Huumorit

[Eikki]

maasturiga sõitsin treppi,
lootsin saada hästi keppi,
meeles oli lilli tuua,
ja end varem segi juua,

avas ukse sõbra naine,
tusane ja üsna kaine,
küsis mis ma tahan siit,
hommikul, veits enne viit,

andsin talle põsemusi,
meenutades luuletusi,
midagi mis ilgelt megalt,
sobiks kokku lilledega,

aga tegin ilmselt vea,
kepimõteid täis vaid pea,
kolmgend neli valget roosi,
haarasin ta kaisupoosi,

oh ma vana rumal siga,
siis ta küsis, mis mul viga,
vastasin et tahan ma,
kohe teda suudelda,

nagu ikka iga naine,
kellel pole litsi maine,
hommikul, mis udurõske,
andis laksu vastu põske,

tule sisse, keri pessu,
välja näed kui hunnik essu,
diivanile jääd sa raisk,
mitte ei saa võõrast naist,

kuulnud ära kurvad read,
vaikselt kinni hoidsin pead,
häbitundev vana lurjus,
räigelt kiimas, ilgelt purjus,

kakerdasin dušši alla,
keerasin siis kraani valla,
vaigistamaks oma kihku,
nukralt panin üksi pihku,

hommikul kui säras päike,
päev sai hoopis teise läike,
nähes magamas uroodi,
külalistoa diivanvoodil,

ärgates ma jätsin teate,
"saladuses hoidma peate,
Tomi eest, et olen tropp,
liiderlik, ja ilgelt ropp."

Lõppeski nii lugu sellest,
Sõbra naisest,
samast kellest sissevõetud olin ma,
ükskord kogu täiega.

Edaspidi kaine peaga,
eemale nüüd hoian heaga,
Kuigi tsükkel ammu läbi,
Ikkagi on sitaks häbi:(