Keti pesu

[Tsikkelröövel]

Jawa karteripoole ahju pistmisel ei ole jah mingit fetišit. Ja probleem ei ole seal mitte laagrite paigaldamisel - need koputatakse paika vana laagri võruga. Ning otsalaagri vahetamiseks polegi mootorit pooleks võtta vaja. Spetstõmmitsaga vana laager välja ja uus asemele - nii suured seal pingud ei ole, et seda ei saaks.
Ahju pistmine on vajalik selleks, et mootori pooled lopsti kokku saaks panna (seal see kahe silindri vaheline väntvõlli keskel asuv alumiiniumist vahetükk on pinguga, kuivõrd see eraldab silindrite kartereid üksteisest). Aga temperatuurid kuni 200 kraadi unustage heaga ära. Isegi 100 kraadi pole vaja. Ärge unustage, et alumiiniumi soojuspaisumine on ikkagi õige suur ja piisav temperatuur on selline, et "sepakäega" tegelane ei pane kinnastki kätte. Mingist 70-st küll. Aga ei juhtuks ka 100-st kraadist midagi, paljuke see töötemperatuurgi madalam on?
Võtke või kolvi sõrme paigaldamine - külmast kolvist annab teist välja pöörata. Aga taaskomplekteerimisel lased kolvi soojapuhuriga kuumaks ja sõrm läheb sisse nagu ploksti.

Õli sees keetmine aga... Vaadake, mineraalõli keemistemperatuur on niipalju kõrge, et sellise temperatuurini kuumutamine hakkab minu meelest muutma juba terase omadusi. Palju meie hulgas on metallurge, kes õigesti noolutada suudavad? Mina küll mitte, aga mingi 250 kraadi juures hakkavad sellised protsessid juba pihta. Castrol TXT Softec Plus 5W-30 keemispunkt on näiteks 300 kraadi juures.

Lihtsalt kuuma õliga aga see lugu, et minu meelest on tihendusrõngastega ketil määre juba sees. Selle kuumutamise mõte oli ju selles, et paisunud avadega keti lülide vahele läheb õli, eriti kuum õli, paremini. Aga milleks peaksime me soovima, et tihenditega keti konsistentne määrdeaine saaks "rikastatud" mingi muu õliga???
Jätaks selle variandi siiski tavalisele tihenditeta ketile.