Reisisiht Iraan?

[ats30]

Kas keegi sel suvel Iraani poole ka vaatab?

[urmas66]

Oled ikka kindel,et just praegusel ajal,tahad seal kandis liikuda?Või ,mis sind ajendab sinna minema, võiks ka küsida?

[AnTyx]

Loen just Graham Fieldi reisiraamatut nendest aladest. Läbi Türgi, Gruusia ja Aserbaijani oleks vist isegi võimalik minna, aga seal on kindlasti omamoodi viisajamad.

[Kirs]

Oled ikka kindel,et just praegusel ajal,tahad seal kandis liikuda?Või ,mis sind ajendab sinna minema, võiks ka küsida?

Tegelikult vast enamus küsiks sama. Tegelikkuses pidi asi kohapeal sootuks teistsugune olema, kui üldsusele meedia kaudu kuvatakse. Ilmar Raag alles hiljuti tv -s rääkis oma järjekordsest Iraani reisist, vist oli kolmas kord. Ainult positiivsed kogemused ja soovitas kahe käega, et inimesed minge aga.

[ats30]

Küsimus on eelkõige suunatud neile, kellel kas on juba huvi olemas ja plaanid tehtud või haaravad mõttest kinni ning on valmis kaasa lööma. Samuti neile, kel on kogemusi ning saavad asjakohaseid nõuandeid jagada.

Viisadega suurt jama ei tohiks olla. Ratastele vaja Carnet` teha, aga see ei ole ka miskit ületamatut. Kas keegi on kursis, on reaalselt võimalik 1 vihik mitme ratta peale teha? Hinnavahemikud on päris suured ( 6 501 - 32 000), selle sisse mahuks teoreetiliselt 3 ratast ära. Piiriületused muidugi tuleb siis koos teha.
Aja kokkuhoiu mõttes sõidaks mikrobussiga, rattad haagisel, kusagile Türgi piirile. See peaks andma edasi-tagasi pea nädalakese ajavõitu. Mikrobuss ja haagis on olemas, mahub kuni 3 ratast ja 8 inimest.
Kokkuvõttes arvestan ajakulu 3-4ndlat, sellest autoga 4 ööpäeva edasi-tagasi, ülejäänud tsikliga. Tsiklitega koguneb kilometraasi ca 7-8000km.

[speedvana]

Iraan jah posit. Iraagi jätaks vahele

[urmas66]

Olen kuulnud,et igati tore maa,lahke ja sõbralik rahvas jne,aga ma pidasin silmas ,pigem midagi sellist, mis juhtus eesti jalgratturitega Liibanonis.
Ka Iraanis on igasugu tegelasi ja eri rahvaid,kellel on oma riigi valitsusega kana kitkuda.Olen Iraanist, selle elust-olust ja kõigest muust väga palju lugenud ja kuulnud palju positiivset,aga ajad pole minu arust just need,seal hulgas ka Türgi nendes osades,mis just Iraani piiri poole jäävad.Selle pärast küsisingi.

[Kirs]

Kurat! Mitte Ilmar Raag vaid Aarne Rannamäe oli see mees, kes Iraani reisimist soovitas. Ka siin räägib: http://reisijuht.delfi.ee/news/reisijut ... d=70744223

[ats30]

Häid reisijutte on päris palju. Siin ka üks: http://iraan2012.blogspot.com.ee/2012_1 ... chive.html

[Mihkel S]

Möödunud sügisel juhtusin Armeenias koos sõitma ühe Shveitsi ratturiga, kel oli probleeme Türgi-Iraani piiri ületamisega ning seetõttu oli sunnitud sõitma üles Gruusiasse ning sealt alla Armeenia-Iraani piirile, mille ületamine lihtne. Agarak piirile sõitsime koos ja sai uuritud ka enda ratta Iraani saamise võimalust. Nimelt sealt piirist 200km Urmias peab üks kohalik tsiklivend guesthousei, kes suudab aidata kõikvõimalikes piiriületus küsimustes. Mul carnetit ei olnud ja selle sebimise taks oleks olnud 450eur ja 50$ enda viisa otsa. Kuna olin juba pikalt teel olnud ja rahadega polnud kiita, siis jätan selle piiriületuse kindlasti järgmiseks reisiks kui on ka mingi eeltöö tehtud. Nt piiripunktis tuli üllatusena, et tuleb kaasa võtta hunnik valuutat vahetamiseks, kuna Iraanis pole muu maailma pangakaartidega midagi peale hakata..

[ats30]

Carnet kohta pisut: http://www.koda.ee/teenused/ata/

[Erik]

selline lugu:
[youtube][/youtube]

[ats30]

Räägiks kütusest ka. See on odav, aga kas tänapäevasemad pritsungipillid selle läbi ka närivad?

[tsiklonaut]

Rõõm näha, et vaadatakse ka Euroopast kaugemale

Iraan on vaieldamatult üks mu lemmikuid sihtkohti. Minu jaoks oli esimene motoreis sinna 2005. aastal ja osutus tõeliselt silmaringi avardavaks, teist korda sattusin sinna 2010 ja ikka suutis Iraan positiivselt üllatada ning oli unustamatu kogemus.

Seal on muidugi, nagu igas "kolmanda maailma" riigis trobikond hädasid ja pole kindlasti ideaalne poliitiline kliima ega ühiskondlik ülesehitus, aga sealsed inimesed, kultuur ja tohutu ajalugu jätavad väga sügava mulje, kui põhjalikult nendega tutvuda.

Maailma paremaks muutmise nimel julgeksin "võõravihkajatest" eestlasele seda pakkuda kohustuslikuks sihtkohaks, et kogeda ja päris elus tunda täiesti tavaliste inimeste tõelist headust ja külalislahkust. Seda on raske sõnadesse panna, iraanlane jagab Sinu kui võhivõõra külalisega kasvõi oma viimast leivaraasu, ilma naljata.

Küll ei soovitaks sinna minna kambajõmmide moodi reisima, pigem 1-2 ratast maksimaalselt, oma elukaaslase või parima sõbraga. Need kambajõmmide reisid tihti on kus oma kultuur ja keskkond on kogu aeg "kaasas" ning vaid selektiivselt vaadatakse väljapoole. Ja kahjuks sellises sättes reisides olen täheldanud, et sellises karjaefektiga seltskonnast tihtipeale vaadatakse ka kohalikele pigem n.ö. "ülevalt alla". Ehk usun, et kambajõmlusega kindlasti ei koge sihtkoha tõelist ilmet, elu ja olu.

Ühte CdP-d ei saa mitmele sõidukile teha. Dokument kehtib vaid ühe raami ja mootorinumbri kohta.

Iraani saab minu teada minna ilma CdP-ta, sain seda 2005. aastal - mul oli Dogubayazitis kontakt, kes sebis piirile iraanlasest tõlgi ja orgunnija, läks mälu mööda 6-7 tundi väga tihedat tööd ja asutuste vahet jooksmist koos selle isikuga. Samal ajal ületas piiri üks Norrakas, kellel oli CdP - tal läks 15 minutit.

Ilma CdP-ta oli eelduseks, et väljud sama piiripunkti kaudu ja süsteem oli CdP-ga sarnane, lihtsalt sõiduki majandusliku väärtuse tollimise garantii võttis enda kanda mingi Iraani firma, kes tagas, et me ei müü oma mootorratast Iraanis maha.

See oli kõik paras jebla ja kohati tundus, et ei saagi sisse, kui hommikust õhtuni käis tihe sebimine, higimull otsaees. Pidime täielikult usaldama oma "orgunnijat", sest keegi sõnakest Inglise keelt piiril ei räägi. Oli päris kallis protseduur ka.

Ehk CdP teeb sisenemise oluliselt lihtsamaks ja ei pea sama kaudu tagasi tulema.

Bensiin on suhteliselt halva kvaliteediga, ütleks tagumikutunde järgi, et circa 80-85- oktaaniga, värvus punakas ja see lisand kleepub põlemispindadele, nii et kui hiljem küünlad maha võtad on nad nagu lausa verised.

Ehk sealt ära tulles tasuks mootor korralikult läbi põletada puhastusvahendiga.

Vanade pritsega ratastega ei tohiks probleeme olla, meie vana-hea pritsega 1100 Gessu (klapiajastus, kompressioon puhtalt madalpöörde väändele asetatud 10:1 ja "tsaariaegne" robustne pritse) sööb proovitult igasugu solki valimatult ja hea meelega, isegi etanooli segu ja 76-ga käib.

Uuematel ratastel, eriti need vaid hobujõudusid taga ajavad rattad millel kõrge kompressiooniaste (üle 11:1), võib madala oktaani küttega puterdama hakata.

Uutel ratastel on ka osadel "knock" andur, mis keerab ise süüte elektrooniliselt hilisemaks, ehk oluliselt leevendab seda puterdamist. Muidugi saab alati sõidetud ka puterdades, kui mootor ise korralikult-kvaliteetselt ehitatud, peaasi, et klappe pikapeale ära ei lõhu.

Suurlinnades (Teheran, Isfahan, Shiraz ja Bandar Abbas) täheldasin, et saab osades suurtes uhke välimusega tanklates ka päris 95 märkega kütet, aga sellepeale loota ei tasu.

[ats30]

Rõõm näha, et vaadatakse ka Euroopast kaugemale

Iraan on vaieldamatult üks mu lemmikuid sihtkohti. Minu jaoks oli esimene motoreis sinna 2005. aastal ja osutus tõeliselt silmaringi avardavaks, teist korda sattusin sinna 2010 ja ikka suutis Iraan positiivselt üllatada ning oli unustamatu kogemus.

Seal on muidugi, nagu igas "kolmanda maailma" riigis trobikond hädasid ja pole kindlasti ideaalne poliitiline kliima ega ühiskondlik ülesehitus, aga sealsed inimesed, kultuur ja tohutu ajalugu jätavad väga sügava mulje, kui põhjalikult nendega tutvuda.

Maailma paremaks muutmise nimel julgeksin "võõravihkajatest" eestlasele seda pakkuda kohustuslikuks sihtkohaks, et kogeda ja päris elus tunda täiesti tavaliste inimeste tõelist headust ja külalislahkust. Seda on raske sõnadesse panna, iraanlane jagab Sinu kui võhivõõra külalisega kasvõi oma viimast leivaraasu, ilma naljata.

Küll ei soovitaks sinna minna kambajõmmide moodi reisima, pigem 1-2 ratast maksimaalselt, oma elukaaslase või parima sõbraga. Need kambajõmmide reisid tihti on kus oma kultuur ja keskkond on kogu aeg "kaasas" ning vaid selektiivselt vaadatakse väljapoole. Ja kahjuks sellises sättes reisides olen täheldanud, et sellises karjaefektiga seltskonnast tihtipeale vaadatakse ka kohalikele pigem n.ö. "ülevalt alla". Ehk usun, et kambajõmlusega kindlasti ei koge sihtkoha tõelist ilmet, elu ja olu.

Ühte CdP-d ei saa mitmele sõidukile teha. Dokument kehtib vaid ühe raami ja mootorinumbri kohta.

Iraani saab minu teada minna ilma CdP-ta, sain seda 2005. aastal - mul oli Dogubayazitis kontakt, kes sebis piirile iraanlasest tõlgi ja orgunnija, läks mälu mööda 6-7 tundi väga tihedat tööd ja asutuste vahet jooksmist koos selle isikuga. Samal ajal ületas piiri üks Norrakas, kellel oli CdP - tal läks 15 minutit.

Ilma CdP-ta oli eelduseks, et väljud sama piiripunkti kaudu ja süsteem oli CdP-ga sarnane, lihtsalt sõiduki majandusliku väärtuse tollimise garantii võttis enda kanda mingi Iraani firma, kes tagas, et me ei müü oma mootorratast Iraanis maha.

See oli kõik paras jebla ja kohati tundus, et ei saagi sisse, kui hommikust õhtuni käis tihe sebimine, higimull otsaees. Pidime täielikult usaldama oma "orgunnijat", sest keegi sõnakest Inglise keelt piiril ei räägi. Oli päris kallis protseduur ka.

Ehk CdP teeb sisenemise oluliselt lihtsamaks ja ei pea sama kaudu tagasi tulema.

Bensiin on suhteliselt halva kvaliteediga, ütleks tagumikutunde järgi, et circa 80-85- oktaaniga, värvus punakas ja see lisand kleepub põlemispindadele, nii et kui hiljem küünlad maha võtad on nad nagu lausa verised.

Ehk sealt ära tulles tasuks mootor korralikult läbi põletada puhastusvahendiga.

Vanade pritsega ratastega ei tohiks probleeme olla, meie vana-hea pritsega 1100 Gessu (klapiajastus, kompressioon puhtalt madalpöörde väändele asetatud 10:1 ja "tsaariaegne" robustne pritse) sööb proovitult igasugu solki valimatult ja hea meelega, isegi etanooli segu ja 76-ga käib.

Uuematel ratastel, eriti need vaid hobujõudusid taga ajavad rattad millel kõrge kompressiooniaste (üle 11:1), võib madala oktaani küttega puterdama hakata.

Uutel ratastel on ka osadel "knock" andur, mis keerab ise süüte elektrooniliselt hilisemaks, ehk oluliselt leevendab seda puterdamist. Muidugi saab alati sõidetud ka puterdades, kui mootor ise korralikult-kvaliteetselt ehitatud, peaasi, et klappe pikapeale ära ei lõhu.

Suurlinnades (Teheran, Isfahan, Shiraz ja Bandar Abbas) täheldasin, et saab osades suurtes uhke välimusega tanklates ka päris 95 märkega kütet, aga sellepeale loota ei tasu.

Tänud põhjaliku vastuse eest. Mingil hetkel oleksin nagunii otse pöördunud
Kas CdP on seesama asi: http://www.koda.ee/teenused/ata/

[tsiklonaut]

Tänud põhjaliku vastuse eest. Mingil hetkel oleksin nagunii otse pöördunud
Kas CdP on seesama asi: http://www.koda.ee/teenused/ata/

Pole sama, kolmandas-maailmas tavasõidukile kehtiv Carnet de Passages en Douane on kindlasti kollane, mitte roheline. Eesti autoklubi kaudu minuteada siiani ei saa seda õiget teha, pead Saksa ADAC-i kaudu tegema.

[Jesper]

ATA Carnet on mõeldud sisuliselt selle jaoks, kui sa võtad midagi riiki kaasa, et seda seal inimestele näidata. Näiteks teed tooteesitluse või korraldad kunstinäituse. Reisimiseks kasutatavale sõidukile on ikka ainult CdP.

[ats30]

Kütuse hind Türgis on teatavasti kallis. Kusagil siinsamas foorumis jäi silma 2€/l. Hetkel erinevaid allikaid läbi tuhlates tundub, et asi ei ole nii hull kui räägitakse. Siin näiteks on värsked hinnad 1,34€/l : http://www.globalpetrolprices.com/Turke ... ne_prices/ Mõni nädal tagasi Austria kiirteede äärsetes tanklates oli hind isegi paari sendi võrra kallim
Teekond Iraani kulgeb läbi Türgi ja seda on laias laastus 2x2000km.

Samad allikad pakuvad Iraanis kütuse hinnaks keskmiselt 0,27€. Kui arvestada Iraanis seiklemisele 5000km (mis peaks ikka päris palju olema) ja LC8 kütusekulu 7l/100km, siis tuleb kütusekulu kokku alla 100€ . Samas kulub Türgi läbimisele ca 400€. Lisandub muidugi kulu kodust Türgi piirini ja tagasi, aga eeldusel, et 3 ratast haagisele ja transiit koos teha, tuleks kütusekulu veel 200€/ratas. Kokku tundub kütusele kuluvat ca 700€, ökonoomsematel ratastel ca 550-600€. Tundub üsna ok. Samas kui piirile üksi sõita, ratas bussis, siis tuleb kütusekulu 1100€. Transiidikulu jagamine tundub olevat igati mõistlik.

[Cado]

Huvitav alati on räägitud ,et Türgis kütte kallis .Olen ka seal ikka korduvalt ringi sõitnud. Tõsi paar viimast aastat mitte
aga pole kunagi täheldanud ,et mingi eriliselt kallis oleks olnud.
Samas pole Istanbulist ka väga kaugele sõitnud.
Äkki on siis kütte hind piirkonniti väga erinev ?

[sarikas]

Kallis on suhteline mõiste. Aga võrreldes muu maailmaga on kütusehind Türgis tavaliselt TOP 5 seas (Norra, Portugali, Hollandi jt. koos). Käisime Türgis 2013 ja 95 eest tuli tõesti üle 2 euro maksta. Täna on õnneks hind ca 1,34 peal nagu eelpool öeldi.

Ats30, kas või miks te pole läbi Venemaa reisi planeerinud? Niipidi oleks Tehherani vaid ca 4000km läbi Azerbadzani või läbi Gruusia ja Armeenia (Gruusia on muide äärmiselt sõbralik ja tore koht kuhu sattuda). Ma olen ainult ühe korra läbi Venemaa sõitnud ja ma ei väida, et see oleks tore või lihtne aga arvestades kulusid ja teekonna pikkust, kas niipidi poleks mõistlikum? Või miks te otsustasite läbi Türgi minna?

(Küsin huvi pärast sihtkoha suhtes, puuduvad praktilised teadmised. Oleme 2013 sõitnud ümber Musta mere (Ukraina, Venemaa, Gruusia, Armeenia, Türgi, Bulgaaria jne.). Ja ma pean ütlema, et see Türgis pikalt tiksumine oli üks igavamaid. Lisaks kulu mõttes läbi EU Türgini jõuda on ka kindlasti kallim. Ja igavam.)

[ats30]

Sarikas, Su mõte läks idanema.
Tänaseks on seis selline, et sõidame mikrobussiga läbi Venemaa ja Aserbaijani Gruusiasse, ratas kaasas. Buss jääb mõneks ajaks sinna, ise naudime abikaasaga tsikli seljas Kaukaasiat ja kui viisade ning CdP-ga kõik jonksu saab, siis ka paari ndla jagu Iraani.
Start on 15 Juuli. Marsruut: V. Novgorod, Jaroslavl, N.Novgorod, Kazan, Saratov, Volgograd, Astrahan, Baku, Tbilisi.
Minek on mikrobussiga ja bussis on kohti ka turistidele (3 vaba kohta). Praegu on liitunud 3 turisti, kes lendavad Tbilisist tagasi 2 augustil (hetkel pileti hind 154€).
Samuti on treileril kohti veel 2-le rattale.
Kui keegi soovib liituda, siis Venemaa ja Kaukaasia osas on variandid järgmised:
1. Tahad oma ratta Gruusiasse saada, et seal mägesid nautida? Saada meiega ratas sinna, tule ise lennukiga, naudi Kaukaasia enduroradu ning lenda koju tagasi. Sinu ratta toome meie tagasi Eestisse augusti lõpus. Nagu öeldud, treileril on 2 vaba kohta. Muidugi võid ka meiega kaasa sõita.
2. Tahaksid tsikliga Venemaal ja Kaukaasias sõita, aga naine ei ei lase? Võta naine kaasa! Sina tsikliga, naine bussiga, koos lendate tagasi, ratta toome Sulle augusti lõpuks Eestisse järgi. Päris hea ju?!
3. Bussis on 3 vaba kohta. Tule kaasa turistina, avasta Venemaa ajaloolisi linnu, lisaks Bakuu ja Tbilisi. Tbilisist koju saad lennukiga.
4. Kondikava on teada, kombineeri oma plaan meie omaga ja kui saame kasulikud olla, siis saame kokkuleppele

Kuna reisile on vaja nii Vene kui Aseri viisat, siis väga pikalt ei ole aega mõelda.

E.

[ats30]

Selline lugu Iraanist ja motomatkajast: http://transalp-club.ru/topic/7424-propal-borkhes/

[sarikas]

Noh, asju juhtub. On ka palju positiivseid lugusid. Ärge palun häbenege oma kogemusi jagada kui ikka minna otsustate.

[ats30]

Bensiin on suhteliselt halva kvaliteediga, ütleks tagumikutunde järgi, et circa 80-85- oktaaniga, värvus punakas ja see lisand kleepub põlemispindadele, nii et kui hiljem küünlad maha võtad on nad nagu lausa verised.

Ehk sealt ära tulles tasuks mootor korralikult läbi põletada puhastusvahendiga.

Vanade pritsega ratastega ei tohiks probleeme olla, meie vana-hea pritsega 1100 Gessu (klapiajastus, kompressioon puhtalt madalpöörde väändele asetatud 10:1 ja "tsaariaegne" robustne pritse) sööb proovitult igasugu solki valimatult ja hea meelega, isegi etanooli segu ja 76-ga käib.

Uuematel ratastel, eriti need vaid hobujõudusid taga ajavad rattad millel kõrge kompressiooniaste (üle 11:1), võib madala oktaani küttega puterdama hakata.

Uutel ratastel on ka osadel "knock" andur, mis keerab ise süüte elektrooniliselt hilisemaks, ehk oluliselt leevendab seda puterdamist. Muidugi saab alati sõidetud ka puterdades, kui mootor ise korralikult-kvaliteetselt ehitatud, peaasi, et klappe pikapeale ära ei lõhu.

Kuidas kehva kütus katalüsaatorile mõjub? Kas võib juhtuda, et Akrapovicitel tuleb see mingil maal välja lüüa, et saaks edasi sõita?

[Fox]

Kuidas kehva kütus katalüsaatorile mõjub? Kas võib juhtuda, et Akrapovicitel tuleb see mingil maal välja lüüa, et saaks edasi sõita?

Akrapovici kat peaks olema suht sport, ehk siis kärg on nii hõre, et ka mõni väiksem irdunud mutter lendab läbi Seda ohtu ilmselt pole, et mõnetuhande km jooksu kat saasta nii täis ladestuks, et mootori töö häiritud saaks.

[ats30]

Akrapovici kat peaks olema suht sport, ehk siis kärg on nii hõre, et ka mõni väiksem irdunud mutter lendab läbi Seda ohtu ilmselt pole, et mõnetuhande km jooksu kat saasta nii täis ladestuks, et mootori töö häiritud saaks.[/quote]
Akrapovich on jah seest täiesti tyhi. Pole seal mingit kärge ega muid takistusi.

[ats30]

Käidud. Kahjuks jäi Iraani osa kogu reisist suhteliselt lühikeseks, aga mingi pildi ikka sai. Tasus käia ja tahaks tagasi minna.