Tere!

Kui 60A aku vahetada välja 80Ah vastu siis kas sellel võib ka mingeid halbu tagajärgi olla?

Banner bränd on mingi kõva tegija akuvallas?
Kui ei siis mis on?
Gene tootlikuseks on 120A kirjade järgi.

Kui kasti mahub siis pane aga. tsikli osas ei tea aga autoakuks panner pask.

Kasti mahuks jah. Aga kui pask siis targem kasvõi lahjem Varta näiteks võtta?

Võta duracell....
http://www.autokaubad24.ee/et/tooted/au ... 15x175x175

a64athlon kirjutas:

Kasti mahuks jah. Aga kui pask siis targem kasvõi lahjem Varta näiteks võtta?

Jah. Oled ise tähelepanelik ( ei jäta tulesid põlema) ja ei ketra näiteks tühja paagiga starterit siis pole vahet. Väiksem aga korralik veab ratta igal juhul käima. Kui just miinus 20ga tiiru ei taha teha.

vikiii kirjutas:

Kui kasti mahub siis pane aga. tsikli osas ei tea aga autoakuks panner pask.

Ma ei tea sinu kogemusi, aga mul pole Banneri kohta ühtegi halba sõna ütelda.
Kasutan väga mitmel autol ja juba kümmekond aastat.

Krt ei tea jah. Ise oleme tööl mitmetele peale pannud ( aku on kliendi enda toodud) ja esimene talv on n**s majas. Just suuremate moootoritega.

Kui tarbijate hulka ka tasapisi suurendad, võivad genekad lendama hakata, mul kunagi juhtus nii, kuni lõpuks installisin võimsama geneka takkapihta. Aga ainult suurem aku ei tee mitte mingit kurja muud, kui on reeglina natuke raskem. Kui juhtud selle autoga tipptasemel võidusõitu harrastama, on iga kilo arvel.

vikiii kirjutas:

tsikli osas ei tea aga autoakuks panner pask.

Oota mis jutt see nüüd on? Teeb bemmile niiöelda originaalakusid muuhulgas ja see peaks pask olema? Ise peale mõningast uurimist ostsin just banneri.

Räägin vaid enda kogemusest ja nö järelturu akudest. Kui sul kestab siis on kõik ju hästi. Kuna ise ca 10 akust mis peale pannud olen vähem kui aasta jooksul välja vahetanud 3 siis, ise seda ei võtaks.

No ma ostaks täna uuesti Banneri igastahes, aga kui seda ei julge panna, siis Bosch/Varta on ka normaalsed. Muid eriti ei vaataks, kui tihti ikka seda akut osta. Ja ega need Banner/Bosch/Varta võivad ka saba anda, kindel pole miski. Kui start-stop süsteemi autol pole ja tegu veel bensukaga, siis on üsna kama, mis sinna peale läheb. Praegusel diiselautol kestis bemmi originaal Banner 7 aastat, eelmise auto peal mingi Varta 8 aastat (aga oli täiesti surnud kah lõpuks). Banner veaks bensukat veel mitu aastat käima.

On oluline vahe, kas tegu on OEM osana tehases paigaldatud akul või sama tootja suvalisel akul hiljem tavalisest poest.
Üks käib 7..8 aastat ja teine 3..5

Tort kirjutas:

Praegusel diiselautol kestis bemmi originaal Banner 7 aastat, eelmise auto peal mingi Varta 8 aastat (aga oli täiesti surnud kah lõpuks). Banner veaks bensukat veel mitu aastat käima.

Kasutusest oleneb ka. Kui oma kaubikule seisusoojendi paigaldada lasin, kõnges selle tehases paigaldatud originaalaku (MB Vito) sisuliselt kohe. Oli küll, jah, juba 7 aastat vana ka. Järgmine aku (Varta) sai kahe aastaga otsa, garantiiekspertiisi sõnul kasutasin soojendit liiga palju võrreldes sõidukilomeetritega. Andsin Vartale veel võimaluse, kuna nad tulid vastu ja müüsid uue aku mulle umbes poole hinnaga. Et eelmist viga elimineerida, paigaldasin soojendi jaoks eraldi aku. Selline kombinatsioon on nüüdseks 6 aastat kestnud ega ilmuta veel mingeid väsimuse märke.

Suurema gene paigadasid ka ja akude lahutusmehhanismi? Või mille pealt sa vastasel juhul seda teist akut laed?

pühak kirjutas:

Kasutusest oleneb ka. Kui oma kaubikule seisusoojendi paigaldada lasin, kõnges selle tehases paigaldatud originaalaku (MB Vito) sisuliselt kohe. Oli küll, jah, juba 7 aastat vana ka. Järgmine aku (Varta) sai kahe aastaga otsa, garantiiekspertiisi sõnul kasutasin soojendit liiga palju võrreldes sõidukilomeetritega. Andsin Vartale veel võimaluse, kuna nad tulid vastu ja müüsid uue aku mulle umbes poole hinnaga. Et eelmist viga elimineerida, paigaldasin soojendi jaoks eraldi aku. Selline kombinatsioon on nüüdseks 6 aastat kestnud ega ilmuta veel mingeid väsimuse märke.

mella kirjutas:

On oluline vahe, kas tegu on OEM osana tehases paigaldatud akul või sama tootja suvalisel akul hiljem tavalisest poest.
Üks käib 7..8 aastat ja teine 3..5

On ka minule tundunud nii, aga ehk on asi selles, et OEM on kõige vingem tootja seeria, aga järelturukas ostetakse mingi odavam seeria? Minu auto orikas on esinduses muidugi 300+ eur, sellega on asi otsustatud.

mella kirjutas:

Suurema gene paigadasid ka ja akude lahutusmehhanismi? Või mille pealt sa vastasel juhul seda teist akut laed?

Spoiler

pühak kirjutas:

Kasutusest oleneb ka. Kui oma kaubikule seisusoojendi paigaldada lasin, kõnges selle tehases paigaldatud originaalaku (MB Vito) sisuliselt kohe. Oli küll, jah, juba 7 aastat vana ka. Järgmine aku (Varta) sai kahe aastaga otsa, garantiiekspertiisi sõnul kasutasin soojendit liiga palju võrreldes sõidukilomeetritega. Andsin Vartale veel võimaluse, kuna nad tulid vastu ja müüsid uue aku mulle umbes poole hinnaga. Et eelmist viga elimineerida, paigaldasin soojendi jaoks eraldi aku. Selline kombinatsioon on nüüdseks 6 aastat kestnud ega ilmuta veel mingeid väsimuse märke.

Vitol on piisavalt suur genekas, need 6.a pole probleemi olnud, laeb piisavalt hästi mõlemat akut. Eks ma sõidan sellega rohkem ikka maanteel, nii, et akud jõuavad ennast laadida. Külmal talvel tekkis spetsialisti sõnul lihtsalt see probleem, et kui ma igapäevaselt enne sõitu soojendasin tund aega ja siis sõitsin teinekord pool tundi, teinekord tunni, toimus akul pidevalt tugev tühjenemis- ja laadimistsükkel, mida tavaline autoaku polevat mõeldud kannatama.

Kerole panin niinimetatud vooluaku, mis ei anna käivitamiseks vajalikku teravat laksu, küll aga kannatab pidevat tarbimist ilma laadimiseta. Kummalgi akul on oma masslüliti, külmal ajal ja ka muidu pikemaks seismiseks lükkan lihtsalt auto enda akul massi välja ja kõik auto seisu ajal vajalik vool tuleb kero aku pealt. Kõva külmaga, kui kero on enne sõitu näiteks poolteist tundi sees olnud, olen mõnikord, kui meelde tuleb, käivitamise ajaks vooluaku massi välja lükanud (kuna Vitol on akumajandus juhi istme all, sain mõlemad masslülitid käeulatusse paigaldada), et pooltühjaks saanud aku teiselt pinget maha ei tõmbaks. Sõidu ajal on reeglina mõlemad massid sees ja laeb mõlemat akut. Eks elektrispetsialistid võivad soovi korral mu lahenduse maha teha, aga ma kasutan seda külma kõhuga edasi, kuna olen tõdenud, et lahendus töötab. Mootorile, tundub, et meeldib ka alati soojalt startida, auto läbisõit pool miljonit ning mootorit pole selle aja jooksul kordagi olnud vaja lahti võtta.

Ehk siis käsijuhtimisega süsteem ja mõlemad akud on jämeda kaabliga kokku ühendatud? Seega on võimalik ka kero aku pealt mootorit startida?

pühak kirjutas:

Kerole panin niinimetatud vooluaku, mis ei anna käivitamiseks vajalikku teravat laksu, küll aga kannatab pidevat tarbimist ilma laadimiseta. Kummalgi akul on oma masslüliti, külmal ajal ja ka muidu pikemaks seismiseks lükkan lihtsalt auto enda akul massi välja ja kõik auto seisu ajal vajalik vool tuleb kero aku pealt. Kõva külmaga, kui kero on enne sõitu näiteks poolteist tundi sees olnud, olen mõnikord, kui meelde tuleb, käivitamise ajaks vooluaku massi välja lükanud (kuna Vitol on akumajandus juhi istme all, sain mõlemad masslülitid käeulatusse paigaldada), et pooltühjaks saanud aku teiselt pinget maha ei tõmbaks. Sõidu ajal on reeglina mõlemad massid sees ja laeb mõlemat akut. Eks elektrispetsialistid võivad soovi korral mu lahenduse maha teha, aga ma kasutan seda külma kõhuga edasi, kuna olen tõdenud, et lahendus töötab. Mootorile, tundub, et meeldib ka alati soojalt startida, auto läbisõit pool miljonit ning mootorit pole selle aja jooksul kordagi olnud vaja lahti võtta.

Põhimõtteliselt küll. Sooja ilmaga on mõnikord isegi läinud, kui olen teise masslüliti unustanud sisse keeramata. Teise aku pealt on starteri pöörded reeglina küll sedavõrd aeglased, et ajab uimaselt mootorit niisama ringi, käima ei lähe. Mitme aasta pikkune kogemus on, et bentsuautole kõlbab vooluaku küll, käivitab iga ilmaga ja kui mingil põhjusel tühjaks on läinud, pole kunagi vaja põdeda, et kas aku ärkab ellu. Vooluaku suurim häda on, et see sama mahutavuse juures reeglina natuke suurem, plaadid paksemad, sellepärast.

Mulle tundub, et varem lihtsalt kero tappis käivitusaku, kuna too on mõeldud lühikeseks soore vooluga tarbimiseks, mitte pikaks ja vaikseks vindumiseks.
Lisaks sellele varasem olukord koormas käivitusakut sedavõrd, et gene ei jaksanud enam akut täita ja pidevas alalaadimises see aku surigi.
Seda enam tekib mul praegu küsimus, et kuidas sama gene jaksab 2 akut piisavalt täita, kui varem ei suutnud ainukestki?

Midagi on mul loogikas valesti?
Praegu, tundub, et starteriaku elab hästi ja selle halvasti elamine oleks ka lihtsalt tunnetatav. Kero aku aga on alalaetud ning kuna kero pole eriti pirtsakas, ei anna see ka tunda. Vahet ju eriti pole, kas 6 aastat tagasi uus aku oleks pidanud vastu 2 ööpäeva või praegu 2 tundi, kui sa üle 1h kero ei kasuta niikuinii.

Või variant 2 - sul olid mingid viletsad ühendused jämedate juhteme/massis süsteemis, mis lisaaku paigaladmisega korda tehti või endale uue tee leidsid.

pühak kirjutas:

Põhimõtteliselt küll. Sooja ilmaga on mõnikord isegi läinud, kui olen teise masslüliti unustanud sisse keeramata. Teise aku pealt on starteri pöörded reeglina küll sedavõrd aeglased, et ajab uimaselt mootorit niisama ringi, käima ei lähe. Mitme aasta pikkune kogemus on, et bentsuautole kõlbab vooluaku küll, käivitab iga ilmaga ja kui mingil põhjusel tühjaks on läinud, pole kunagi vaja põdeda, et kas aku ärkab ellu. Vooluaku suurim häda on, et see sama mahutavuse juures reeglina natuke suurem, plaadid paksemad, sellepärast.

mella kirjutas:

Mulle tundub, et varem lihtsalt kero tappis käivitusaku, kuna too on mõeldud lühikeseks soore vooluga tarbimiseks, mitte pikaks ja vaikseks vindumiseks.
Lisaks sellele varasem olukord koormas käivitusakut sedavõrd, et gene ei jaksanud enam akut täita ja pidevas alalaadimises see aku surigi.
Seda enam tekib mul praegu küsimus, et kuidas sama gene jaksab 2 akut piisavalt täita, kui varem ei suutnud ainukestki?

Midagi on mul loogikas valesti?
Praegu, tundub, et starteriaku elab hästi ja selle halvasti elamine oleks ka lihtsalt tunnetatav. Kero aku aga on alalaetud ning kuna kero pole eriti pirtsakas, ei anna see ka tunda. Vahet ju eriti pole, kas 6 aastat tagasi uus aku oleks pidanud vastu 2 ööpäeva või praegu 2 tundi, kui sa üle 1h kero ei kasuta niikuinii.

Või variant 2 - sul olid mingid viletsad ühendused jämedate juhteme/massis süsteemis, mis lisaaku paigaladmisega korda tehti või endale uue tee leidsid.

Spoiler

pühak kirjutas:

Põhimõtteliselt küll. Sooja ilmaga on mõnikord isegi läinud, kui olen teise masslüliti unustanud sisse keeramata. Teise aku pealt on starteri pöörded reeglina küll sedavõrd aeglased, et ajab uimaselt mootorit niisama ringi, käima ei lähe. Mitme aasta pikkune kogemus on, et bentsuautole kõlbab vooluaku küll, käivitab iga ilmaga ja kui mingil põhjusel tühjaks on läinud, pole kunagi vaja põdeda, et kas aku ärkab ellu. Vooluaku suurim häda on, et see sama mahutavuse juures reeglina natuke suurem, plaadid paksemad, sellepärast.

Seda minagi räägin, et kero tappis käivitusaku ära. Nüüd, kui kerot käivitusaku pealt ei kasuta, on kõik ok. Kero aku ei saa pidevalt alalaetud olla, sest mõnikord sõidan pool päeva ka korraga, siis laeb igal juhul kõik akud täis. Samuti ühtlustub laetus mingil määral sellest, kui mõlema aku mass korraga sees on. Praeguse ilmaga veel on starteriaku kogu aeg sees, v.a. kui auto näiteks nädalaks ajaks seisma jätan. Geneka üldise jaksamisega pole probleemi olnud. Olen kerot kasutanud ka mitu tundi jutti, näiteks talvel kuskil lollis kohas oodates. Või samuti talvel linnas asjatades. Mõnus ju, kui väljas pakane, sajab igasugu paska ja autosse tulles on see alati soe (ja kero polegi akut ära tapnud). Lisaakut paigaldades originaaljuhtmeid ei näppinud, need on tehasest alates samad. Massi ainult keerasin kere küljest lahti ja panin selle lüliti külge.

vikiii kirjutas:

Krt ei tea jah. Ise oleme tööl mitmetele peale pannud ( aku on kliendi enda toodud) ja esimene talv on n**s majas. Just suuremate moootoritega.

Veokatega olen sama kuulnud,et banner pigem ei kesta.Samas Motoral müüb neid ja ilmselt mitte vähe.Igajkord kui seal käid on akud klientide jaoks valmis pandud. Sõidukale või tsiklile ei ole mõtet ju säästukat panna, hinnavahe ei ole kordades erinev.
Ja miks lahjem Varta?Pane nii suur kui vaja ,mis paika mahub.Kas paarkümmend euri hinnaerinevust on aku puhul oluline?

Tort kirjutas:

mella kirjutas:

On oluline vahe, kas tegu on OEM osana tehases paigaldatud akul või sama tootja suvalisel akul hiljem tavalisest poest.
Üks käib 7..8 aastat ja teine 3..5

On ka minule tundunud nii, aga ehk on asi selles, et OEM on kõige vingem tootja seeria, aga järelturukas ostetakse mingi odavam seeria? Minu auto orikas on esinduses muidugi 300+ eur, sellega on asi otsustatud.

Ei pea paika kõigi markide puhul.Volvo veokalte OEM akud on saast.Kestavad kohati alla aasta.Garantii on aasta.Vartad samade andmetega, kestavad meie autodel 4-5 aastat.Kasutavad ka sisusoojendust.Nissani oma OEM kestis 5 aastat.
Škodal on peal start-stop aku,millel kirjad nii Varta kui Škoda.Eks näeb kaua kestab.
Naise autol on peal mingi täiesti tundmatu firma aku.Oli ostes (Šveitsist )peal.Sellele on valge markeriga pealekirjuatud 2007 ? kuupäev ja praegu veel toimib.Kusjuures vahel seisab paar nädalat käivitamatta.Motor 2,0 bensukas.Aastane läbisõit 5-7000.
Aga üldiselt on mida aeg edasi,seda kehvemaks kõik akud läinud.Nii OEM kui järelturg.Tegemist ilmselt ikka vajadusega sulle rohkem akusid müüa.

najatuw4646 kirjutas:

et kuidas sama gene jaksab 2 akut piisavalt täita.
บาคาร่ามือถือ

Tavaliselt on autodel generaator palju suutlikum kui on aku "tarbimine". Probleem võib tulla ainult siis kui käivitamine tarbib palju voolu (diisel ja pikk käiamine) ja sõidad väga lühikesi otsi (laadimiseks jääb aega väheks), aga siis oleks p...rse majas nii ühe kui kahe akuga.

Mul kunagi ühe autoga olid kellad siis, kui panin sõidutuledele 80/100W pirnid. Lisaks oli suht kõva võimendiosaga raadio, mis kogu aeg mängis. Auto enda genekas oli kogu kompoti jaoks selgelt liiga nõrk ja tulemuseks oli, et staatori mähised üle nädala ei kestnud, kusjuures aku oli konkreetsele autole ette nähtud suurusega, mingit üledimensioneerimist selle koha peal ei olnud. Kuna võisamatest pirnidest loobuda ei tahtnud, aretasin kuskil kolmandiku võrra võimsama geneka peale. See kestis kogu auto võiduka lõpuni.

Aku kiire lõpp on käivitades alla poole tühjenenud akuga.