Need mida pakutakse on iluasjad, pöörlevad klapid ja muu jura. Minu mäletamist mööda peab olema väga aerodünaamiline ja tagant kitsenev, esimene osa ₃-4x laiem kui filtri õhuvõtt. Millisel mootoril hakkab tööle ja millisel kiirusel? Kunagi sai loetud, et 1400 baigil 200km kiirusega annab 5-7hj juurde. Kas ka madalapöördelisel V2-l midagi annab või on mõtetu? Uuel yamaha V max-il midagi on aga palju sellest tolku ei tea keegi, järsku puhtalt iluasi?

pole vahet, kas mootor on v või rida, twin või four. jõud, millega ratast edasi surutakse ja kiirendatakse, tuleb mootorist läbi surutava valmis küttesegu kogusest...seal mingeid muid trikke ei olegi. kui pööre on madalam siis järelikult saab ühest pöördest parasjagu rohkem jõudu kätte.
aga fakt on see, et "sisse surumise" effekt tekib ikka vaid päris suurtel kiirustel sest muidu on imemine oluliselt tugevam. mina ütleks, et mõttetu asi tänaval sõitval rattal...kui see tänav ei ole just 80+% saksa kiirtee

will111 kirjutas:

pole vahet, kas mootor on v või rida, twin või four. jõud, millega ratast edasi surutakse ja kiirendatakse, tuleb mootorist läbi surutava valmis küttesegu kogusest...seal mingeid muid trikke ei olegi. kui pööre on madalam siis järelikult saab ühest pöördest parasjagu rohkem jõudu kätte.
aga fakt on see, et "sisse surumise" effekt tekib ikka vaid päris suurtel kiirustel sest muidu on imemine oluliselt tugevam. mina ütleks, et mõttetu asi tänaval sõitval rattal...kui see tänav ei ole just 80+% saksa kiirtee

Vaadates chargerite reklaame lubab 7-8hj HD mootorile. Muidugi jättes teatamata millisel kiirusel. Kui on baik ja sõidad 300+km/h siis muidugi midagi annab. Õhusurve on ju suhteliselt suur. Peamine, et imemisel oleks võimalikult väike takistus, ideaalis ilma filtrita aga see kõlbab ainult kiirenduse ratastele. V Max-il midagi on aga kas ainult ilu pärast.

Täpselt nii ongi, et aitab iga asi, mis natukenegi vähendab imemisele kuluvat energiat ja kanalite takistust. Kui on võimalus neid esteetiliselt kasutada, siis miks mitte - tasuta kasuteguri parandamine (kui neid nii suureks ei aja, et oluliselt õhutakistustegurit suurendama hakkavad. Aga kui sellist jõudu taga ajad, et oleks mõtet dünos graafikuid võrdlema minna, siis ikka kompressor vahele. Olgu siis väljalaskelt või väntvõllilt.

Muide, vanal V-Max-il on ka RAM Air torud küljel, mitte ainult uuel. Ja V-Max on tegelikult V4, mitte V2.

Black kirjutas:

Muide, vanal V-Max-il on ka RAM Air torud küljel, mitte ainult uuel. Ja V-Max on tegelikult V4, mitte V2.

Ja Max ei ole ka sugugi madalapöördeline mootor

Mis see kiirus laadijat morjendab?Ikka pöörded peaks rolli mängima.Niisama suurem sisselase ilma midagi muud muutmata üldjuhul ainult halvendab asja.Baigiliste nö.vaesemehe turbod(ram air kanalid)hakkavad tööle olenevalt masinatest ca.175kmh.Kui viitsib keegi mataga vaeva näha siis saab seda välja ka rehkendada.Kui foorumeid lugeda siis paigaldanud kiidavad et jõudu roppumoodi juures aga dyno leht pole kellelgi ette näidata.See tagumiku dyno tuleb pahatihti sellest et nende bolt-on kittidega tuleb kuhugi pöörete vahemikku auk sisse ja kui sellest üle saadakse siis on ahhaaelamus oi kui palju hobuseid juurde tekkis.
Mis V-maxi küljepeal olevatesse ram air kanalitesse puutub siis vaevalt need kunagi ükskõik mis kiiruse juures ülerõhku tekitama hakkavad.

Ramair ei hakka tööle iialgi mingil kindlal kiirusel, kuna see süsteem ei ole on/off, vaid töötamise efektiivsus kasvab kiirusega. Üks selle funktsioone on juhtida sisselaskesse õhku väljastpoolt mootoriümbrust, et alandada sisseimetava õhu temperatuuri ja heal juhul (e. Suurematel kiirustel) suurendada mootori mahtuvuslikku efektiivsust (või kuidas iganes see termin eesti keeles ka ei kõlaks).

Kui HD-mees hakkab showoff põhimõttega loodud "ramairist" võimsuseabi otsima, on küll miskit mäda.

Ikka hakkab ju ühest kindlast kiirusest tööle, sest mingi kindla kiiruse juures tekib ülerõhk.

Ei teki seda ülerõhku kuskilt, kuna kiiruse suurenedes suureneb pidevalt ka tarbimine.

Sisselaskes on kõige suuremaks piduriks drosselklapp, visake see välja.

T.Tiho kirjutas:

Ikka hakkab ju ühest kindlast kiirusest tööle, sest mingi kindla kiiruse juures tekib ülerõhk.

Ülerõhu all mõtled sa siis absoluutrõhku üle 1 bar ja et enne seda ei toimu mitte mingisugust positiivset efekti?

Black kirjutas:

Ei teki seda ülerõhku kuskilt, kuna kiiruse suurenedes suureneb pidevalt ka tarbimine.

Sisselaskes on kõige suuremaks piduriks drosselklapp, visake see välja.

Tekib küll,kahjuks ei saa seda sulle tõestada.Lugesin Motorrad ajakirjast artiklit kus tehti loomkatseid kõigi tegijate baikidega.Tehti konkreetsed mõõtmised.Kuna saksa keelt ei valda siis ei viitsi otsimisega kah jännata.Tõlkisin googliga inglisesse.Seda mäletan et Kawa10r.oli kõige efektiivsem.

kurikristjan kirjutas:

Ülerõhu all mõtled sa siis absoluutrõhku üle 1 bar ja et enne seda ei toimu mitte mingisugust positiivset efekti?

Umbes nii, eks see mis Sa temperatuurist rääkisid on ka õige, aga asi ikka ennekõike ju õhu sisse pressimises, ehk ülerõhus, nagu reeglina ka välja reklaamitakse ram air intake.

T.Tiho kirjutas:

Umbes nii, eks see mis Sa temperatuurist rääkisid on ka õige, aga asi ikka ennekõike ju õhu sisse pressimises, ehk ülerõhus, nagu reeglina ka välja reklaamitakse ram air intake.

Konkreetseks sisse pressimiseks on ikka juba kompressorit vaja. Kes turboautoga sõitnud ja manomeetrit jälginud, teab, et enamiku rahuliku sõidu ajast on seier ikkagi alarõhu poolel (alla 1). See, mida sa sisse pressimiseks pead, on tegelikult lihtsalt alarõhu vähendamine.

Black kirjutas:

Sisselaskes on kõige suuremaks piduriks drosselklapp, visake see välja.

Selleks puhuks on hea giljotiin tüüpi "klapp".

Black kirjutas:

Konkreetseks sisse pressimiseks on ikka juba kompressorit vaja. Kes turboautoga sõitnud ja manomeetrit jälginud, teab, et enamiku rahuliku sõidu ajast on seier ikkagi alarõhu poolel (alla 1). See, mida sa sisse pressimiseks pead, on tegelikult lihtsalt alarõhu vähendamine.

Pole ise kusagil seda kellaga mõõtnud, aga mõte jääb samaks, võibolla antud kontekstis see sõna ülerõhk tõesti ei päde (ma mõtlen siis tsiklite juures).

T.Tiho kirjutas:

kurikristjan kirjutas:

Ülerõhu all mõtled sa siis absoluutrõhku üle 1 bar ja et enne seda ei toimu mitte mingisugust positiivset efekti?

Umbes nii, eks see mis Sa temperatuurist rääkisid on ka õige, aga asi ikka ennekõike ju õhu sisse pressimises, ehk ülerõhus, nagu reeglina ka välja reklaamitakse ram air intake.

Suuri võimsuselisasid sealt ikkagi ei tule. Tavainimeste kiirustel 0-110 km/h on kasu võibolla hobujõud. See on kõigest analüüsimata wild quess ja kuna ma ei ole kõrgharidusega insener ning ma ei ole seotud ka ühegi võidusõidu R&D meeskonnaga, siis tean, et võin rängalt pange panna.
Bike-tüüpi rattal, kiirusel 300 km/h 10+ hp jõulisa usun, aga aerodünaamikavaesel H-D'l suvalise aftermarket iluasjaga, mis keset õhukeeriseid paigutatud, olen palju skeptilisem ja seda olenemata sellest, kas seda pada toidab karbuss või sissepritse. Ja tuletan veelkord meelde, et 100 km/h pole 10-st peaaegu midagi järel.

Seda testi olen kusagil näinud, mis baikidele tehti; tõsi, jõulisa süsteem toodab, kuid rõhud ei ole seal küll midagi märkimisväärset, pigem suurusjärkudes 0,00x kuni 0,0x bar.

olen enam kui 100% kindel, et üksi säärane tilulilu ega ka ramair süsteem ei tooda ÜLERÕHKU mootori jaoks ka mitte 300+ kiirustel ehk siis maakeeli "boosti" kuid efekt on olemas ja tajutav/mõõdetav teatud juhtudel eelkõige IAT osas st siseneva õhu temperatuuri osas, mis on veidi jahedam võrrelduna sellega kui õhuvõtt toimuks mootori pealt / tagant staatiliselt.

veidi jahedam sisseimetav õhk võimaldab suurendada bensiini kogust põlemiskambri segusse mis võrrandis siis annab ka suurema hp võrdluses kuumema IAT-ga. Kahjuks vabalthingava ratta puhul on see efekt ja vahe nii väike, et mingist 5 hp reaalsest lisandumistest 150hp mootorile (oleneb mis algolukorraga muidugi võrrelda +45 kraadise kuumaga või selges alarõhu keskkonnas (mägedes) sõitmisega küll, jah) rääkida ei saa.

mina pole ka racing tiimi insener aga kui kunagi rinkaautot ehitasin siis sinna sai see rammimise süsteem huvi pärast korra peale ehitatud...ja ka testitud. testimiseks kasutasin seadeldist, mis mõõdab nö. persetunnet aga reaalse anduriga ja kirjutab oma tulemused maha ka. masin arvutas ja näitas ligikaudseks hobujõudude erinevuseks kuskil 3-5. Seda aga ₂₀₀ mootori hobuse juures ja kiirendades umbes kiiruseni 200kmh. ajad olid ka suht ühesugused ning ega oma perse ausalt öeldes mingit erilist vahet samuti ei tunnetanud see kuni 5 hp tuli tõenäoliselt ka pigem CAI pärast kui nüüd erilisest rammimise tulemusest.
aa ja kuna airbox tuli delete'da selle asjanduse jaoks siis vääne madalamatel pööretel kannatas kah, mis oli küll tol hetkel pisut teisejärguline

pacaan kirjutas:

olen enam kui 100% kindel, et üksi säärane tilulilu ega ka ramair süsteem ei tooda ÜLERÕHKU mootori jaoks ka mitte 300+ kiirustel ehk siis maakeeli "boosti" kuid efekt on olemas ja tajutav/mõõdetav teatud juhtudel eelkõige IAT osas st siseneva õhu temperatuuri osas, mis on veidi jahedam võrrelduna sellega kui õhuvõtt toimuks mootori pealt / tagant staatiliselt.

Ülerõhu osas olen sama meelt, asi peaks endiselt vaakumis olema, lihtsalt vaakum on need mõnikümmend millibari väiksem, kui rutska sirgel põhjas ja kiirus suur.

franz125 kirjutas:

Mis see kiirus laadijat morjendab?Ikka pöörded peaks rolli mängima.Niisama suurem sisselase ilma midagi muud muutmata üldjuhul ainult halvendab asja.Baigiliste nö.vaesemehe turbod(ram air kanalid)hakkavad tööle olenevalt masinatest ca.175kmh.Kui viitsib keegi mataga vaeva näha siis saab seda välja ka rehkendada.Kui foorumeid lugeda siis paigaldanud kiidavad et jõudu roppumoodi juures aga dyno leht pole kellelgi ette näidata.See tagumiku dyno tuleb pahatihti sellest et nende bolt-on kittidega tuleb kuhugi pöörete vahemikku auk sisse ja kui sellest üle saadakse siis on ahhaaelamus oi kui palju hobuseid juurde tekkis.
Mis V-maxi küljepeal olevatesse ram air kanalitesse puutub siis vaevalt need kunagi ükskõik mis kiiruse juures ülerõhku tekitama hakkavad.

Dynos ei saa ju imiteerida õhu juurdevoolu. Siis peaks dyno pink paiknema tuulekanalis

TiitX11 kirjutas:

franz125 kirjutas:

Mis see kiirus laadijat morjendab?Ikka pöörded peaks rolli mängima.Niisama suurem sisselase ilma midagi muud muutmata üldjuhul ainult halvendab asja.Baigiliste nö.vaesemehe turbod(ram air kanalid)hakkavad tööle olenevalt masinatest ca.175kmh.Kui viitsib keegi mataga vaeva näha siis saab seda välja ka rehkendada.Kui foorumeid lugeda siis paigaldanud kiidavad et jõudu roppumoodi juures aga dyno leht pole kellelgi ette näidata.See tagumiku dyno tuleb pahatihti sellest et nende bolt-on kittidega tuleb kuhugi pöörete vahemikku auk sisse ja kui sellest üle saadakse siis on ahhaaelamus oi kui palju hobuseid juurde tekkis.
Mis V-maxi küljepeal olevatesse ram air kanalitesse puutub siis vaevalt need kunagi ükskõik mis kiiruse juures ülerõhku tekitama hakkavad.

Dynos ei saa ju imiteerida õhu juurdevoolu. Siis peaks dyno pink paiknema tuulekanalis

Vist on õigem panna max. suurusega ja läbilaskega paberfilter millele õhk pääseb ümbert ringi ligi kui hakata imeasja ehitama. Poe omad on butafooria ja rohkem iluasi, kui aga teha suurem ja tagantpoolt koonuseline, et õhukiirus kasvaks, see on suur töö, eriti siis kui ajada taga normaalset välimust.

Dynos polegi vaja tuult imiteerida,sest IAT ja rõhuanduritega(milledest üks mõõdab õhurõhku ja teine rõhku sisselaskes)oskab aju ise vajaminaeva välja rehkendada.

will111 kirjutas:

mina pole ka racing tiimi insener aga kui kunagi rinkaautot ehitasin siis sinna sai see rammimise süsteem huvi pärast korra peale ehitatud...ja ka testitud. testimiseks kasutasin seadeldist, mis mõõdab nö. persetunnet aga reaalse anduriga ja kirjutab oma tulemused maha ka. masin arvutas ja näitas ligikaudseks hobujõudude erinevuseks kuskil 3-5. Seda aga ₂₀₀ mootori hobuse juures ja kiirendades umbes kiiruseni 200kmh. ajad olid ka suht ühesugused ning ega oma perse ausalt öeldes mingit erilist vahet samuti ei tunnetanud see kuni 5 hp tuli tõenäoliselt ka pigem CAI pärast kui nüüd erilisest rammimise tulemusest.
aa ja kuna airbox tuli delete'da selle asjanduse jaoks siis vääne madalamatel pööretel kannatas kah, mis oli küll tol hetkel pisut teisejärguline

Mootorratastel on sisselaske ja nina vahe lühike, enamusel autodest on sisselase ikka ninast päris kaugel ning seega tekib küsimus kas keerasid mootori ringi? Ei kujuta väga ette kuidas kapoti alla see suur toru(torud) ära mahtusid.

mis "toru" sinna mahtuma pidi ning mismoodi defineerid "sisselase päris kaugel"? lisaks veel, misasja tähendab nina?

minul oli sisselaske otsast, täpsemalt õhukulumõõtja juurest ette (oli eemaldatud ühelt poolt terve esitule seadeldis) õhuvõtuava jämeda otsani umbkaudu pool meetrit. on see palju või vähe, see on ilmselt suhteline...ära mahtumisega mingit erilist probleemi ei olnud. muidu jämeda otsa pindala oli kuskil 200-250cm2 ja asi jooksis kenasti mootori kõrvalt. tegu oli ridakuus mootoriga, mis vahel siis pikuti (kui seda nii nimetada saab)

will111 kirjutas:

mis "toru" sinna mahtuma pidi ning mismoodi defineerid "sisselase päris kaugel"? lisaks veel, misasja tähendab nina?

minul oli sisselaske otsast, täpsemalt õhukulumõõtja juurest ette (oli eemaldatud ühelt poolt terve esitule seadeldis) õhuvõtuava jämeda otsani umbkaudu pool meetrit. on see palju või vähe, see on ilmselt suhteline...ära mahtumisega mingit erilist probleemi ei olnud. muidu jämeda otsa pindala oli kuskil 200-250cm2 ja asi jooksis kenasti mootori kõrvalt. tegu oli ridakuus mootoriga, mis vahel siis pikuti (kui seda nii nimetada saab)

Mõtlen, et tekkisid keerised või midagi mis pärssis õhu voolu aga ilmselt tuleb leppida sellega, et kasutegur on imeväike.

Üsna suurel osal autodest on tegelikult ram-air/CAI tunneli sisendava kuskil võre taga radika kohal. Selline lapik.

jah, lihtsalt need sisendid on pisikesed, ja oma asukoha poolest mitte siiski niiväga "ram".

mina tegin siiski niipalju ümber, et eemaldasin originaal airboxi, ehitasin ise klaaskiudriide ja epovaiguga vormi peale valmis sujuva koonusega koguja ja tõin selle otse välja. õhu voolu sealt vaevalt miski eriti pärssida sai. kasutegur on väike sest selline asi hakkab tööle alles väga suurtel kiirustel. mootor imeb õhku ise nii suure vilega sisse, et mingi marginaalne "abi" ei muuda seal miskit.