Yamaha YZF750R "wannabe-streetfighter" Antu14
Hei!
Kuna viimasel ajal on kasutajate rataste foorum päris vaikseks jäänud, mõtlesin enda rattast kah väikse teema teha. Ega siin eriti midagi eriti muliseda ei olegi... panen mõne pildi ja väikse seletuskirja kah.
Eelmiseks rattaks oli SV650. Ütlen ausalt, V2 meeldis väga, kuid minu suure maguraatori all jäi veidi lahjaks. Pealegi naisele meeldisid R4 hääled jubedasti, seega "tema rõõmuks" sai SV käesoleva isendi vastu vahetatud sügisel 2011.
Masinast lähemalt siis:
*Mark: Yamaha
*Mudel: YZF750R
*Aasta: 1995
*Jõud: R4, 5 klappi silindri kohta, karpadega, 6 käiku, 125 hp.
*Kaal: 200 kg ringis.
Esimesed muljed olid head. Koju sõites investeerisin kohe riigi aktsiatesse korraliku kopika. Hiljem selgus, et kõigele lisaks pudenes jope taskust võimuesindajate autosse 50nene kupüür. No absoluutselt õnne ei olnud. Aga see selleks...
Algul nägi välja täpselt selline:
Enne ratta hankimist oli juba plaan see talve jooksul ümber ehitada. Kes ikka vabatahtlikult sellise rattaga ringi sõidaks onju?!
Algul riietasin ratta kohe lahti. Kõik ülearune mudru leidis üpris kiiresti uued omanikud. Kuna rahapuu see aasta kasvama ei läinud, plaanisin ehitada tagasihoidliku streetfighteri/rotika (igaüks ise otsustab). Inspiratsiooni ammutasin selliselt leheküljelt nagu Customfighters.com See on selline vahva kommuun, kus kõik rattaehitajad üle maailma oma ehitusprotsesse lähemalt tutvustavad.
Seejärel lõikasin saba maha. Just nimelt lõikasin, kuna sellel rattal on stockis selline vastik raamiga ühes tükis sabaraam. Bolt-on raamiga oleks oluliselt lihtsam olnud. Asemele läks Aprilia SXV550 sabaraam koos plastikutega.
Seda sai veidike kohendatud, et vahele ikka sobiks. Istumisasend liikus oluliselt kõrgemale, mis on minusuguse allakahemeetrimehe puhul tervitatav nähtus. Sai jalad väheke rohkem sirgu lükata. Seejärel tuli aku sinna vahele aretada. Seejärel suunad ja numbrialus.
Paisupaak läks pensile. Jalgratta joogipudelist tegin uue paisupaagi, mis leidis oma koha radika juures. Kõik sabaplastikud käisid carbon-kiletamises, mis kujunes üpris nurgeliste detailide tõttu päris keeruliseks.
Clip-on lenksud läksid. Eelmainitud Aprilia pealt keerasin maha lenksud koos raiseritega. Mõnusalt lai ning ilus lenks on. Sõiduasend püstine ja oluliselt mugavam kui enne. Randmed kippusid ikka pikema sõidu peale haigeks jääma. Kellad jätsin originaalid, aretasin mingisuguse hoidiku nende jaoks ning päris OK oli tulemus. Mulle need analoognäidikud meeldivad.
Ette ostsin uued ovaalsed tuled, mingid odavad juustud suvalisest autotarvikute poest. Tulede kohale tegin endisest tagaistuja sadula kattest väikse gondli moodi asjakese. Carboni kihi sai ka see detail. Tulede alla sai gaasimask pandud, sest gaasimaskid on ägedad. Esiporikas sai samuti väheke teravamaks ja kurjemaks käiatud/lõigatud ning seejärel „carboniseeritud“. Ahjaa, pikad armeeritud voolikud tuli kah sebida, kuna uus lenks asetses clip-on-idest oluliselt kõrgemal. Esiots oligi olemas.
Bellypan on ka üpris oluline element. Kuna mingeid erilisi plasti voolimiskogemusi ei oma, mõtlesin selle teha vanast põhjagondlist. Nii läkski. Veits rauasaagi ja liivapaberit, hiljem suts värvi ning asi korras.
Seega vahepeal nägi ratas välja siis selline:
Kuna talv kestis edasi, mõtlesin veel midagi näppida. Mulle tundus, et plokikaanetihend vajaks vahetust. Esinesid tüüpilised sümptomid. Saigi siis Inglismaalt tihend tellitud ning vahetatud ka. Õli oli nüüdsest puhas ning kõik vedelikud püsisid seal, kus nad püsima pidid.
Customfighters.com tegi minust suure monokiige austaja. Sellest tulenevalt tahtsin oma rattale kah midagi sellist alla panna. Kõige normaalsem monokiik on minuarust Honda VFR-ile alla kruvitud. Oleksin ka Triumphi omaga leppinud. Sai siis hea pakkumisega ostetud '93a VFR750F tagakiige koos rattaga. Ise ka imestasin, et Eestis sellist kraami üldse osta saab, ja nii hea hinnaga veel. Kiige sai alla mõningate ponnistustega. Üllataval kombel sobis kiige raami vahele ideaalselt ning mingit treimist jms ei pidanud organiseerima. Isegi kiigepolt oli õige mõõduga. Niiet esialgu tundus täitsa bolt-on mod olevat. Ostes puudusid kiigekomplektist ketiratas, piduriketas, vedrustusesüsteem ja pidurisupport. Ketiratas sai tutikas ostetud, supporti aretasin kah mingi peale, piduriketta lasin valmistada ning vedrustuse aretasin yamaha oma sinna vahele.
Mõni pilt kah siis:
Kuna uue kiige muutus telgede vahe pikemaks, oli vaja ketti pikendada 6 lüli võrra. Kuna YZF-il oli stockis 532 mõõdus kett, siis osutus see üpris keeruliseks. Paljud kohad sai läbi helistatud ja uuritud, kahjuks tulemusteta. Õnneks oli Depoos mingil viisil üks tutikas 532 kett seisma jäänud. Normaalse klotsi eest sain sealt vajalikud lülid ning ketilukud tulid kah Soomest peagi.
Sumpaks oli tal mingi "noname" carbonpütt alla keeratud. Mulle see ei meeldinud eriti. Võtsin kätte selle ning tõmbasin umbes 20cm lühemaks, veidike poleerimist ja läks ilma "linkpipe-ta" otse leegitorude otsa tagasi. Minu silmis sai umbes 73% parem kui enne.
Seejärel sai veidi värvimisega tegeleda. Kuna mulle ilgelt meeldis Nick Apex-i Triumphi värvilahendus ja just see, et taguratas oli selline neoonkollane/roheline, siis kasutasin ise ka veits neooni.
Paar pilti vahepealsest seisust:

Kuna naine ütles, et esivelg tuleb ka taguveljega sarnaselt ära värvida, siis täitsin käsku. Esivelg sai sarnase lahenduse. Kui juba esivelg alt ära oli, siis mõtlesin kettaid ka väheke dekoreerida. Veidi mattmusta, veidi valget ning uuesti külge. Sai parem kui enne.
Radika juurde oli ka kangesti mingit kattesüsteemi vaja, kuna ilma oli päris kole. Kuna keegi YZF750R-i stock tagagondleid endale ei soovinud (täiesti mõistetav, kuna tegu ei ole just väga õnnestunud sabaga ), tegin nendest radika katted mõlemale poole. Jällegi veidi rauasaagi, liivapaberit, mõned kummiseibid ning suts värvi ja 1h pärast need küljes olidki. Minu meelest seovad need kenast seda kompotti ühtsemaks. Sadul on muidugi nali omaette. Tükike plekki aluseks, veidi mingit kangemat porolooni sisse ning vanad Zara teksad katteks. Luban et tegu on igaveselt ajutise lahendusega. APmotos oli kasutatud originaal sadul 80€, seda oleks tulnud veel lõikuda. Ei raatsinud.
Pildid (suht halva kvaliteediga, roheline on tegelt palju neoonim):
Üleüldse on kogu ratas natuke ület*ra ehitatud. Paljud asjad oleks võinud teisiti teha. Aga kuna aega oli pimedate talveõhtute näol tegelikult vähe, siis on nagu ta on. Vabandan ennast sellega, et tegu on minu esimese fighteriga, olen noor ja rumal (23 ), vaene ja laisk. Lisaks puuduvad mul CNC pinkidega sõbrad. Aga ei ole hullu.
Kaugemateks plaanideks oleks võib-olla mingid luuptuled sinna ette aretada, olen fänn. Unistuseks oleks turbo, mingi pisikene, suht väike rõhk, lihtsalt et veidi viliseks. Siis kõrv puhkaks. Aga ilmselgelt see unistuseks jääbki, kuna puudub know-how, rutsi ka väga ülearu ei ole. Päris nooreperelaenu võtma ei aja veel.
To be continued...
Jään siis feimi ja sulli ootama. Kes viitsib, see kommenteerib.