Silmalaser
-
asfalt
Teema algataja
Mina käisin silmalaseris 2001.a. detsembris. Nägemine oli -4. Kuu tagasi olin medicoveris arstlikus kontrollis ja oli meeldib tõdeda, et kõik on OK.
Opi hinnaks oli miskit 22keeq.
Kodulehel kirjeldasid nad oppi , kui "väikest meeldivat jalutuskäiku" minul see päris nii ei olnud...aga mu vennal läks küll kõik väga libedalt.
Astusin hommikul 8.30-ne paiku arsti uksest sisse. Algul tehti mingi kiire läbivaatus ja pandi silmatilgad. Mõne aja pärast viidi opi ruumi ning pandi lamama. Minu jaoks oli kõige piinarikkam see, kui mingite spetsiaalsete klambritega silm lahti suruti. Väidetavalt pidavat mul väiksed silmakoopad olema ,aga see oli tõesti valus/vastik (vend ütles ,et ta isegi ei tundnud miskit valu) Edasi.. kuna silm on lahtisurutud näed kõike toimuvat(küllaltki ebamugav kogemus) ...miski aparaat lõikab silmakile lahti..arst kergitab selle eest (siis läks pilt uduseks) ...laser prõgistab/säristab mõne sekundi...arst paneb silmakile tagasi...ja valmis. Peale esimese silma tegemist küsiti, et kas soovin puhata või teeme kohe edasi. Kuna olin tol hetkel kindel , et vabatahtlikult hiljem ma opilauale ei heida - lasime kohe edasi. Teine silm tehtud ajasin end laualt ülesse ja nägin läbi pisarate , aga täisti selgelt opisaali seinal oleva kella numbereid (ennem oppi ilma prillita oleks võibolla kellakontuure märganud) Siis viidi mind hämarasse ruumi toibuma (tilgutati veel miskit rohtu kah) Valus enam ei olnud ,aga tunne oli siuke nagu oleks silmad mitte peenikest liiva vaid suuri teravaid killustikutükke täis. Hirmsasti oleks tahtnud rusikad silmadesse suruda ja sügada-sügada... Kell 14.00 astusin uksest õue. Sõber tuli autoga järgi. Õhtu möödus silmatilke pannes ja käsi taskutesse surudes ( et mitte sügada)
Järgmisel hommikul oli kõik OK. Kell 10.00 sõitsin ise autoga silmakontrolli. Teleka ja arvuti vahtimisega võis kohe pihta hakata. Raamatu ja lehelugemise harjutamine võttis miski nädala.( Ei saand harjumuspärases kauguses asja fookusesse.) Esimene aasta peale oppi pidi vähegi ilusama ilmaga igal-juhul päikeseprille kasutama. Silmad olid valguse suhtes kuidagi eriti hellad. Teisel suvel oli juba kõik OK.
Kokkuvõttes julgen kõigile kahtlejatele igatahes soovitada - MINGE JA TEHKE ÄRA. Ilma prillideta elu on mõnus/mugav.
Opi hinnaks oli miskit 22keeq.
Kodulehel kirjeldasid nad oppi , kui "väikest meeldivat jalutuskäiku" minul see päris nii ei olnud...aga mu vennal läks küll kõik väga libedalt.
Astusin hommikul 8.30-ne paiku arsti uksest sisse. Algul tehti mingi kiire läbivaatus ja pandi silmatilgad. Mõne aja pärast viidi opi ruumi ning pandi lamama. Minu jaoks oli kõige piinarikkam see, kui mingite spetsiaalsete klambritega silm lahti suruti. Väidetavalt pidavat mul väiksed silmakoopad olema ,aga see oli tõesti valus/vastik (vend ütles ,et ta isegi ei tundnud miskit valu) Edasi.. kuna silm on lahtisurutud näed kõike toimuvat(küllaltki ebamugav kogemus) ...miski aparaat lõikab silmakile lahti..arst kergitab selle eest (siis läks pilt uduseks) ...laser prõgistab/säristab mõne sekundi...arst paneb silmakile tagasi...ja valmis. Peale esimese silma tegemist küsiti, et kas soovin puhata või teeme kohe edasi. Kuna olin tol hetkel kindel , et vabatahtlikult hiljem ma opilauale ei heida - lasime kohe edasi. Teine silm tehtud ajasin end laualt ülesse ja nägin läbi pisarate , aga täisti selgelt opisaali seinal oleva kella numbereid (ennem oppi ilma prillita oleks võibolla kellakontuure märganud) Siis viidi mind hämarasse ruumi toibuma (tilgutati veel miskit rohtu kah) Valus enam ei olnud ,aga tunne oli siuke nagu oleks silmad mitte peenikest liiva vaid suuri teravaid killustikutükke täis. Hirmsasti oleks tahtnud rusikad silmadesse suruda ja sügada-sügada... Kell 14.00 astusin uksest õue. Sõber tuli autoga järgi. Õhtu möödus silmatilke pannes ja käsi taskutesse surudes ( et mitte sügada)
Järgmisel hommikul oli kõik OK. Kell 10.00 sõitsin ise autoga silmakontrolli. Teleka ja arvuti vahtimisega võis kohe pihta hakata. Raamatu ja lehelugemise harjutamine võttis miski nädala.( Ei saand harjumuspärases kauguses asja fookusesse.) Esimene aasta peale oppi pidi vähegi ilusama ilmaga igal-juhul päikeseprille kasutama. Silmad olid valguse suhtes kuidagi eriti hellad. Teisel suvel oli juba kõik OK.
Kokkuvõttes julgen kõigile kahtlejatele igatahes soovitada - MINGE JA TEHKE ÄRA. Ilma prillideta elu on mõnus/mugav.