Huumorit → UUDISLOOMAD

[baltroon]

Eila sai jälle veits viina visatud puhtalt rõõmuks päikesele koos Harilike Eesti Sigameestega. Viinale sai peale võetud poolsuitsupääsukest ning vahelduseks ka põldheeringat, et oleks vähe soolasem. Kui päike hakkas madalamale vajuma ilmusid korraga metsaveerele mäger ja kährik ning asusid metsaiivet tõstma, Sigamehed juba teadsid et selle tulemuseks on haruldane Käger. No ja siis läks jutt muidugi kõigile seninähtud ja -nägemata haruldastele loomadele. Üks mees oskas rääkida, et Alam-Pedja looduskaitsealal on elamas sukelmutt, sest mismoodi tavaline mutt soos ja rabas elada saab?! Põhiliselt elabki ta soisel alal. Ta näeb välja nagu mikrotuuker, balloonidega ja ta on suhteliselt voolujooneline. Tugevad esikäpad aitavad tal end läbi turba pressida ja lisaks on tal saba, nagu kopral, millega saab aidata kaas-sukelmutti turbasse sukeldumisel, lajatades tugeva sabaga lagipähe. Kaugelt on ta suguluses Lääne-Peruust pärit nitroümilasega- pesitseb pms lagurajoonides ja soojatrasside tunnelites. Hõlpsasti äratuntav klaasistunud pilgu, tihedama karvkatte ja iseloomuliku häälitsuse 'bljaad' järgi. Kõik kodustamiskatsed seni ebaõnnestunud.
Ohtilikemaist loomadest rääkides tuleks kindlasti hoiduda eesti hariliku mürgivarblase eest (Acanthiza pusilla albiventris). Tavaliselt rahumeelse loomuga linnus tekitavad eriliselt sõjaka reakstiooni kõhukamad inimesed, arvatakse et vähearenenud massitaju tõttu ei suuda nad vahet teha erinevadtel peki vormidel mis on nende põhitoiduks.
Samas ohutumate liikide hulka kuuluvad kindlasti harilik paskrästad, kes on igapäevases linnapildis tavakülalised ja keda nt. Rakvere kandis teatakse ka pasknärakatena.
Õhtu edenedes ilmus põõsastikku aga juba ka täeisti tundmatuid sahinaid ja viikse, mis ühise töö tulemusel lõpuks siis ristiti põõsassiutsuriteks või kuratteabmisloomseeonideks.
Noh, igatahes igati tootliku päeva lõpetasid endise purje-allveelaeva kapteni meenutused vägagi eksootilistest loomadest nagu malbe-lendilves, wodsha, urrukala ja rebant.
Rebant pidada olema täiesti uus liik, mis tuli siia ilma ristates rebast ja elevanti. Suur, umbes kahe tonnine loom, käib nelja puutüve meenutava jala peal ja kui rõõmustab, siis liputab oma kohevat punakaspruuni valge otsaga saba, mis on umbes kahe meetrine. Sööb meelsasti banaani ja väiksemaid loomi...va hiiri. Inimene pole suutnud teda veel kodustada aga jõupingutused selles suunas jätkuvad. Kasutada saaks Rebanti ehitusel, kus ta saaks oma suure hambulise londiga asju tõsta või saagida. Kindlasti oleks ta ka hea turistimagnet, sest uurimiste käigus avastati Rebandi ümbritsev väga tugev magnetväli. Lisaks eritab ta tundmatut lillakat ainet, mis lõhnab nagu mesi... kasutusvõimalusi uuritakse.
Wodsha on seevastu kaval tselluloosi seedija, puujäraja hai, kes elavat Tunguusia tihemetsades. Nimigi tulenevat tema välimusest ja söömisharjumustest, kõrgliiga ingliskeelsetest sõnadest wood ja shark.
Urrukala - elab Aafrika jõgedes ja talle meeldib pugeda igasugustesse urgudesse. Tema kättesaamine sealt osutub väga keeruliseks seetõttu, et välja tirides ajab ogalised uimed laiali ja ei taha tulla.Urrukala on põhjuseks, miks pärismaalased ei taha eriti püksata ujumas käia...
Ja nii see õhtu läks. Juba pimedas lahkudes nägid siiski teravama silmaga ämbliksigamehed, et mäger ja kährik teevad jälle tööd. Nüüd siis pidi tulemuseks olema mährik.