Lõhutud kiivriklaas (muu varustus)

[StreetMoto]

Huvitav, et see Schubertil siis selline üliõrnake on. Pean sel juhul ütlema tugevad kiidusõnad IXS kiivri udukindlale klaasile, mida ma seestpoolt oma paarkümmend korda tema 3 eluaasta jooksul nühkinud olen. Ja seda mitte alati niiske meetodiga. Häbi mulle. Sama selge ja udukindel, kui uuena ostes.

Aga rääkides asjade rikkumisest pooldebiilsel moel, siis pean mainima, et oli mul kord umbes aastal 2001 vist üks pisike Suzuki GSX250. Selline kena ja naked ja klassikalise kujuga. Ja olin mina kuskil lõuna-eestis mingil üritusel. Ja keskhark muidugi vajus kena lõuna-eesti maastiku sisse. Mida siis tegin mina ennastunustav inimene? Püüdsin kõigest hingest päästa ratast halvimast, sest ma just olin saanud valmis tema restaureerimise. Selleks, et ei kukuks mürtsti, lasin sel 200-l kg-l vajuda oma jala peale. Aga toetuspunktiks sai minu parema jala säär, millele kogu ratas vajus otsa leegitorudega. Ja võite 3 korda arvata, kas ma olin just tulnud sõidust ja kas ma olin just lükanud ülipalava ilmaga jalast ära sõidupüksid Ühesõnaga kohtus suurema sisina saatel tulikuum tsikli leegikas minu palja säärega ja jäi sinna nii mõneks sekundiks lebama. Vähemalt karvkatte eemaldamisega sealt piirkonnast ma kunagi tegelema ei pea.

Ja nüüd lugedes selle teema poste tean, kust tuli minu üllatusmomendi point, kui eelmisel nädalal tegin pakendite taaskasutuse aruannet. Lugesin kokku kõik erinevad müüdud artiklid ja leidsin, et kiivrite ja kiivrisukkade järel saavutas auhinnalise kolmanda koha suunatulede müük. Võite pakkuda, mitu tk müüsin neid aastal 2005. Tegelt ärge pakkuge ka, see on hoopis teine teema