Tsikkel motomatkamiseks

[shortcut]

Veel on jäänud silma Aprilia pegaso strada650. Kuidas kommenteerite?

Sõber jaurab ühe pegasoga juba üle aasta,aga korralikult tööle pole ikka saanud,nüüd vist lõi käega ,sest ostis uue ratta.Nagu ta jutust aru olen saanud,siis juppide saadavus ei ole parim.Pole samas ka eriti süvenenud,mis ja kuidas,aga sõita pole me temaga koos saanud,sest alati on rattal midagi peetis.Põhiliselt vist elektri -elektroonika vead.

Endagi sõber proovis kätt Pegasoga. Seal jah see elektri osa nagu itaallastel ikka + võib raskusi tekkida juppide saamisel (v.a. moto osad). Kone on bueno ja teeb päris mahedat häält ja peaks see sama XT oma olema - seega pigem juba viimane osta.
Kuid loomulikult vastavalt rahakotile on variandid ka Tenere, KTM ja BMW. Enda esimene ratas on 650 Transalp, mis on hea pommikindel ning õige hammakaga liigub kenasti, kuid kliirens metsavahel sõitmiseks ikkagi liiga madal. Kruusa peal saab kenasti sõita. Arvestama peab ka sellega, et üks käik on Transalpil liiga vähe.

[Black]

...õige hammakaga liigub kenasti, kuid kliirens metsavahel sõitmiseks ikkagi liiga madal. Kruusa peal saab kenasti sõita. Arvestama peab ka sellega, et üks käik on Transalpil liiga vähe.

Kui peaülekannet aeglasemaks muutnud oled, siis saadki ju pöördeid juurde. Või on tehaseseades hammakatega ka sama viga? Ega neid tsikleid palju olegi, mis kõrgeima käiguga 100 peal 2000rpm tiksuvad.

[KIBU]

Ära unusta. Maitsed ja harjumused on erinevad. Kui KIBU on ehk 100+kW pillidega harjunud, siis tundubki suvaline lahjem asi liiga võrr. Matkamisse võib ka erinevalt suhtuda. Kes tahab seda teha kiirteedel 200-ga uhades, kes samas jälle meelega just kõrvalisemaid teid mööda. Rolleritegagi siit Nordkapp'is käidud.

Üldiselt ei tasu liiga palju üle mõelda. Osta üks ära, mis enamvähem meeldib (arvesta peamiselt seda, et paljama masinaga oled rohkem tuule ja vihma meelevallas) ja alusta lühemate sõitudega peale. Kooseluseadus seni veel tsikliga kiriklikku laulatust ei nõua, nii et iga kell, kui kopp ette saab, saad olemasoleva maha müüa ja siis juba enda soove ja kogemusi aluseks võttes meeldivama soetada.

PS. September saabub väga kiirelt! Kui raha ja aeg olemas, siis vähem möla ja kõrgem käik!

tegelikult pidasin selle Pegaso juures maanteesobimatuks kõike muud peale võimsuse!

[KIBU]

Kui peaülekannet aeglasemaks muutnud oled, siis saadki ju pöördeid juurde. Või on tehaseseades hammakatega ka sama viga? Ega neid tsikleid palju olegi, mis kõrgeima käiguga 100 peal 2000rpm tiksuvad.

A sa muidu mõnda tsiklit tead, "kuigi neid palju ei ole", mis 100 peal 2000rpm tiksuvad?

[iSlanderEST]

Kui peaülekannet aeglasemaks muutnud oled, siis saadki ju pöördeid juurde. Või on tehaseseades hammakatega ka sama viga? Ega neid tsikleid palju olegi, mis kõrgeima käiguga 100 peal 2000rpm tiksuvad.

A sa muidu mõnda tsiklit tead, "kuigi neid palju ei ole", mis 100 peal 2000rpm tiksuvad?

Nc700X hoiab kuskil seal kandis, täpsemalt 2500 umbes.

[shortcut]

...õige hammakaga liigub kenasti, kuid kliirens metsavahel sõitmiseks ikkagi liiga madal. Kruusa peal saab kenasti sõita. Arvestama peab ka sellega, et üks käik on Transalpil liiga vähe.

Kui peaülekannet aeglasemaks muutnud oled, siis saadki ju pöördeid juurde. Või on tehaseseades hammakatega ka sama viga? Ega neid tsikleid palju olegi, mis kõrgeima käiguga 100 peal 2000rpm tiksuvad.

Ratta ostsin kasutatuna esimese omaniku käest ja kellal alla 10K. Ei usu, et seal hammakat varem vahetatud on. Originaalis peab 525 olema. Ja hetkel ca 4500-5000rpm@100-110km/h.
Nii palju, kui ma olen foorumeid ja reviewsid lugenud siis kõik kurdavad, et üks käik puudu masinal. Aga kohe uuel nädalal tuleb ketikomplekti vahetus, näis kas võtab tuure maha

[426f]

kumb hammikas ees kiiremini ära kulub,kas suur või väike

[villy]

kumb hammikas ees kiiremini ära kulub,kas suur või väike

See paari hambajagu suurus vaevalt midagi muudab

[Snowhite]

kumb hammikas ees kiiremini ära kulub,kas suur või väike

See paari hambajagu suurus vaevalt midagi muudab

Ma ei hakka tehnilistesse täpsustustesse laskuma aga...
mida väiksem arv hambaid esihammakal, seda rohkem kulub ja seda rohkem kuumutab ja kulutab (ketti siis).
Kõige lihtsam oma ülekande suhet ja mõju arvutada või ka mõista on selliselt - esi ja tagahammaste suhe ja selle muutus protsentides on umbkaudu ka muutus pöörtes ja väändes ja ka kulumises.
Lisaks püüda alati meeles pidada seda, et hammaste arvu suhe ei tohi kunagi olla täisarvuna jagatav. Nii kulub kett ja hammakad kõige halvemini.
Väike näide - kui on valida 13/45 või 15/47, siis viimane kulub vähem ja on ka mugavam ja kiirem ülekanne.

[Black]

Kas väike hammakas ei olegi siis kulunud suur?

[Raiki]

Honda GL
Yamaha XVZ
No ja mõned veel... need siis juhul kui pead lugu kõvakattega teedest.

Ja mis kuradi hammakatest Te jahute matkaratta puhul????

[Shemagh]

See küll veits teemast mööda, aga leidsin huvtava artikli. http://adventure-motorcyclingh.com/suzu ... verlander/ Mida targemad mehed ütlevad, tasuks ette võtta?

[ramli]

...
Ja mis kuradi hammakatest Te jahute matkaratta puhul????

peaülekandes neid ju ikka üks paar peaks olema korralikul rattal, eeldatavasti isegi hüpoidhammasrattad

[valter1]

Kawasaki 650 Versys . Just Sitsiiliaringil ära testitud. Minu arust väga mugav ratas . kokku ligi 9000 km . 22 oktoober 2015 - 7 november 2015. Üksi reisimiseks täiesti normaalne. suuremad läbisõidud 1000 km päevas ja probleeme polnud. Probleemiks Talvine lühike päeva pikkus. Muidu oleks veel võimalik sõita olnud ehk 300 km vabalt. 17 päeva sadulas ja ei mingeid seljamuresid. väga hea ratas . Kiirteedel püüdsin hoida 130 - 140 km /h vahel ka 150 ringis . aga püüdsin jääda tehase soovituse piiresse et kahekesi sõites ei peaks üle 130 sõitma. Paagitäiega sai sõita 300 km siis tuli hakata tanklat otsima. Reserviga veel 70 km. mõne paagitäiega sai ka 340 km sõidetud. Kiirusest justkui kulu nagu ei sõltunud . Vibratsiooni sel masinal ei tunnetanud. Igati hea masin selliseks kulgemiseks.

[Erci]

kumb hammikas ees kiiremini ära kulub,kas suur või väike

See paari hambajagu suurus vaevalt midagi muudab

Ma ei hakka tehnilistesse täpsustustesse laskuma aga...
mida väiksem arv hambaid esihammakal, seda rohkem kulub ja seda rohkem kuumutab ja kulutab (ketti siis).
Kõige lihtsam oma ülekande suhet ja mõju arvutada või ka mõista on selliselt - esi ja tagahammaste suhe ja selle muutus protsentides on umbkaudu ka muutus pöörtes ja väändes ja ka kulumises.
Lisaks püüda alati meeles pidada seda, et hammaste arvu suhe ei tohi kunagi olla täisarvuna jagatav. Nii kulub kett ja hammakad kõige halvemini.
Väike näide - kui on valida 13/45 või 15/47, siis viimane kulub vähem ja on ka mugavam ja kiirem ülekanne.

Äkki ikkagi laskud tehnilistesse täpsustusse. Sellest, et mida väiksem esihmmikas, seda suurem kulumine saan ma aru. Küll ei saa aru miks ei või olla hammaste suhe täisarvuna jagatav? Mul tehasest 15/45 ja ei näe, et kett kuluks rohkem kui kellelegi teisel. Mis siis tegema peaks. 14/43 peale panema v?

Tänud

[Snowhite]

Äkki ikkagi laskud tehnilistesse täpsustusse. Sellest, et mida väiksem esihmmikas, seda suurem kulumine saan ma aru. Küll ei saa aru miks ei või olla hammaste suhe täisarvuna jagatav? Mul tehasest 15/45 ja ei näe, et kett kuluks rohkem kui kellelegi teisel. Mis siis tegema peaks. 14/42 peale panema v?

Tänud

Nu - tere,

Keti tegijad ja ka hammas-kett ülekannete tootjad selliste ülekannete puhul soovitavad, et ülekande arv ei oleks võrdse täisarvuna jagatav, sest siis ei teki juhtu, kus koguaeg üks ja sama hammas, keti sama lüliga kohtub.
Kui ülekandearv on "koma kohaga", siis tagatakse keti ja hammakate ühtlasem kulumine.
Mis puutub ülekandearvu ja kulumise suhtesse - mida suurem erinevus on, seda suurem on keti murdenurk ja mida väiksem on esihammakal hammaste arv, seda teravamalt peab kett ennast ümber veovõlli telje pöörama. Seal tekib tänu sellele palju rohkem hõõrdumist ja kuumenemist ning selle tagajärjel materjalid kahjustuvad kiiremini.
Tegelikult on kettidel ka tootja poolt "min soovituslik hammaste" väärtus olemas - aga seda tänapäeval väga ei näe kusagil kuvatud.
ERCI - 15/45 asemel soovitaksin mina pigem (reiside jaoks näiteks 44 tagumiseks, müttamiseks 47). Ja samuti, kui esimest võimalik vahetada, siis ette 16 reisideks ja 15/47 müttamiseks.
Krossikad ja hardendurod välja jätta mängust, siis keti eluiga võiks ikka reisirattal olla 20+ tuh. Olenevalt oludest raske saavutada vahel. (kõige hullem on liiv ja muda).

[Erci]

No selge. Eks ma sinnakanti arvasingi. Aga lihtsalt see, et üle mingi ringide arvu käib sama hammas samas pesas ei kuluta minu arvates oluliselt tugevamini ketti (kui üldse). Olen viimase rattaga päris mitu ketti läbi sõitnud 15/45 ja 16/45. Pole täheldanud vahet. Aga no teoreetiliselt vb on ka vahe sees...

Tänud

[erkil]

Keti tegijad ja ka hammas-kett ülekannete tootjad selliste ülekannete puhul soovitavad, et ülekande arv ei oleks võrdse täisarvuna jagatav, sest siis ei teki juhtu, kus koguaeg üks ja sama hammas, keti sama lüliga kohtub.

Mitte et mul sooja või külma oleks sellest, kuidas tsiklil kett kulub või kui tihti seda õlitama peab, aga seda loogikat võiks ikkagi veidi lahti seletada.

Ehk siis kuidas puutub esimese ja tagumise ketiratta hammaste suhe sellesse, kui tihti üks ja sama hammas keti sama lüliga kohtub? See sõltub ikkagi hammasratta hammaste ja keti lülide arvust/suhtest. St kui ketiratta hammaste ja keti lülide arvu suhe on täisarv, siis kohtuvad sama hammas ja ketilüli igal keti täisringil. Seda sõltumata sellest, mitme hambaga on teine ketiratas..

Teistpidi jällegi - mis paha on selles, et sama hammas ja lüli tihti kohtuvad? Saavadki ennast paremini sobitada, mis peaks kokkuvõttes ju tähendama väiksemat kulumist? Probleem tekib muidugi siis, kui hammaste vahe ei ole võrdne ning seetõttu on ühe hamba koormus teistest suurem. Sellisel juhul on aga keti kulumine niikuinii tavapärasest suurem.

[Snowhite]

Keti tegijad ja ka hammas-kett ülekannete tootjad selliste ülekannete puhul soovitavad, et ülekande arv ei oleks võrdse täisarvuna jagatav, sest siis ei teki juhtu, kus koguaeg üks ja sama hammas, keti sama lüliga kohtub.

Mitte et mul sooja või külma oleks sellest, kuidas tsiklil kett kulub või kui tihti seda õlitama peab, aga seda loogikat võiks ikkagi veidi lahti seletada.

Ehk siis kuidas puutub esimese ja tagumise ketiratta hammaste suhe sellesse, kui tihti üks ja sama hammas keti sama lüliga kohtub? See sõltub ikkagi hammasratta hammaste ja keti lülide arvust/suhtest. St kui ketiratta hammaste ja keti lülide arvu suhe on täisarv, siis kohtuvad sama hammas ja ketilüli igal keti täisringil. Seda sõltumata sellest, mitme hambaga on teine ketiratas..

Teistpidi jällegi - mis paha on selles, et sama hammas ja lüli tihti kohtuvad? Saavadki ennast paremini sobitada, mis peaks kokkuvõttes ju tähendama väiksemat kulumist? Probleem tekib muidugi siis, kui hammaste vahe ei ole võrdne ning seetõttu on ühe hamba koormus teistest suurem. Sellisel juhul on aga keti kulumine niikuinii tavapärasest suurem.

Vb väljendasin ennast pisut ebaselgelt - aga mõte jääb siiski samaks.
Parimateks ülekannete lahendusteks on saada selline paaritu arv hammasülekannet, mis ei ole täisarvuna üksteisega jagatav.
Loetakse, et on ka hea, kui juba üks hammasratastest on vähemalt paaritu arvuga. Aga parim, kui ei ole üldse omavahel võrdseteks osadeks jagatav.
Inglise keeles on keti kulumisele ka selline lisa seletus olemas -
It is, however, remarkable that link-joint wear
only produces an elongation of the distance
between every second chain roller. It therefore
stands to reason that only sprockets with
an odd number of teeth should be used.

Ma seda oma puisesse eesti keelde vast parem ei hakka ümber sättima.

Aga keti ja hammakate kulumist tuleb alati vaadelda kui vastastikku mõju. Kui üks hävineb, võtab teised kaasa ja vastupidi.
Motonduses on kõige tuntub praktiline tõde sellest vallast siis ju see, et kõigepealt läheb esihammakas, siis kett, siis tagumine.
Hea tava on see, et üks kett ja tagahammakas sõidavad ära vähemalt 2 esihammaka vahetust. (seda siis reisirataste puhul).
Mina olen praktiseerinud näiteks 2-3 esihammakat ühe ketijooksu kohta.

[erkil]

Vb väljendasin ennast pisut ebaselgelt - aga mõte jääb siiski samaks.
Parimateks ülekannete lahendusteks on saada selline paaritu arv hammasülekannet, mis ei ole täisarvuna üksteisega jagatav.
Loetakse, et on ka hea, kui juba üks hammasratastest on vähemalt paaritu arvuga. Aga parim, kui ei ole üldse omavahel võrdseteks osadeks jagatav.
Inglise keeles on keti kulumisele ka selline lisa seletus olemas -
It is, however, remarkable that link-joint wear
only produces an elongation of the distance
between every second chain roller. It therefore
stands to reason that only sprockets with
an odd number of teeth should be used.

Hakkab looma, pool tehtest on olemas:)
Ehk siis väide on, et kett venib ebaüthlaselt, st üle ühe rulliku. Mis siis tuleneb keti ehitusest. Selle vastu vb tõesti aitab paaritute arvudega ketihammasratas.

See teine pool, et miks on keti kulumise seisukohalt oluline esimese ja tagumise hammasratta hammaste omavaheline suhe, on endiselt puudu.