Pan European st1100 ja/või st1300

Kasutaja avatar

kalle
Postitusi: 720
Liitunud: 21 Juun 2004, 22:53
Tsikkel: Joone all on miskit
Asukoht: Tallinn
Tänatud: 13 korda
Kontakt:

Lugemata postitus Postitas kalle »

Saladust ei tee jah, niisiis mõne reaga.

Siinkohal siis ST1100 kohta, kuna 1300 kohta tean niipalju kui ST listis jutte olen jälgind.
Alustaks ehk sellest, et Deauville pealt üle minna on mõnes mõttes kõige õigem. ST on selline ratas, mille kohta kehtib kõige paremini ütlus Gentelmans Express. Sul ei ole midagi vaja tõestada, aga võrrelda kellel on 2kw rohekm. Suur soliidne ratas, mis teeb parimal võimalikul viisil seda, milleks ta loodud. Ja kui sulle sobis Deauville, siis ST võiks olla just sobiv.


Idee sobivusele lisaks tuleb kohe ka nö füüsiline sobivus ja siin on üks väike aga. Nimelt selle ratta üks ainukesi miinuseid on see, et üle 185 kasvu hakkab põlvede ruumi kitsaks jääma, gondel tuleb ette. Eriti kui on pandud sadul, kus istekoht on rohkem rõhutatud kui Honda enda sadulal.

Üldse on ju nii, et ratta sobivus on mitmeti personaalne värk ja ma pean hetkel end väga palju tagsi hoidma, sest muidu kirjutaks siin ainult suurtetähtedega ülivõrdeid:)
Aga minu jaoks täpselt nii on, sest selle ratta hingelaad ja ka füüsiline sobivus istuvad minu jaoks parimal võimalikul viisil.

ST on ratas, mis on tehtud kiirelt ja mugavalt pikki maid läbima ja see mõte on õnnestunud. Minu rattal oli kohe peal Helibar lenks ja Sargent sadul, mis tähendab, et lenks on kõrgem ja regullitav ja sadul veits laiem ja mugavam. Aga usun, et ka ilma nende lisadeta kehtib sama, kui ütlen, et 1000+km päevi järjest lasta selle rattaga pole probleem (kui seda vaja peaks olema) Ise sõitnud korduvalt järjest otsi 700-1000+ ja päeva lõpuks ei tunne ma läbitud kilomeeteid kuskil mingi valutava kehaosaga ja võin rärgmistel päevadel vabalt samaga jätkata. Kui sellised päeva läbisõidud peaks ette tulema, siis 28L paak ja kütusekulu u 4,8-5,6 ka igati abiks.
Plussiks sellise kulu juures on see, et ST on väga lihtsa ehitusega karpadega ratas. Ja kui selline kulu ja mootori iseloom saavutatakse sellise lihtsusega, mässamata liigselt pihustite, õhukoguse andurite jm sensoritega, siis siinkohal au ja kiitus korralikult konstrueeritud terviku eest jällegi

Nagu siin teistes teemades korduvalt mainitud, pole kütusekulu ehk kõige olulisem nr tsikli juures, aga kui planeerid pikemat otsa nt Euroopas ja tahad arvutusi ja kulu planeerida, siis siit sulle selline väike valem. Tartu-Tallinn piirist piirini 1 tund 40 min ja kulu 5,5 l. Ratta pakitus ei muuda neid nr eriti. Kui lisad siia Euroopa parema bensu, võid sealt veel veidi maha võtta. Ise olen saanud maks lastis (kaks peal ja pakid) Euroopas parimaks 4,7 ja sel lõgul alla 120 kiirus ei langenud. See ka ainuke kaks peal matk minu jaoks, aga ka pidevalt üks rattal sõites on nr u samad.

ST suurimaid plusse on mootor ja tugev raam/kiige. Mooror veab väga ühtleselt kogu pöörete ulatuses ja maanteel sõites sa ületad tihti tahtmatult kiirust. Plussiks on ka see, et kogu ratta kiiruse vahemik on võimalik ära kasutada. St sa ei pea end tundma halvemini kiirusel 160 või 180jm/h kui sa tundsid end 100-110 sõites. Suurim kiirus spido järgi on minu rattal näidanud 240, aga nö planeeritud viga arvesatdes ei ole see tegeliklut palju üle 200.
Kiirused kiirteedel on üks asi, aga pluss on ka see, et kuigi ratas on raske, annab sellega harjumise ja harjutamise tulemusena ka palju sportlikumate ratastega koos sõita ja nt reipas tempos mägiteede ületused pole probleem
Ise olen oma rattaga nii harjunud, et leian selle ka väga hea linnas sõita olevat. Lisaks olen viimastel aegadel üha enam leidnud end meelga kruusa sõitmas selle rattaga. Tihti harjutamise mõttes, aga tegelikult kannatab kruusa ilusti, kui jätad veidi kiiruse varu, arvestad kurve ette ja mis peamine püüad võimalikult vabalt sõita, sest krambis lenksu hoidmise kipub kruusal eriti kiirelt karistama. Amordi käik paneb kruusa kvaliteedile veits piire, aga mitte väga treppis ja sügavate aukudeta kruusa 90 kandis sõites igati ok.

Hooldus ja tehnika. Minu 1100 on aastast 92 ja minu käes sõitnud u 93000km (kokku veidi üle 140000) Kõik hooldused ja vajalikud tööd teen ise. Minu rutiin on see, et talvel korralik ring hooldustega peale ja suviseks mureks jääb vaid korraline õlivahetus. Siiani on nii ka läinud ja minu käes olnud 93k jooksul on see ratas mind täielikult probleemivabalt teeninud.

Tagumine amort Showalt vahetatakse mujal maailmas nii mõnigi kord välja kuigi see toimib ok. Kaks peal ja kamakas kipib vist väheks jääma. Ise pole seda muret tundnud. Minu amort otsustas 60k peal vestama hakata ja Koni läks asemele. Selle progresseruv vedru meie teedel veits jäik, seega katsetan sellel aastal oma ideed ja istutasin sinna oem Showa vedru külge.

Talvine hooldus tähendab minu jaoks seda et iga sügis lähevad vahetusse, kõik piduri vedelikud, amordi õlid, taga ülekande õli jm, samuti mude liikuvate sõlmede kontroll on tihedam kui seda tavaliselt ehk tehakse (kiige ja roolikannu laagrite määrimine jm jne) Klapivahed tahavad tehase järgi kontrolli 24k tagant ja nii see u on käinud. Siiani on püsinud nii, et 50k polnud vaja midagi regullida, siis läks kaks seibi vahetusse ja edasi on jälle kontrollimisega asi piirdunud siiani.

Nukkvõllid käivad rihmaga ja kuigi Honda lubab rihmale välpa 150000, vahetsin endal igaks juhuks 100k peal ära. Kokkuvõtteks on hooldustele minevad kulud vägagi mõistlikud. Siinkohal saan rääkida ikkagi ainult ise tegemise seisukohast.

Vastupidavuse kohta näide elust (mida vist ka korduvalt kirjeldanud)
Mõned aastad tagasi sattusin Soomes ühel kruusateel kaarti uurima kui minu kõrval peatus ST1300. Juht pani mootri seisma ja küsima, et kuda ma oma rattaga rahul olen ka. Vastasin et väga rahul olen, mille peale tulija vastas, et tal oli ka enne 1100 ja sõbral on siiamaani. Sel hetkel oli selle rattaga läbitud u 430000km ja ainuke asi mis vahetust oli vajanud oli starteri relee. Mootor 100% nagu tehasest ja endiselt igapäevases kasutuses. Selliseid näiteid on veel. Minu omaga on hetkel nii, et peale 140k õli ei võta, surved on maksimaalse lähedal ja ka dyno näitab et kõik on alles. mingeid erilisi kulmisi ei eksisteeri ja niipalju kui näha on igal pool pilt nagu need nukad nt
http://www.emmk.ee/kalle/garage/pan/05.jpg
http://www.emmk.ee/kalle/garage/pan/06.jpg

Kokkuvõtteks on nii, et eks sa pea minu vahust ühteist välja noppima.
Nagu ma ka oma koduka väikses tutvustuses kirjutan siis olen ka tulevikule mõeldes üsna veendunud, et muretumat ratast mul vaevalt olema saab

Näha/silitada? pole probleem, aga hetkel on suht selline laiali pilt. Teen igasugu hooldusi ja nikerdamisi vaikselt läbi talve ja ka muidu hoian rattaid garaages suht mitmes tükis. Kui soov juba konkreetsem ja küsimused kerkivad, siis midagi ikka oskan kosta. Hoolduste käigus ja uudishimust ikka mitu ringi pelale tehtud ja sügavamale kaevutud.

1100 hindade kohta ütleks nii, et siiani on see ratas väga hästi oma hinda hoidnud ja kasutaud ST on ikka väga kallis olnud, kui võrrelda teistega. Üldiselt on need rattad selliste inimeste käes, et enamsti on müüdavad rattad väga heas korras. Ostes tavaline kasutatud ratta rutiin, tüüpvigu ei esine. Mõnikord on tagaratta ühendus reduktorile jäänud piisavalt määrimata, mille tulemusena võib tekkida nuutide kiirem kulumine, aga seda väljast ei tuvasta. Samuti saavad sama sõlme rattale üleaknde puksid kõva vatti , aga viimased on pigem kuluosa.

Inglismaalt pärist rattad kannatavad tihti rooste probleemide käes. Kui ratast on kasutatud seal läbi aasta, siis väljalaske erinevad osad ja ABS sensorid (kui on) jm võivad päris korralikult roostes olla ja peavalu ning väljaminekuid valmistada, samuti muud rooste probleemid palju sõitnud isenditel.
USA isendie (nagu minu oma) luftitus süsteemi juttu pole mul mõtet siinkohal ajada, sest vaevalt sealt neid palju tuleb

1100 oli tootmises minimaalsete muudatustrega 1990-2000/2001 (viimaed müüdud ja regamised veel 2002) Vahed on ainult genes, mis 1996 tuli uus ja samas vist sai esiots 2mm jämedamad torud ja esirehv läks 110-120le
ABSi süsteemis on ka vahet 95+ mudelite juures.


1300?? hmm..ei tahaks sõna võtta, kuna seda pole isegi proovinud. Huvitaval kombel on nt ST listis teinekord tekkinud teemaks, kus 1100lt üleminek veidi nurinaid tekitanud. ST1300 stabiilsuse probleemid suurtel kiirustel on juba tõsisemad teemad ja erit peale mõnd segast õnnetust Briti politseinikega just ST1300 puhul.
Idee järgi peaks 1300 puhul tegu olema siiski igas liinis edasiminekuga. Seniks kuni pole ise proovinud jätaks selle teema puutumata ja netiavarustes avastamiseks.


ehk oli abiks,

Kk
KZ1000C3
ST1100N
XL600R
R1100GS
STS Pelikan MK I

Liitu vestlusega

Vestluses osalemiseks pead sa olema motokommuuni liige

Avan konto

Pole veel liige? Pole probleemi, registreeru ja liitu.
Liikmena saad sa ise postitada ja vastata teisetel või tellida endale teavitusi vestluse edenemise kohta.
Kõik siin on tasuta ja võtab vaid minuti. Kohtusi sellega ei kaasne.

Registreeru

Logi sisse

Mine “Mootorratastest üldiselt”