomonliku otsuse: suvapunktide vahel sõitmine jääb ralli selgrooks, aga igaüks võib oma soovi, suva ja tahtmise järgi kahe kontrollpunkti vahelt nokkida lisapunkte väärtuses 0,5p (nende registreerimise kohustus jääb). Nii saab igaüks ise vaadata, mida ta tahab leida, kui palju ta viitsib otsida ja kas paneb rõhku rohkem sõitmisele või ajaloole.

Täpsemad juhised, kust ja kuidas leida neid lisapunkte, tekivad kas täna õhtul või homme hommikul.

[kraut]

Kiikasin Maa-ameti kaardirakenduse sisse ja tuli välja, et igasugu muistiseid ja pärandilist jms on kaartidele puistatud kui kirjusid koeri, ei jõua kokkugi lugeda.

Eks ma öeld

[speedvana]

ootab, vaatab, kuulab huviga

Täpsemad juhised, kust ja kuidas leida neid lisapunkte, tekivad kas täna õhtul või homme hommikul.

[Piilu]

Edu ja jõudu sellise asja vedamisel!
Kuna üksi niikuinii suht igav sõita, siis ehk võiks mõelda ka tiimitöö peale. Et siis mitte ainuisikuliselt vaid ka meeskonna variant. Seltsis ikka segasem ja ka kilomeetrid kindlasti huvitavamad.

[sang]

Kuna üksi niikuinii suht igav sõita, siis ehk võiks mõelda ka tiimitöö peale. Et siis mitte ainuisikuliselt vaid ka meeskonna variant. Seltsis ikka segasem ja ka kilomeetrid kindlasti huvitavamad.

Seltsis ikka segasem. Ja keegi ei keela ka pundiga sõita. Lihtsalt punktide registreerimine on (praegu) individuaalne.

[sang]

Nonii. Esimene juhend üles riputatud: http://tsikliralli.blogspot.com/2009/04/testisoit.html

Punktid on küllalt ühtlase kihina jaotunud Eesti peale laiali, võib-olla natuke rohkem on punkte Pärnu kandis ja natuke vähem Lõuna-Eestis. Lihtsalt juhtus nii. Punktid on järjestatud tähestikuliselt, nii et jõudu nende kohtade leidmisel

Prooviks teha nagu päriselt mõeldud ehk vastavalt juhendile: ärge siia foorumisse kontrollpunktide raporteid pange, need läheksid blogi kommentaaridesse. Siia on oodatud aga kõik muud emotsioonid, arvamused, fotod, kirjeldused jm jäädvustamist väärt kiirgamised.

Palun juba ette vabandust kõigi paberkaartide kasutajate ees. Proovisin ise järgi: Regio atlasega saab umbkaudse asupaiga ära määrata, aga väikesed teeotsad võivad küll hoomamatuks jääda. Soovitan abiks võtta maa-ameti kaardirakenduse otsingu jm veebirakendused, kui on vaja täpsemat punkti asukohta määrata. Samuti ootan ettepanekuid, kuidas ilma gepsuta punkti leidmine paremaks teha.

[kraut]

Kas see teeb mõnel elu liiga lihtsaks, kui ma punktide kihi http://www.geoape.com 'i üles laen, kust soovijad selle GPX'ina alla saavad laadida ja mauhh kõik korraga gepsu?

[kraut]

Käesalu punkti kirjeldust võiksid kontrollida, mina leian seal edelasse, mitte kagusse hargneva tee.
Ja Möldrist jääb jõgi minu andmetel läände, mitte itta.

Võiks veel mokaotsast mainida, et ajasin mandril asuvad punktid "nööri otsa" ja sain nööri pikkuseks ca 900 km. Mööda teid tuli ca 1100.
Pluss kaks punkti on saarel.
Sadulasse, seltsimehed!

[sang]

Jah, vigu kirjeldustes võib esineda, eks ma natuke väsisin ära kah neid tehes . Palun vabandust!

Kui kellelgi on huvi, siis ma võin need punktid ka failina meilile saata, formaadiks on Mapspurce'i .gbd.

[hannes]

Kui kellelgi on huvi, siis ma võin need punktid ka failina meilile saata, formaadiks on Mapspurce'i .gbd

Aga pane see fail sinnasamma kirjelduste juurde! Või veel parem, tee sellest .gpx ja pane siis üles. Seda formaati peaksid ka muud gepsud sööma ja seda kannatab igatepidi konvertida, kasvõi Googlemapsi näituseks.

[sang]

Blogger ei võimalda kahjuks failide lisamist postitusele. Aga üldiselt on faili jagamine tõesti hea mõte, kuidas ma selle peale varem ei tulnud . Peaks leidma mingise failide hostimise pesa, kust seda oleks võimalik lingina levitada. On kellelgi soovitusi, mis oleks selliseks heaks teenusepakkujaks?

Hoiatan juba ette, et ma saan faili jagamisega tegelema hakata mitte varem kui täna õhtul, kogu nodi on koduses arvutusmassinas.

[hannes]

Ma teen Sulle õhtuks mõnusa pesa, kuhu saad kõike vajalikku paigutada. Edasine inf PS-iga

[kraut]

Tegelikult on www.geoape.com gpx-failide üles- ja allalaadimise jaoks vägagi mõnus pesa, ja meie hetkel aktuaalne punktifail seal ka saadaval: http://www.geoape.com/users/kraut/track ... dumaad-673

[kraut]

Esimene tulemus: http://www.geoape.com/users/kraut/track ... tisoit-682
Tracklog ja fotod. 7 põhipunkti ja 13 lisapunkti. Verbaalselt muljetan veidi hiljem, praegu sauna higi ja tolmu maha pesema...

[Tafka]

No nii käisime siis kasutaja Kraut-iga tuuritamas natukene.
Pildid siis minu kaamerast: http://taff.planet.ee/Tunnekodumaad/
Ilm oli super, tolmu oli meeletult ja sai uusi rehve kirutud aga kui asjast rääkida siis natukene Krautiga rääkides jõudsime ühisele meelele, et hetkel on punktid liiga "lambist" võetud...selles suhtes nagu piltidelt näha siis on enamustel piltidel peal mets ja mitte midagi konkreetsest mis mingi kohaga seostuks.
Et punktid võiks valida tõesti näiteks huvitavad kohad,ehitised vmt.
Aga praegu oli üks punkt näiteks keset maanteed mis pole just kõige etem:P
Eks Kraut oskab paremini asjast rääkida.
Aga mõnus 400km ring oli. Nii, et sangale siiski kiitussõnad, et asja vedama üldse hakkasid, nüüd on põhjust Eestis ringi sõita kui tuleb sõiduisu

[kraut]

Päeva marsruuti planeerides koostasin ma esialgu 600 km ringi, aga Ironbutt-Tafka arvas, et 400 on alguseks hea küll. Olgu etteruttavalt öeldud, et minu flesh'n'bone-butt hakkas juba umbes poole maa peal asja kohta oma arvamust avaldama ja päeva viimase sajakonna km sadulasse- ja sadulast maharonimised võisid Tafkale kõrvalt päris koomilised vaadata olla. Taktitundelise inimesena - kui ta ka irvitas, siis omaette kiivrisse.

Planeeritud kontrollpunktide vahele otsisin marsruudile jäävaid pärandkultuuri objekte, mis kirjelduse järgi põnevamad tundusid. Tee äärde jäi neid tegelikult kordi rohkem, aga iga kiviaiajupi ja talukohapõõsa juures ei olnud kah tahtmist peatust teha. Võimalusel tõmbasin tee asfaldilt maha kruusale, aga kui see oluliselt pikemat ja aeglasemat ringi oleks tähendanud, jätsin siiski asfaldilõigu sisse.

Tolmu sai tagasõitev Tafka tõesti mehiselt neelata. Üllatusena muidu laussuvises seisus ja kuivade teede vahele oli üks kümnekonna km pikkune jupp Kurgja kandis selline, kus metsavahelistel lõikudel alles kelts äsja sulanud oli. Tuled lageda peal lauluga mööda kuiva kruusa ja siis metsatuka taga kurvis avastad end püdelas porilögas võimlemas. Tafka rehvikirumine puudutab ennekõike tema Mitas E-07 esirehvi. Taga olid meil mõlemal sama marki rehvid (minu oma küll juba poolkulunud), ees minul mingi ürgvana ja jäik Metzeleri krossikärn.

Kui asjast rääkida, siis jah, ma pean kordama oma viginat teemal "lambist punktide mõttekus". Ok, kui kuskil kõrvalises kohas asuvasse punkti jõudmisega kaasneb teatav orienteerumise väljakutse, siis on kohalejõudmisel vähemalt mingigi saavutuse mekk. Aga kui punkt paikneb suure maantee ääres, nagu nt Sööni-Möldri -- pead kinni, teed klõpsu ära, sõidad edasi ja mõtled: ää... miks ma nüüd siia tulin? Kusjuures, nagu Tafka mainis, oli paljudes punktides tõsine küsimus, et mida üldse pildistada, mis sellele kohale iseloomulik oleks? Sellesamuse Sööni-Möldri juures oli veel see värk, et kirjelduses olev lagendikupiir oli tegelikkuses veidi tihedama võsa üleminek veidi hõredamaks võsaks. GPS'ivabal orienteerujal päris raske õiget kohta määrata.

Nagu Tafka piltidelt näha, ei õnnestunud meil kuigi loetavalt pildile mahutada samaaegselt odo, kella ja kontrollpunkti "objekti". Kuna meie sõit on kõik ausalt gps-logi ja piltide kellaaegade näol geoapes dokumenteeritud, siis tundus ka markeriga paberile joonistamine veidi mõttetu.

Nii et kui ma nüüd päris ausalt ütlen, siis see konkreetne formaat mind edaspidi vist sadulasse ei meelita. Punkte peaks olema kas tihedamalt (sarnaselt orienteerumisvõistlustele) või peaks pikkade ülesõitudega punktides endis olema rohkem "sisu".
Kindlasti ei taha ma aga Sanga entusiasmi asja korraldamisel mutta tampida! Võiksid ise proovida, lasta veel teistelgi proovida ja arvamust avaldada ning siis parimaid ideid kasutades asja edasi arendada. Omalt poolt pakun jätkuvalt abi punktide genereerimisel.

[sang]

Suur tänu testisõidu eest!

Küsiks kohe kriitika kohta täpsustavaid küsimusi:

Kui pikk tuli praegu punktide vaheline sõit? Mis selle distantsi suurusjärk pigem võiks olla? Oskate ehk öelda ka mingeid keskmisi kiirusi punktide läbimisel?

Kas raja loomisel eelistasid kruusateid? Kas see osa kontseptsioonist töötas, et sai puutagustel teedel ohtralt sõidetud ja mõnusalt oksendamiseni kruusa küntud? Või pigem läks võimalikult kiireks punktist punkti nühkamiseks ära?

Kas tekkis ehk mõte lisaks GPSi logile punkti registreerimiseks?

Kas need pärandkultuuri ja muististe punktid olid üldiselt ka sisukad ja maamärgilised ehk neid saab suht okeilt tuvastada maastikul?

Kas ehk tekkis mingit ideed, kuidas paberkaardi kasutaja jaoks osalemist lihtsamaks teha?

Edasise arengu suhtes olen ma praegu ausaltöelda kerges ummikus. Kui punktide vahel peaks olema oluliselt väiksem kui praegu, siis tuleb kas :

• produtseerida oluliselt rohkem punkte;
• leida punkte vaid piiratud alalt, mitte üle Eesti;
• lasta osalejatel endal määrata rohkem punkte.

Ükski neist variantidest ei ole üksiseisvana väga hea lahendus. Tuleb mõelda veel mingit kombinatsiooni. Mu mõtted tiirlevad praegu selle ümber, et kui määraks ikka suvalised punktid (krt, ma ikka ei saa sellest sundmõttest lahti ) ja osalejad leiaksid sellest punktist mingi diameetri ulatuses võimalikult rohkem (või siis määratud ülempiiri jagu) muistisepunkte. Paraku teeks see mitte-GPSi kasutajatele osalemise veel vähemhuvitavamaks, kuna peaks eelnevalt tugevalt kaarditööd tegema.

Lisaks on veel kaks küsimust, mis mind natuke painavad. Esiteks, milline punkti (või laiemalt, osalemise) registreerimise süsteem oleks kõige sobilikum? Või lihtsalt produtseerida pajatäie punkte, mida rahvas käiks vaatamas ja saaks sellest käimisest kogu motivatsiooni? Sellega loeks küll selle võistluse ses mõttes ebaõnnestunud ideeks, et inimesed lihtsalt sõidaksid aegajalt niisama ringi, nagu ennegi.

Teine küsimus aga on, et kas on üldse piisavalt huvilisi selle teema vastu või on lihtsalt kehva nädalavahetus sellise ürituse testimiseks? Kas lisaks kahele praktilise kogemusega härrasmehele oleks veel tsikliste, kes ise kavatseks neid punkte otsida? Kas on mõtet seda teemat veel arendada?

[hary]

Minul oleks huvi kohe olemas kui punktid haaraks kohti kus meie isad on verd valanud..vanad lahinguväljad, mäestusmärgid jne..saab tikkida ka vastavate kuupäevadega, oleks veelgi jumet...Eesti on ikka väike ja need paigad on ammu olnud nagu nii plaan läbi sõita palju jõuab..

[hannes]

Ma ütlen kohe algatuseks ära, et mulle meeldib see ettevõtmine väga!
Aga nüüd oma tänasest ringist. Kodus arvuti taga istudes püstitasin omale ülesande tänase päevaga korjata 7 Sanga pandud punkti + kaks iseenda väljamõeldut (mandrieesti põhjatipp ja keskpunkt). Lisaks veel mõned kohad maa-ameti lehelt. Päris nii ei läinud, nagu ma plaanisin.
Tõestatult sain käidud ühes Sanga punktis, ühes maa-ameti lehelt pärit punktis ja Eesti põhjatipus. Võtsin asja väga lõdvalt, alustasin Auverest. Koht lihtsalt leitav, pildi tegin natuke maad päris punktist edasi, kuna just täpselt selle koha peal oli väga ebamugav seista.
Edasi (või tegelikult tagasi) sõitsin Sinimäest mööda, foto tegin sealsest mälestusmärgist "II maailmasõja Sinimägede lahingu koht".
Edasi Võsule. Püüdsin sõita võimalikult palju mööda kaldapealset, mitte mööda trassi. Vahepeale jäi ette ka kruusateid. Neid ma seekord küll eesmärgiks omaette ei seadnud. Pigem oli eesmärk suurematest teedest eemale hoida, kui võimalik. Aga Võsu punkti ma välja ei jõudnudki. Seiklesin seal veits edasi-tagasi ja kuna mõistlikku teed edasi ei läinud, jäi viimane 100m läbimata. Seda enam, et ainuke sinnapoole suunduv rada läks justkui kellegi õue. Aga äkki ma ei olnud piisavalt hoolas otsija?
Igatahes, järgmiseks jäi Eesti põhjatipp - Purekkari neem. Kuna olen seal ennegi käinud, ei valmistanud koha leidmine muret. Sõitsin nii kaugele, kui jäljed viisid, päris neeme otsas jäi jälle käimata. Sinna on pea kilomeeter maad ja täna ei olnud kohe mitte seda viitsimist vantsida.
Edasi oli vaja veel üht tuttavat külastada ja siis oli kell nii kaugel, et tuli nina kodu poole keerata. Kojusõit oli tõsine andmine, sest pidin kella kuueks kohal olema.
Ring tuli kokku 458 km.
Kui nüüd oleks selle punktide nokkimise väga tõsiselt ette võtnud, ehk oleks ikka püstitatud eesmärgi ka täitnud. Kusjuures ennast ikkagi mitte pilbasteks sõites. Arvestuslikult oleks see ring tulnud 533 km. Vaja ainult natuke vähem jobutamist ja ilma limiidita ajavaru.
Nüüd Sanga küsimustele vastused:
Mul tuli keskmiseks kiiruseks koos peatuste ja lõunaga 45km/h.
Ei läinud kiireks punktist punkti andmiseks, oli piisavalt nii kruusateid kui käänulisi kõrvalteid.
Nende kahe punkti registreerimine, mida ma läbida suutsin, küll peavalu ei valmistanud. Rohkem kogemusi ei ole, loodan neid lähinädalatel lisaks hankida.
Pärandkultuuri kiht olemas ainult Harju-, Lääne-, Rapla-ja Järvamaal. Kultuurimälestisi aga tundub kogu Eestis olema. Kui eelnevalt kodutööd teha, leiab nende hulgast kindlasti palju põnevat või vähemalt maamärgilist ja jäädvustatavat. Ega see maa-ameti rakendus just kõige mugavam kasutada ei ole, aga saab hakkama.
Minu meelest on punktide kaugus OK. Kui nende läbimiseks on aega kuu, siis peaks neist enamuse ikka läbitud jõudma.
Paberkaardi kasutajate elu on lihtsam siis, kui orientiiriks on mõni natuke konkreetsem objekt, kui metsasiht. A la veski varemed, sild, ehitis või midagi muud taolist. Ehk siis Krauti välja pakutud idee - vaatamisväärsus vms.
Muude küsimuste üle peab natuke mõtteid mõlgutama.
Minu tripp pn näha siin!

[kraut]

Kui pikk tuli praegu punktide vaheline sõit? Mis selle distantsi suurusjärk pigem võiks olla? Oskate ehk öelda ka mingeid keskmisi kiirusi punktide läbimisel?

Kõige pikem kahe punkti vaheline ülesõit oli meil Käesalu-Oidremaa 130km. Mida oli ilmselgelt liiga palju. Tõsi, just seda vahet sai ohtralt lisapunktidega tihendatud. Ok, mööda asfalti oleks selle saanud veidi lühema sõiduga kaetud, aga ka linnulennul on ikkagi 90 km.
Maksimaalne kahe punkti vaheline ülesõit võiks minu hinnangul jääda poole tunni sõidu suurusjärku, ehk siis ca 20 (kruusal) kuni 40 (asfaldil) km.
Kogu matka keskmiseks kiiruseks tuli 47,2. Sisaldab 20 fotopeatust (ca 3-4 min igaüks), ühte poodi (7 min), ühte pirukasöömist (23 min), kahte tanklat ja ühte 13-min Kurgja sillal kevadvete voolamise vaatlemist.

Kas raja loomisel eelistasid kruusateid? Kas see osa kontseptsioonist töötas, et sai puutagustel teedel ohtralt sõidetud ja mõnusalt oksendamiseni kruusa küntud? Või pigem läks võimalikult kiireks punktist punkti nühkamiseks ära?

Võimalusel tõmbasin tee asfaldilt maha kruusale, aga kui see oluliselt pikemat ja aeglasemat ringi oleks tähendanud, jätsin siiski asfaldilõigu sisse.

Lisan veel, et selles osas ei ole korraldaja poolt ilmselt midagi muuta ega ette kirjutada vaja. Praegused punktid võimaldasid rada planeerida nii mööda asfalti kui ka kruusa kündes, ja valiku teeb iga sõitja ise. Meie trass sai küll just parasjagu vaheldusrikas.

Kas tekkis ehk mõte lisaks GPSi logile punkti registreerimiseks?

Ma arvan, et ka gepsu mittekasutamisel ei ole mingit muud registreerimist peale automaatselt kellaajaga varustatud objektifoto tarvis. Mis me selle odo näiduga niiväga ikka peale hakkame?

Kas need pärandkultuuri ja muististe punktid olid üldiselt ka sisukad ja maamärgilised ehk neid saab suht okeilt tuvastada maastikul?

Minu poolt eelnevalt väljavalitud punktidest vaid üks (Ristimänd Vigala-Teenuse vahelise tee ääres) jäi leidmata. Ja noh, mõni leitu osutus mittepiisavalt fotogeeniliseks (üks mõisaase ja üks metsavahimaja ase). Ülejäänud olid väga tuvastatavad ja sisukad.
Aga jah, valimatult kõiki kindlasti meie võistluses kasutada ei saa. Kasvõi juba seepärast, et paljud neist ei asu tee ääres.

[kraut]

Mul tuli nüüd hoopis üks uutmoodi idee.

Punkte hakkavad tekitama mängus osalejad ise. Punkti tekitamine tähendab selles foto tegemist nii, et fotole jääb mingi sellele punktile iseloomulik maamärk või detail pluss autori tsikkel. Fotod laetakse suvalisse fotoportaali üles, koordinaadid antakse kas kirjutatuna foto kommentaaridesse või lingiga allalaetavale punktifailile.

Mängus "otsijana" osalemiseks trükid endale portsu fotosid kaasa ning koordinaadid gepsu või paberkaardile. Igas punktis tuleb teha sama võtmedetaili pluss enda tsiklit kujutav foto. Punkti läbimisel antakse preemiapunkt nii punkti autorile kui läbijale.

See süsteem võimaldab luua "suvapunkte", mis samas võtmedetaili foto abil oleksid üheselt leitavad ka paberkaardi abil seiklevale ja kesiste orienteerumisoskustega otsijale. Läbi punkti autorile preemiapunktide jagamise motiveerib see looma selliseid punkte, mis ka teisi sinna tulema kutsuvad. Samas oleks mõistlik kehtestada piirang, et ühe autori naaberpunktide vahe peab jääma linnulennult vähemalt 10 km.

Seega oleks üldine kontseptsioon sarnane geopeitusele, kus saab tegutseda paralleelselt kahel tasemel - uute aarete peitjana või teiste peidetud aarete otsijana. Ajalugu näitab, et sellised hajutatud autorlusega ja kommuunipõhised seiklusmängud on elujõulisemad ja jäävad kauemaks kestma kui ühe entusiasti rabelemisel põhinevad.

Tuld! Kriitikat!

[Tafka]

Mina igatahes toetan seda Krauti ideed, et punke võiks saada lisada ka osalejad.
Usun, et sellisel viisil tekib palju huvitavaid punkte kuhu muidu võibolla poleks osanud sattudagi jne.
Ühe lisana punkti kirjeldusse võiks lisada kas see punkt on kättesaadav kõigile ratastele või ainult enduro suunitlusega tsiklitele, selles mõttes natukene ebaõiglane küll aga ma vahel kuskil metsa teedel sõites olen avastanud ilusa vaatega jne koha mida võibolla oleks soov ka teistele jagada.

[sang]

Mul tuli nüüd hoopis üks uutmoodi idee.

Hea idee! Kusjuures sellelaadne mäng on täiesti olemas: http://shutterspot.gpsgames.org. Aga see ei tähenda, et me ei saaks teha natuke omalaadse kiiksu või täiendusega seda asja. Võib teha näiteks võrkturunduse meetodil: punkti "looja" saab lisaks loomisele punkti ka selle eest, kui keegi tema punkti külastab. See motiveeriks leidma huvitavamaid punkte. Samuti saab sel juhul ju varieerida punktide "raskusastmeid": mõni on leitav GPSi kasutades, mõni aga ka paberatlasega, mõneni saamiseks tuleb künda läbi paksu muda, teine aga on asfaldi ääres jne. Ma küll natuke pelgan seda kogukonna-põhisust (millel, mööngem, on ka omad suured plussid). Eesti väike rahvaarv lihtsalt tähendab tihtilugu, et ei kogune piisaval hulgas vabatahtlikke, et asja elus hoida. Aga pigem ma ei sõnuks asja ära, loodan hoopis, et sellest võiks saada midagi 4X4 foorumi GPS Challenge'i laadne värgens.

Mul endal on nüüd mõnda aega vaba ajaga suht tuuga, nii et ei saa praegu eriti panustada uute reeglite väljamõtlemisse. Kas teeks äkki nii, et mõned inimesed pakuksid välja mõned punktid (koos fotode ja koordinaatidega, soovitavalt ka parima lähenemistee juhistega) ning mõned inimesed prooviksid neile läheneda. Ja mõõdame siis emotsioone ja hindame elujõulisust.

Kui me kuidagi teistmoodi ei suuda oma kevadet ja suve täita, siis vähemalt orienteerumismängu formaadi versioonide testimine aitab piisavalt nädalavahetuste aega sisustada

[kraut]

Võib teha näiteks võrkturunduse meetodil: punkti "looja" saab lisaks loomisele punkti ka selle eest, kui keegi tema punkti külastab.

Umbes nii ma seda ka ise ette kujutasin Täpsemalt - ainult siis autor punkte saabki, kui keegi tema kontrollpunkte külastab. Mõttetute karup* kohtade, kuhu keegi elusees minna ei viitsi, loomise eest meil palka ei maksta