käiguga pidurdamine?
Moderaator: Moded
-
Teema algataja
käiguga pidurdamine?
mul tekkis seline küsimus et kas käiguga pidurdamine on tsiklile hea või mitte? autode puhul ma tean et see on kasulik aga rataste puhul? kas ketile midagi halba ei tee?
tänud
Pets
tänud
Pets
Kui päris ausalt rääkida, siis pole ei auto ega moto käiguga pidurdamine hea asi. Tekkivad koormused on kordades suuremad kui kiirendamisel. See on minu arusaam asjadest. Selleks ju pidurid on, et nendega pidurdada.
Viimati muutis matukas, 29 Mai 2007, 12:01, muudetud 1 kord kokku.
Keep momentum
-
Teema algataja
-
- Postitusi: 1827
- Liitunud: 06 Apr 2005, 18:52
- Asukoht: Tartu
- Tänanud: 7 korda
- Tänatud: 118 korda
Millest selline arusaam on tekkinud, kui küsida tohib? Mina pole veel näinud autot, mis 0-100 km/h teeb näiteks 10 sekundiga ja käiguga pidurdades 100-0 km/h kordades kiiremini.matukas kirjutas:Kui päris ausalt rääkida, siis pole ei auto ega moto käiguga pidurdamine hea asi. Tekkivad koormused on kordades suuremad kui kiirendamisel. See on minu arusaam asjadest.
Mis puutub libedal teel käiguga pidurdamisse, siis hetkeks võib ta küll tagumise ratta libisema võtta, aga kui seda just väga järsus kurvis ei tee, siis ei tohiks väga hullu juhtuda midagi, sest erinevalt piduriga ratta blokeerimisest, jääb käiguga pidurdades ratas ikkagi veerema.
Joel
-
Teema algataja
miskipärast olen täheldanud, et mootoriga pidurdamist kasutades maanteedel näiteks on nii auto kui ka tsikli kütusekulu oluliselt väiksem kui siduri allavajutamine ning viimasel hetkel piduripedaali sõtkumine.
mismõttes koormused kordades suuremad? mootor/käigukast/veermik on paberist, et ei pea vastu või?
mismõttes koormused kordades suuremad? mootor/käigukast/veermik on paberist, et ei pea vastu või?
-
- Postitusi: 94
- Liitunud: 20 Juun 2006, 22:52
Kui vahe kaasiga pidurdada ei tohiks miskit hullu olla
ise pidurdan kogu aeg käiguga ja pole midagi juhtunud muidugi ploki oht võib tekkida 2-lt 1-mesele pidurdamisel.nagu näiteks oli vanal yamul fzr-il (JA MUIDUGI PIDURIGA KAASA AIDATES.)
Autoga sama lugu talvel soovitatakse käiguga pidurdada kõige tõhusam.
ise pidurdan kogu aeg käiguga ja pole midagi juhtunud muidugi ploki oht võib tekkida 2-lt 1-mesele pidurdamisel.nagu näiteks oli vanal yamul fzr-il (JA MUIDUGI PIDURIGA KAASA AIDATES.)
Autoga sama lugu talvel soovitatakse käiguga pidurdada kõige tõhusam.
Kawasaki ZX-9R
-
- Postitusi: 297
- Liitunud: 17 Okt 2006, 10:59
- Tsikkel: 900 Hornet / 650 Scrambler
- Asukoht: Bern / Tallinn
- Tänatud: 1 kord
Aga see ongi sellepärast nii, et käiguga pidurdades ei saa mootor sel hetkel üldse kütet peale ja kui sa terve paagitäiega ikka kogu aeg nii teed on päris suur vahe, kas lased vaikselt 5(6) käiguga hool raugeda või võtad vabale ( vajutad siduri alla) ja veered niisama tühikäigul tuksudes ( tühikäigul võtab keskmine auto ca 1,5-2,5 l tunnis - ratas saab siis ilmselt natuke vähemaga hakkama, aga vahe ikkagi:)Credo kirjutas:miskipärast olen täheldanud, et mootoriga pidurdamist kasutades maanteedel näiteks on nii auto kui ka tsikli kütusekulu oluliselt väiksem kui siduri allavajutamine ning viimasel hetkel piduripedaali sõtkumine.
mismõttes koormused kordades suuremad? mootor/käigukast/veermik on paberist, et ei pea vastu või?
mingil vähesel määral võib ju
rattal kahjustada see kui raiud järsku tunduvalt madalama käigu sisse , et võid vast korra ketti venitada, aga ma arvan, et kiirendades venitad sa seda oluliselt rohkem. Niiet probleemi mina siin küll ei näe - ainus asi võib olla, et keegi võib tagant sisse sõita, kuna mootoriga pidurdades teatavasti pidurituled ei tööta.
Kõik sõltub sellest kui agressiivset sõidustiili seejuures harrastad. Käesoleval juhul siis mootoriga pidurdamise mõttes. Rahuliku sõidustiili korral võid ootamatut suitsu ja vilinat tagaratta alt saada ka siis, kui näiteks mahapöördel maanteelt vahetad kaks-kolm käiku alla ja siduri kokku laskmisel hindad oma kiiruse nn maantehüpnoosi mõjul tegelikust väiksemaks või siis oled alateadvuses "käikude lugemisega" eksinud ning astme võrra liiga madala käigu sisse lülitanud.tyyp88 kirjutas:mul puudub suurem kogemus tsiklitega, aga arvan, et märja ilmaga või halva haardumisega teekattel võib selline asi halvasti lõppeda... Tõmbad käigu järsul alla ja tagumine ratas tõmbab hetkeks blokki... edasine on teada mis juhtuda võib...
Suzuki GSX 750 Inazuma
-
- Postitusi: 1827
- Liitunud: 06 Apr 2005, 18:52
- Asukoht: Tartu
- Tänanud: 7 korda
- Tänatud: 118 korda
Pritse puhul tõenäoliselt keeratakse kütuse pealevool päris kinni. Karburaatoriga on lugu keerulisem. Ma arvaks, et käiguga pidurdades jookseb peale ikkagi rohkem, kui tühikäigul, aga päris kindel ei ole.Raigo kirjutas:Miks kütet peale ei jookse? Kütet peaks peale jooksma sama palju kui tuleb peale tühikäigul idledes.
Joel
-
- Postitusi: 297
- Liitunud: 17 Okt 2006, 10:59
- Tsikkel: 900 Hornet / 650 Scrambler
- Asukoht: Bern / Tallinn
- Tänatud: 1 kord
Pritsungil ei jookse midagi peale, ja uuematel karpadel ka mitte.
Alates "veneaegsetest" nullviitest ja nullkaheksatest oli karpas selline magnetiline klapp mis tõmbas pealejooksudüüsi kinni. Ma pole küll ühtki lääne ratta karpat lähemalt uurinud, kuid olen suht kindel, et neil oli see süsteem juba palju varem olemas.
Igivanadel karpadel jookseb jah tühikäigudüüsist kogu aeg peale.
Alates "veneaegsetest" nullviitest ja nullkaheksatest oli karpas selline magnetiline klapp mis tõmbas pealejooksudüüsi kinni. Ma pole küll ühtki lääne ratta karpat lähemalt uurinud, kuid olen suht kindel, et neil oli see süsteem juba palju varem olemas.
Igivanadel karpadel jookseb jah tühikäigudüüsist kogu aeg peale.
-
Teema algataja
joel kirjutas:Pritse puhul tõenäoliselt keeratakse kütuse pealevool päris kinni. Karburaatoriga on lugu keerulisem. Ma arvaks, et käiguga pidurdades jookseb peale ikkagi rohkem, kui tühikäigul, aga päris kindel ei ole.Raigo kirjutas:Miks kütet peale ei jookse? Kütet peaks peale jooksma sama palju kui tuleb peale tühikäigul idledes.
Käiguga pidurdamine on ökom kui niisama sidur alla ja mootor samal ajal põksub.
-
- Postitusi: 105
- Liitunud: 03 Aug 2006, 14:45
- Tsikkel: Super Blackbird, Minsk 125*2
- Asukoht: Brüssel
olen kasutanud käiguga pidurdamist nii vene tsiklitega kui ka praeguste bikedega - pole siiani midagi lõhkunud.
Tagaratta võtab loha ainult siis kui liiga madala käigu paned antud kiiruse jaoks.
Kokkuhoid pole mitte ainult bensiinis vaid ka piduriklotsides ja ketastes.
Enamasti kasutan mõlemat korraga - mootoriga pidurdamist ja pidureid - kõige kiirem ja turvalisem. Ei blokeeri tagaratast nii kergelt.
Tagaratta võtab loha ainult siis kui liiga madala käigu paned antud kiiruse jaoks.
Kokkuhoid pole mitte ainult bensiinis vaid ka piduriklotsides ja ketastes.
Enamasti kasutan mõlemat korraga - mootoriga pidurdamist ja pidureid - kõige kiirem ja turvalisem. Ei blokeeri tagaratast nii kergelt.
BLACKBIRD
CBR 600 F
TZR 125
JAWA
VOSHOD
MINI
CBR 600 F
TZR 125
JAWA
VOSHOD
MINI
-
- Postitusi: 382
- Liitunud: 15 Veebr 2007, 23:40
- Tsikkel: Suzuki V-Strom 650
- Asukoht: Tallinn
- Tänatud: 1 kord
Ära aja lolli juttu! Näiteks suured veokid pidurdavadki mägedes põhiliselt mootoriga, kuni 40t täismassi pidurdamisel põleksid pidurid lihtsalt ära.matukas kirjutas:Kui päris ausalt rääkida, siis pole ei auto ega moto käiguga pidurdamine hea asi. Tekkivad koormused on kordades suuremad kui kiirendamisel. See on minu arusaam asjadest. Selleks ju pidurid on, et nendega pidurdada.
-
Teema algataja
Kalduks korra teemast kõrvale. Kindlasti sõltub autost millega seda teha, aga üldjuhul RWD'ga seda mina ei soovitaks, võite proovida ju, aga küll aru saate, miks see tõhus ei ole. FWD ja AWD võib isegi sellest abi olla kui autol on ABS mis talvise libedusega lihtsalt pikendab pidurdus teekonda võrreldes ima ABSita autoga. Hm, aga ärge nüüd näkku lööma kohe hakake, kui minu jutt kellegile väga vastu karva onKiire Putukas kirjutas:Autoga sama lugu talvel soovitatakse käiguga pidurdada kõige tõhusam.


Tsikliga sõites ei tasu kunagi hoogu maha võtes lihtsalt sidurit sisse tõmmata ja pidurdama hakata. Õigem oleks, et mootor veaks pidurdamisel kaasa.
See aitab ka selle vastu, et tagaratas nii kergelt ei blokeeru. Ja hoo maha võttes tuleks vahegaasiga käike alla panna-
nii et mingit raksatust ei käiks
See lihtsalt mootorile kasulik.
Mõndadel uuema malli masinatel on aga nn libisev sidur, mille abil saab ka suurematel kiirustel näiteks esimest käiku sisse panna. (ilma suuremate põrutusteta käigukastile)
Mis puutub bensiini kinni keeramisse gaasi maha laskmisel sõidu pealt, siis minu teada on ainult uuema tüübi Ducatidel selline sissepritse süsteem.
Võib-olla on mõnel veel

See aitab ka selle vastu, et tagaratas nii kergelt ei blokeeru. Ja hoo maha võttes tuleks vahegaasiga käike alla panna-
nii et mingit raksatust ei käiks

Mõndadel uuema malli masinatel on aga nn libisev sidur, mille abil saab ka suurematel kiirustel näiteks esimest käiku sisse panna. (ilma suuremate põrutusteta käigukastile)
Mis puutub bensiini kinni keeramisse gaasi maha laskmisel sõidu pealt, siis minu teada on ainult uuema tüübi Ducatidel selline sissepritse süsteem.
Võib-olla on mõnel veel

-
- Postitusi: 574
- Liitunud: 07 Okt 2006, 13:10
- Tsikkel: Intruder 1800 / 500 EXC
- Asukoht: Tartu
- Tänanud: 15 korda
- Tänatud: 34 korda
Kasutan ise koguaeg käiguga pidurdamist ja pidurit koos.
Tsikliga sõitmist alustades juba harjutasin selle endale sisse ja enam muudmoodi ei pidurdagi kui käiguga ja piduriga koos.
Tsikliga sõitmist alustades juba harjutasin selle endale sisse ja enam muudmoodi ei pidurdagi kui käiguga ja piduriga koos.
Omatud: Yamaha R6 99/Yamaha R6 02/Suzuki GsxR 600 04/Kawasaki Zx6R 03/Kawasaki Zx10R 04/Yamaha R1 04/Buell Xb9R Firebolt 02/Yamaha R6 07/KTM 950 SM 07/Kawasaki Zx10R 09/Buell Xb9S Lightning 04/KTM Super Duke 05/Aprilia Shiver 08/Yamaha R6 07/3x Yamaha FZ1N 07&08/Aprilia Tuono 07/Aprilia Tuono V4R 11/KTM 1290 Superduke R 14/KTM 1190 Adventure 14/BMW R 1250 GS Adventure 19/Husq 701Enduro 20/Suzu VZR 1800 08/KTM 500EXC 24
Näääääh! Läks lahti...Suzumen kirjutas:Vastupidi üldlevinud arusaamale, nagu ABS lühendaks pidurdusteekonda siis tegelikult ta pikendab seda. Kuid ABS-ga säilib auto võime manööverdada.

1. blokeeritud ratastega jääl liuglevat lihtpiduritega sõidukit rakendunud ABS-ga jääl pidurdava sõidukiga. Siin peaks võitma ABS-ga isend. (Ja mõlemal juhul on võimalik survet pedaalile leevendada ning jätkata vastavalt näide 2 allpool.)
2. pidamise piiril pidurdavat ABS-ta sõidukit pidamise piiril pidurdava ABS-ga sõidukiga ( ABS rakendub alles siis kui ratas seiskub). Siin ei tohiks mitte mingit vahet olla.
Vaidlustes kiputakse võrdlema ikka ragistava ABS-ga sõidukit ja pidamise piiril pidurdavat sõidukit. Loomulikult jääb sellisel juhul võit viimasele. Aga see viimane võib samuti olla ABS-ga varustatud isend ju

Suzuki GSX 750 Inazuma
-
Teema algataja
Jah nii ta on talvel, aga näiteks suvisel ajal kuivaga saab just ABS'iga tunduvalt LIHTSAMALT ja lühema maaga pidama kui ilma ABSita autoga, kuna kõigile neljale rattale antakse optimaalne pidurdus jõud niiet ratas ei blokeeruks. Ja kindlasti on ka võimalik ABSita pidama saada peaaegu samahästi, aga mitte niivõrd efektiivselt ja see omakorda sõltub ka palju juhist.Suzumen kirjutas:Vastupidi üldlevinud arusaamale, nagu ABS lühendaks pidurdusteekonda siis tegelikult ta pikendab seda. Kuid ABS-ga säilib auto võime manööverdada.
Mina sõidan koguaeg mõlema käe kaks sõrme heeblitel. Harjunud sellise asendiga ja mugav on ka.Space kirjutas:Teema edasiarenduseks küsin, et kuidas pidurdada käiguga neid järjest alla lapates (vahegaasiga) ning samas ka esimesega intensiivselt pidurdades. Kuidas on parema käe asend ja sõrmed, et see üheaegselt võimalik oleks? Näpunäiteid harjutamiseks?
-
- Postitusi: 78
- Liitunud: 29 Apr 2005, 14:44
- Tsikkel: Kawasaki VN15 SE, ZX-6R
- Asukoht: Tallinn
- Tänanud: 5 korda
- Kontakt:
Kuulge ABS-i mehed, ma tahan näha, kuidas te ABS-iga masinal seal libisemise piiril pidurdate, kui ABS rakendub ikka (ilmselt pisemagi blokeerumise kahtluse korral) tunduvalt varem, kui ilma ABS-ita pidurdades.
Loomulikult on erinevaid ABS-e, aga miskipärast sportautodel pole ABS nii levinud, kui pereautodel - ei tea küll, miks?
Loomulikult on erinevaid ABS-e, aga miskipärast sportautodel pole ABS nii levinud, kui pereautodel - ei tea küll, miks?

Kawasaki VN15 SE ...kisub näo naerule
____________________
98% of the teenage population does or has tried smoking pot. If you're one of the 2% put this in your signature
____________________
98% of the teenage population does or has tried smoking pot. If you're one of the 2% put this in your signature
Ei ABS ratta andur peaks ikka tundma ainult kahte olekut : 1= ratas pöörleb ja 0= ratas ei pöörle. Seega kahtlustada ei oska ta midagi.Aarne kirjutas:ilmselt pisemagi blokeerumise kahtluse korral tunduvalt varem, kui ilma ABS-ita pidurdades.
Loomulikult on erinevaid ABS-e, aga miskipärast sportautodel pole ABS nii levinud, kui pereautodel - ei tea küll, miks?
Aga ma kolisin tegelikult selle teemaga ES juba , mine tea, äkki olengi valel teel.
Ja siin peaks jutt mootoriga pidurdmisest käima

Ja vahepeal sain teiste abiga ja ka iseseisvalt targemaks - tõepoolest ABS pikendab pidurdusmaad. Tulevad uued ja veelgi pikemad ööd õlle ja viina taga vaielda


Suzuki GSX 750 Inazuma
Auto ja ABS.
Tegin jää peal "loomkatseid" ajendatuna eelmisel talvel tehtud avariist (sõitsin ABSiga peateele liikuvale autole külje pealt sisse).
Niisiis:
Autoks oli Skoda Octavia 2006 aasta masin. Kõvakstambitud lume ja jää segu peal uute naastrehvidega kiiruselt ca 50km/h. ABSiga tuli pidurdusmaa ca 2x pikem kui ABSita. Minu talupojamõistus ütleb, et ABSita blokeerunud naastrehv vajutab naastud mõnuga jäässe sisse ning ei soovi pikalt lohiseda (proovi panna kass naturaalparketi peale ning lase tal küüned reipalt parketi sisse vajutada. nüüd proovi seda kassi edasi või tagasi lükata vastupidiselt tema enda liikumissoovile. ega ei liigu küll).
Aga kui ABSiga lasta naastrehvil rõõmsasti veereda, siis ei soovi ta seisma jääda, vaid veereb ja veereb. Aga juhitavus säilib ja pagana hästi.
Nii et ABS ja naastrehv jäistel oludel ei sobi kokku pidurdusteekonna lühendamise osas. Lamellrehvi osas ma ei kommenteeriks, kuna kogemus puudub.
On see nüüd siis linnalegend või mitte, aga 40% avariidest juhtuvat sellest et pidurdusteekond jäi liiga lühikeseks ning 60% sellest, et auto kaotab pidurdamisel juhitavuse. Seega statistiliselt on ABS kasulik küll talviti. Mina toona jäin tuttuue autoga statistika valele poolele.
Mootoriga ratas ja pidurdamine.
Mootoriga pidurdamine on mõnus. Tagaratas ei lähe asfaldil lohisema. Minusuguse algaja jaoks väga hea lahendus igatahes. Ja isegi kui see peaks mootorit ja ketti kurnama, siis on see parem lahendus kui ühel hetkel end liiga entusiastliku pidurdamise tõttu külili maast leida. Mis seal salata, korra olen leidnud ka juba, kruusateel, reipalt kõikvõimalikke pidureid vajutades. Avastades et kiirus kurvi läbimiseks on mulle ebasoodsaks osutunud.
Vaat selline lugu siis minu sulest.
Tegin jää peal "loomkatseid" ajendatuna eelmisel talvel tehtud avariist (sõitsin ABSiga peateele liikuvale autole külje pealt sisse).
Niisiis:
Autoks oli Skoda Octavia 2006 aasta masin. Kõvakstambitud lume ja jää segu peal uute naastrehvidega kiiruselt ca 50km/h. ABSiga tuli pidurdusmaa ca 2x pikem kui ABSita. Minu talupojamõistus ütleb, et ABSita blokeerunud naastrehv vajutab naastud mõnuga jäässe sisse ning ei soovi pikalt lohiseda (proovi panna kass naturaalparketi peale ning lase tal küüned reipalt parketi sisse vajutada. nüüd proovi seda kassi edasi või tagasi lükata vastupidiselt tema enda liikumissoovile. ega ei liigu küll).
Aga kui ABSiga lasta naastrehvil rõõmsasti veereda, siis ei soovi ta seisma jääda, vaid veereb ja veereb. Aga juhitavus säilib ja pagana hästi.
Nii et ABS ja naastrehv jäistel oludel ei sobi kokku pidurdusteekonna lühendamise osas. Lamellrehvi osas ma ei kommenteeriks, kuna kogemus puudub.
On see nüüd siis linnalegend või mitte, aga 40% avariidest juhtuvat sellest et pidurdusteekond jäi liiga lühikeseks ning 60% sellest, et auto kaotab pidurdamisel juhitavuse. Seega statistiliselt on ABS kasulik küll talviti. Mina toona jäin tuttuue autoga statistika valele poolele.
Mootoriga ratas ja pidurdamine.
Mootoriga pidurdamine on mõnus. Tagaratas ei lähe asfaldil lohisema. Minusuguse algaja jaoks väga hea lahendus igatahes. Ja isegi kui see peaks mootorit ja ketti kurnama, siis on see parem lahendus kui ühel hetkel end liiga entusiastliku pidurdamise tõttu külili maast leida. Mis seal salata, korra olen leidnud ka juba, kruusateel, reipalt kõikvõimalikke pidureid vajutades. Avastades et kiirus kurvi läbimiseks on mulle ebasoodsaks osutunud.
Vaat selline lugu siis minu sulest.
spinna kirjutas:Ei ABS ratta andur peaks ikka tundma ainult kahte olekut : 1= ratas pöörleb ja 0= ratas ei pöörle. Seega kahtlustada ei oska ta midagi.Aarne kirjutas:ilmselt pisemagi blokeerumise kahtluse korral tunduvalt varem, kui ilma ABS-ita pidurdades.
Loomulikult on erinevaid ABS-e, aga miskipärast sportautodel pole ABS nii levinud, kui pereautodel - ei tea küll, miks?
Aga ma kolisin tegelikult selle teemaga ES juba , mine tea, äkki olengi valel teel.
Ja siin peaks jutt mootoriga pidurdmisest käima
www.lapik.ee - parima hinnaga patareid!
Pole vaja nii personaalseks ka nüüd minna! Võib-olla Sa ei tea suurte veoautode ehitusest mitte essugi ja lahmid siin niisama. Vanasti olid raskeveokid varustatud selliste asjadega nagu 'retarder'. Äkki nüüd on teisitiulmo kirjutas:Ära aja lolli juttu! Näiteks suured veokid pidurdavadki mägedes põhiliselt mootoriga, kuni 40t täismassi pidurdamisel põleksid pidurid lihtsalt ära.matukas kirjutas:Kui päris ausalt rääkida, siis pole ei auto ega moto käiguga pidurdamine hea asi. Tekkivad koormused on kordades suuremad kui kiirendamisel. See on minu arusaam asjadest. Selleks ju pidurid on, et nendega pidurdada.

Keep momentum
-
Teema algataja
mul on olnud õnne et olen see "uuekooli" autokooli lõpetanud kus talvine libesõit kohustuslik... ja seal tehti puust ja punaseks.. abs vs ilma abs'ita ... abs'iga oli pidurdusteekond 30-40% pikem kui abs'ita...
see nüüd maitse asi kas tahad ruttu pidama saada või tahad, et auto oleks juhitav...
maitse üle ei vaielda..
/ja pealkirjaga on siin topicus küll vähe teemasse juttu..
see nüüd maitse asi kas tahad ruttu pidama saada või tahad, et auto oleks juhitav...
maitse üle ei vaielda..
/ja pealkirjaga on siin topicus küll vähe teemasse juttu..

Aga samas kui käiguga pidurdada enamuse kiirusest maha, siis sa ju ei kuluta pidureidmatukas kirjutas:Kui päris ausalt rääkida, siis pole ei auto ega moto käiguga pidurdamine hea asi. Tekkivad koormused on kordades suuremad kui kiirendamisel. See on minu arusaam asjadest. Selleks ju pidurid on, et nendega pidurdada.
Artemide kirjutas:Aga samas kui käiguga pidurdada enamuse kiirusest maha, siis sa ju ei kuluta pidureidmatukas kirjutas:Kui päris ausalt rääkida, siis pole ei auto ega moto käiguga pidurdamine hea asi. Tekkivad koormused on kordades suuremad kui kiirendamisel. See on minu arusaam asjadest. Selleks ju pidurid on, et nendega pidurdada.


Piduriklotsid, -kettad on samasugune normaalne kuluosa nagu esitulede pirnid, vedelikud jne. Selle eesmärgiga kaob ju igasugune sõidulõbu kui märkmik kaenlas kalkulli teed terve tee

Mul on väiksem kui Sul!
Benelli TNT 1130
Benelli TNT 1130
-
- Postitusi: 450
- Liitunud: 24 Nov 2004, 08:32
Oeh ....
MIKS pidurdatakse tsiklit (ja ka autot) suurte esipidurite ketastega? Sest pidurdamisel kandub raskus esirattale.
Ehk siis väited a la "mootoriga pidurdamisel tekivad palju suuremad ülekoormused kui kiirendamisel" on valed. Kuna raskus kandub ette (ka ainult mootoriga pidurdades), pidurdab tagarehv ehk mootor kuni piisavalt raskust on ees ja/või piisavalt tugevalt, et rehv hakkab läbi libisema. Mootori pidurdusjõu suurusjärk on võrreldav tagapiduri pidurdusjõuga - mõlemad suudavad tagaratta libisema ajada, pidur ka blokeerida.
Võidusõidus kasutatakse seda regulaarselt - ei ole midagi paremat kontrollitud läbi-libimisest (väljaarvatud seks jaapani kaksikutega, mõnedel andmetel) kurvi minnes. See hoiab tsikli stabiilsena ning haardumine taastub sujuvalt.
ABSi ja ilma-ABSita kohta: praegu peaks olema ABSi 5 põlvkond. Ehk siis ei ole 0 ja 1 vaid võrreldakse impulsside sagedust, samuti on olemas edev asi nagu pidurdusjõu jaotus. Uued kuumimad süsteemid on BMW X5-l, Lexus GS ja LS seerial ja ilmselt ka Mercedese lipulaevadel, Audist rääkimata (või siiski rääkides). Eelmine talv jäi proovimata kuid kindlasti huvitaks, mida need autod teevad koos ja ilma ABSita.
Ja ma nüüd natuke toibun ja siis küsin meistersportlase käest järgi, kuidas see vahegaasi ja käiguvahetusega pidurdamine käib
MIKS pidurdatakse tsiklit (ja ka autot) suurte esipidurite ketastega? Sest pidurdamisel kandub raskus esirattale.
Ehk siis väited a la "mootoriga pidurdamisel tekivad palju suuremad ülekoormused kui kiirendamisel" on valed. Kuna raskus kandub ette (ka ainult mootoriga pidurdades), pidurdab tagarehv ehk mootor kuni piisavalt raskust on ees ja/või piisavalt tugevalt, et rehv hakkab läbi libisema. Mootori pidurdusjõu suurusjärk on võrreldav tagapiduri pidurdusjõuga - mõlemad suudavad tagaratta libisema ajada, pidur ka blokeerida.
Võidusõidus kasutatakse seda regulaarselt - ei ole midagi paremat kontrollitud läbi-libimisest (väljaarvatud seks jaapani kaksikutega, mõnedel andmetel) kurvi minnes. See hoiab tsikli stabiilsena ning haardumine taastub sujuvalt.
ABSi ja ilma-ABSita kohta: praegu peaks olema ABSi 5 põlvkond. Ehk siis ei ole 0 ja 1 vaid võrreldakse impulsside sagedust, samuti on olemas edev asi nagu pidurdusjõu jaotus. Uued kuumimad süsteemid on BMW X5-l, Lexus GS ja LS seerial ja ilmselt ka Mercedese lipulaevadel, Audist rääkimata (või siiski rääkides). Eelmine talv jäi proovimata kuid kindlasti huvitaks, mida need autod teevad koos ja ilma ABSita.
Ja ma nüüd natuke toibun ja siis küsin meistersportlase käest järgi, kuidas see vahegaasi ja käiguvahetusega pidurdamine käib

Liitu vestlusega
Vestluses osalemiseks pead sa olema motokommuuni liige
Avan konto
Pole veel liige? Pole probleemi, registreeru ja liitu.
Liikmena saad sa ise postitada ja vastata teisetel või tellida endale teavitusi vestluse edenemise kohta.
Kõik siin on tasuta ja võtab vaid minuti. Kohtusi sellega ei kaasne.