Tere!

Räägin oma murest: Olen veel suht algaja sõitja. Load on olemas eelmise suve algusest ja sõidukogemust on napilt-napilt 2000km. Kuna siin viimased päevad on suht märjad siis avastasin, et kardan märga asfaldit nagu tuld. Isegi kerge kallutamine võtab käe korraks värisema

Äkki mõni kogenum sõita võiks rääkida, et mismoodi vihmaga sõita? Mida jälgida ja mida kohe üldse teha ei tohiks? Kui sügavale on veel ohutu kallutada?

Autokoolis räägiti vihmaga sõitmisest väga minimaalselt. Lugenud olen niipalju, et võiks vältida võimalikult palju kaldes olekut ja järske pidurdusi. Kuid kus see piir jookseb - see on minujaoks veel tundmatu maa. Ei tahaks kohe esimese harjutamisega ennast külili ka keerama minna.

Rattal on muidu all 500km sõitnud Pirelli Angel ST rehvid, mis idee poolest peaks märjaga pidama küll ja veel...

No värin tuleb teadmatusest, see on puht tunnetuse küsimus..seega tuleb teadmatus rahuldada, mine kas või liberajale(kasuta või suva ratast), katseta ja proovi kuidas jaksad kuni valdad iga ilmaga, paha pole ka mõni rauteeülesõit, mis maha jäetud muidugi... Nagu kuskil juttu olnud karmist tõest, küsimus pole kas kukud vaid millal kukud, ehk kukud nii või naa millalgi 8- )

Ega ma ise ka mingi äss pole aga ma arvan, et need kallutused mida sul linnakiirustel linnas sõites üldse teha vaja on ei tohiks normaalse rehvi jaoks probleem olla.

Siin on muidugi agad:
Siledaks sõidetud sitaluugid
Igasugused rööpad
Igasugused maha värvitud valged joonekesed
Ja võibolla ka mingi väga väga sile asfalt

Otsi märg plats,kiirenda ja pane teine käik.Hoia omale sobivat kiirust ja hakka ringe tegema ja muudkui kalla,kalla ja kalla rohkem kuni tunned et mingi ots hakkab libisema.Aga arvesta et mida sügavamale kallutad seda aeglasemaks kiirus jääb ja kui aeglaselt alustad siis kukud kummuli ehk kallutad liiga sisse.Natuke pead peale keerama.Parema käega mitte mingit rapsimast,kaasa arvatud gaasi maha keeramine.

karta pole vaja ,muidu oled lenksus kange ja sealt tulevad sõiduvead nagu maha vaatamine ja rapsimine .kurvis kalluta lihtsalt mõistliku kiirusega ,ja võimalusel mine motosurivalile

Vihmast palju rohkem kardan mina peenikest lahtist kildu teel, mida remondi nime all puistatakse.
Märjal teel proovi väiksema kiirusega tagapidurit lohisemiseni, see annab ka mingi ettekujutuse..
Meie teed, vähemalt siin Lõuna-Eestis, on enamasti nii jämeda killuga, et ei ole ka vihmaga midagi hullu.

selline teadmine ei saagi muudmoodi tulla kui harjutades ja ise kogedes. kellegi rääkimisest ei ole küll mitte halligi kasu!

ainuke asi ongi see, et vihmaga on põhimõtteliselt iga rehv libedam kui kuival. seega seda tuleb rvestada ja selle järgi tead ehk kui palju sa EI TOHI kallutada. aga rohkem kui on küss kallutamistes on küss ikka pidurdamises ka kiirendamises ning muude ebaühtlaste liigutuste juures. täiega esipidurit väga märja asfaldi peal tõmmata ei ole hea mõte isegi päris sirges asendis, kallutamise ajal seda enam jne.

minul on liiikluses korra vihmaga tagaratas alt ära läinud, ringi peal. aga see oli sellepärast, et keerasin liiga järsult peale kui hakkasin juba vaikselt püstiasendisse tagasi tulema. igatahes, piirid tunned ära ainult siis kui ise piirini lähed.

Ega jah raske on midagi öelda, eks see proovimise asi on. Ära kallutamist väga karda, vaevalt sa kallutamisega ohtlike kiiruseid ja kaldenurkasid aretad. Karda järske liigutusi. Võimalusel kasuta ka tagapidurit(plaanitud kerge pidurdus) sest tagapiduri blokeerumise korral kukkumise oht on minimaalne. Kurvis sõida ühtlaselt, hoia gaas peal, ära aeglusta, pidurda, ega kiirenda enne kui ratas on püsti. Enne kurvi leia sobilik käik ja kiirus ja läbi kurv rahulikult ja ikka kallutades. Püüa mitte üle reageerida, isegi kui kuskil kurvis lähed üle lombi ja viskab esiratta korra libisema siis sõitu samamoodi jätkates leiad sa tasakaalu. Rehvid paistavad sul ju väga korralikud. Harju pidurdamist kuskil platsil võimalusel.

Edit: Ahjaa jalad ikka paaki ja küünarnukid lõdvaks. Niisama sõidul kui ka pidurdusel, kurvis jne.

Njaa, endalgi siiani nii ja naa selle vihmaga. Ega vihmaga sõitma ei kipu, aga kui ilmataat üllatuse teeb siis tuleb ju kuidagi hakkama saada. Senimaani on ka ikka mõtted sealmaal, et mitte teha järske liigutusi, kallutamine nii hull polegi. Eks kogemusega see kõik tuleb Edu

Pole küll antud teemal eriline expert aga tänavasõidu/touring rehviga saab suht sama (vihmasõidu siis) tunde kätte ka kruusateid nühkides. Seal see eelis, et liiklus kordades hõredam ja kui kurv veidi laiaks läheb, pole väga hullu. Võimalusel vihmaga asfaldil autode sõidujäljes ei sõida, juba sellepärast, et ei näe võimalikke auke. Rekkadest, bussidest ja kaubikutest tasub ka vihmaga pigem mööda sõita või siis paar sõidukat vahele lasta. Endal võttis vihmasõidu kõheduse mõned aastad tagasi ära olukord, kus jäin kiirteel sellise paduka kätte, et kohati ei olnud vastassuuna sõidukeid näha, teekatte märgistus ei paistnud ka voolava vee alt välja. Rekkade vahele äärmisse ritta minna ka ei soovinud ja sõidukad lasid kiiruse ehk 10 km/h alla. Peatuskohti märkasin alles siis, kui nad juba mööda tuhisesid ja aeg pressis ka natuke takka. Igatahes tuli see paar tundi "pesumasinat" edaspidiseks kasuks. Kui aega ja võimalust on, siis tasuks ehk mõnd motosurvivali väisata

Otsi omale sõidukaaslane, kogemustega. Sõida tal sabas, kui ei pane tema risu siis pead ka ise püsti jääma. Lihtne. Endal meenub eelmise aasta sügisel sõit kus esiratas otsustas ca 160-ne pealt vihmase ilmaga blokeeruda Sellised asjad jäävad ikka meelde ega muidu aru ei saagi kui omal ei juhtu...

ka mina olen märgade ilmadega sõites ise kogemusi saanud... kui sa juba enne kurvi tagumist plokki lased ,siis sa enam keerata ei tohi lenksu...
esimest ära kunagi märjaga liialda. Ja kurvi kallutates pole pidur üldse soovituslik,kui.... siis õrnalt ainult.
Kui loogiliselt mõelda... aga noh nagu siin eelnevatest (kogemus eksperdid) kirjutasid, et võid proovida isegi kuskil platsis libe sõite oma bikega...
tasub proovida, saad tunnetuse kätte.

No märga asfalti ma eriti kruusaga ei võrdleks. Kruusal hakkab libisema ikka tunduvalt sujuvamalt ja uuesti haakimine pole nii järsk. Ligasel märjal asfaldil võib ikka täiesti ootamatult ära joosta kui vesiliug tekib ja samas ka sama kähku võib uuesti jälle pidamine tekkida, siis pääsuke kerge tulema. Kui enne muidugi juba külliti pole. Ma tunnen end kruusal palju kindlamalt kui märjal asfaldil. Elan kandis kus kruusateid jagub ja neid on lihvitud niiet paha hakkab. Oma risud olen pannud asfaldil liiga uljaks minnes, kruusal pole kummuli kukkunud, aa korra poisikesena säärekaga sai põlve veriseks.

Ma otseselt kruusa asfaldiga võrrelda ei tahtnudki. Kuna meie kruusateed on enamasti kas vutimunasuurustest kividest (peenem fraktsioon juba 5a tagasi ära "lendunud") või kui värskelt "renoveeritud" siis rannaliiva taolise kattega, siis saab kruusal natuke väiksematel kiirustel harjutada end rattaga sõbraks sellistel kehvematel pidamistingimustel. Kui just äsjavalminud "rasvasele" asfaldile ei satu, siis legaalsetel kiirustel ja normile vastavate rehvidega ei tohiks see vesiliug ka tekkida, pigem on juhi ebakindlus see, mis probleeme tekitab. Enamasti. Igatahes endal oli sellest abi, kui aastat 7 tagasi uuesti tsikli selga sai ronitud.

no kruusatee peal driftimas käimine kindlasti mingi tunnetuse annab aga samas tõesti, võrdlema parem ei hakkaks. vee ja vihmaga on justnimelt see, et sups ja läinud...kui miski päästab siis ainult väga kiire ja õige reaktsioon.

aga vee peal liuglemisega väga sarnane on muidu üks asi küll, mine värske rohelise tiheda muru peale...seal saab harjutada seda alt ära minekut ja laksmist ja heal juhul ka kätte saamist boonus on see, et peale plönni panemist sa mitte ei korja mingeid murnunud pulkasid kokku, vaid kühveldad mulda avaustest välja
ega tegelikult oleline polegi ju niivõrd see, et millal või palju täpselt kallutades midagi juhtub. oluline on see, mida sina kui juht teeb ja kui kiiresti sa mõikad midagi teha kui pidamine kaduma hakkab või juba kadunud on. asja iva ongi tavaliselt tunnetada võimalikult varakult ära, millal libisema läheb. siis on aega rohkem reageerida ja korrigeerida

täna paidest natuke maad türi poole reopalus väiksel ringteel oli peale vihma hea võimalus proovida kuidas esirehv peab.umbes 13:30 ajal käisin külili ka.kiirust oli alla 40.ei osanud arvatagi,et võrr nii väikse hoo pealt külili käib märjal teel

426f kirjutas:

täna paidest natuke maad türi poole reopalus väiksel ringteel oli peale vihma hea võimalus proovida kuidas esirehv peab.umbes 13:30 ajal käisin külili ka.kiirust oli alla 40.ei osanud arvatagi,et võrr nii väikse hoo pealt külili käib märjal teel

Ilmselt sattusid kohale ,kus kive enam pigist välja ei paistnud.Mina sõidan autoga,rattast rääkimatta, võimalusel mujal ,kui see väljasõidetud pigine jälg.See on vihmaga sama libe kui jää.
Kord olen rekka sadulaga, Jüri ringile Kiili poolt sisenedes märja asfaldiga keset sooja suve,juhitvuse peaaegu kaotanud.Kiirus oli võibolla 50-60 ja suht uued rehvid all.

Tere.
Sõidetud igasuguse ilmaga - ka vihmaga ja külmaga. Ehk siis allanullikraadiga.
Alusta vihmasõitu siiski rehvidest. Mida uuemad-mustrikamad rehvid, seda parem. Soovituslik näiteks Pirelli Angel või Michelin Pilot Road 3. Väga head igailmarehvid. Siililegi selge, et vesiliug on kerge tulema, kui rehvil mustrit 1 mm ja rehv ise aastast 2002. Tõenöoliselt seda teadsid ise ka siiski.
Jätka vihmasõitu hellalt - ehk siis ära tee järske liigutusi. Kurvid-asjad läbi sujuvalt, nii et kurvis sees ei peaks midagi korrigeerima enam hakkama. Kasvõi üsnaväga aeglaselt, kiiret pole kuhugi. Peamine, et endal hirmus ei oleks. Kaldes olek ei sega vihmas sõitu. Kui Sa just igapäevaselt põlv maas kurve ei võta.
Käed hoiad küünarnukkidest suhteliselt lahtiselt, ei ole vaja klammerduda lenksu külge. Ning võimalusel väldi tagapidurit. See on igasuguse libisemise ( ka kontrollitud libisemise ) kiire algus. Korraliku rehviga ka märjal asfaldil on esiratast otse sõites üsna keerukas libisema saada. Mida rohkem pidurdamisel raskust ette vajub siklil, seda paremini rehv asfaldiga haakub ( rehvile mõjuv mass suureneb ).
Nii et - peamiselt:
1) rehvid
2) ole sujuv ja hell oma liigutustes
3) väldi tagapidurit
See on nüüd minu vaatevinkel asjale oma kogemuste põhjal.

Huumorit ka enda kulul: näe, Yerba sekunditel 16-19 läbimas ühte sügavamat lompi

sellise rehviga märjal teel ma enam ei kalluta

Soovitan Metzeler roadec z8,kulub kiiremini,aga pidamine super :bsmile:ja arvata on sõidan selle kummiga elu lõpuni.

ninjale ette panin pirelli diablo rosso2,vist oli normaalne asi sest ma kordagi külili ei käinud

heh ega peagi küllili käima et aru saada kas rehv on hea noi halb,sa tunnetad ise ära ju sõiduga mis jama on

kallutamise ajal seda esirehvi libisemist ikka annab tunnetada kui tee märg,korraks kisub tee ääre poole ja siis järgmisel hetkel juba libiseb külje peal

mis kahjustused on siis?

põlv on natuke kulunud,teksad lõhki,richa kinnas katki ja väike näpp ka.richa urban jope varrukas ka väike auk.võrril suunatule liimisin tagasi ja käiguvahetaja ots kulunud,värviga ei juhtunud eriti midagi

Minu arust on vihmaga tagapiduri kasutamine kõige lihtsam viis pidurdamiseks. Vajadusel saab esipiduriga alati juurde aidata.

oil kirjutas:

Minu arust on vihmaga tagapiduri kasutamine kõige lihtsam viis pidurdamiseks. Vajadusel saab esipiduriga alati juurde aidata.

Kõige lihtsam ja samas kõige kasutum. Üsna kiiresti läheb tagaots lohisema. Ja suurema hoo pealt võtab tuuletakistus ka paremini hoo maha kui tagapidur.

oil mine sõida vihmaga väiksemal ringteel 30kmh ja kalluta ka ja siis talla tagumist pidurit

Mis KRD'i pärast Te keset kurvi pidurdate

Sama küsimus meile taoti "vene"ajal seda koguaeg pähe ,et aukudes ja kurvis pidurdada ei tohi????