Lõhutud kiivriklaas (muu varustus)

[joel]

Olin vast kuu aega tsikliomanik olnud, kui ühel sõbrantsil külas käisin ja tsikliga eputasin jne. Parkisin kallaku peale, nina ülespoole. Ära minnes vabakäiguga lasin vaikselt tagasi veereda ja hakkasin ümber pöörama. Ise vaatasin üle õla, et kuhu ma sõidan. Kallaku peal, üks jalg kõrgemal kui teine, ise vahin üle õla ka ja nii see koordinatsioon kadus, nii et kui siis jälle uuesti ette vaatasin, siis tsikkel vajus juba sellise hooga, et ei jaksanud enam püsti hoida. Nii ma siis koos tsikliga sõbrantsi silme all pikali käisingi. Ise võite arvata, kui piinlik oli Tulemuseks pisut kriibitud gondel, katkine suunatuli ja pooleks läinud peegel. Kodus tegin suunatulele väheke teibituuningut, peeglile othralt superatakki ja kaks puidukruvi ja käivad siiamaani

Teine kord pesin tsiklit ja tahtsin keskhargile sikutada, et tagumist ratast saaks ringi ajada ja velje ilusti pesuriga puhtaks lasta. Jalg hargile, ühe käega lenksust ja teisega istme tagant sangast ja sikutama. Aga tossu tald oli märg ja libises hargi pealt ära. Jõudsin vaid hetkeks mõelda paratamatusele, et kohe kukun koos tsikliga kõhuli ja nii ta loomulikult ka läks. Tulemuseks teise poole pisut kriibitud gondel, suunatuli ja peegel jäid sel korral õnneks terveks.

Aga nii need kogemused tulevadki...