Lõhutud kiivriklaas (muu varustus)

[isakene]

Õlu vedamise tehnoloogia on lihtne, aga miskipärast saab enamik nimelt oma kogemustega asja selgeks... Minu esimene kogemus oli 3 aastat tagasi, kui värske Givi E52 omanikuna otsustasin kohe asja sihtotstarbeliselt kasutada ja ladusin Karepale Bikeri hooajalõpetamisele minekuks hunniku õllesid kasti, kesse siis külakostita kohal käib... kohapeal selgus, et sissejuhatuse saab allesjäänuga ära teha, aga põhjalikumaks pidutsemiseks tuleb kellegi teise headusele loota...

Järgmine kogemus kevadel, kui tsiklimehed kusagile põhjarannikule sumisema kogunesid. Õlled sai võetud sihtkohale kõige lähemast kauplusest ja hääästi ettevaatlikult sõidetud... seekord skooriks 4 : 2, päris janusse ei jäänud

Paar nädalat hiljem sõbra sünnipäev - värske kogemuse pealt veendunud, et pudeliõlu on saatanast läksin ainuvõimaliku lahendusena purgiõllele üle. Kohale jõudes ja kohvrit avades tunnen aga jälle tuttavat aroomi... purgid on kuidagi väga ebaloomuliku kuju võtnud ja üks imiteerib väljavõtmisel tuntud Brüsseli ausammast skoor siiski positiivne 5 : 3. Pealeselle meenutab õllega pestud telgis ööbimine kõrtsi magamajäämist.

Edasi läks juba sportlikust huvist, krt, no kas siis kuidagi ei saa... praegu on kohvris kiht porolooni, siis tuleb kõikvõimalik teel vajalik kola, siis veel kiht porolooni ja siis vana karvane auto istmekate. Pudelid istmekattesse keerata ja valmis, kui kohver pooltühi, siis põhjalikumalt pakkida, aga täis kohvriga pole muret. Edukalt veetud õlle hulk kasvab pidevalt.