Minu hull tegu
Teeks siis teema kuhu võiks isiklikust kogemusest mingi eriline seik, kus asjad ei olnud just nii nagu oli plaanitud ja olukord oli üsna ohtlik.
Teema ei pea olema tsiklitega seotud.
Kuna aga ikkagi motofoorumiga tegu on panen esimeseks looks, inlismaalt eeestisse - lindprii
Lugu on juba mitu aastat tagasi juhtunud aga oliiani ainult streetrace kontol mul üleval, nüüd siis ka siin.
õber töötab inglismaal ja ostis sealt endale ka ratta (BMW-K100). Käis korra eestis ja nüüd pidi uuesti tulema siis seekord ikka rattaga. Tekis omalgi mõte et lendaks lennukiga sinna ja koos temaga tagasi. Mõte sai teoks siiski nii et sai ebayst ratas soetatud ja siis sellele järgi mindud. 2200 Miilisest rännakust ja seiklustest siis järgnevas loos.
1.Päev
Hommikul kella viieks olin Tallinna lennujaamas, kiiver oli rimi kilekotis ja selkott pudipadiga seljas. Kontrollis öeldi et peaks saama küll kiivri käsipagasisse. Läksin kontrollist läbi ja kõik oli ok. Lennukis ei mahtunud kiiver üles ära toppisin selle istme alla siis ja keegi ei kobisenud midagi. Helsingis teise lennukisse istudes oli ka kõik ok kiiver sinna mahtus ilusti ära üles.
Mõned tunnid lendu ja olingi inglismaal, sõber ootas mind lennujaamas, istus suure vammusekuhja otsas seal (seljakott püksid jope ja veel mingid riided) Oli kõik ära kakkunud kuna ilgelt palav oli.
Parklasse kus ta ratas oli. Tüüp oli GPSi ostnud aga külge polnud kruvitud veel, sai siis buumerit tiba moditud ja gps külge istutatud – toimis.
Nüüd siis oxfordi poole teele seal kuskil asus ebayst soetatud kawasaki zx10 ninja. Kuna pühad siis olid ka mõningad ummikud. Aga peale mõningaid eksimisi jõudsime chiping nortonisse kus ka kawa asus. Müüja oli ilgelt hämmingus kui rääkisime mis plaan meil on – eestisse! Rattal olid tagapiduriklotsid kah olematud ja selle üle halises ka et kuidas me ikka ise neid vahetama hakkame talle ei tahtnud see kuidagi pähe mahtuda. Aga see selleks saime lõpuks tulema sealt (ahjaa mootoris oli väike kolin ka sees madalatel pööretel). Nii siis tulime esimeses tanklas paak täis bemmil mu kawal oli omanik selle täis pannud ja alla sadama poole minema. Esimene äpardus tuli varsti kätte, oli vaja proovida palju masin välja läheb (läks pea 285) aga mõnikümend miili veel ja mootor hakkas puterdama ja olin kiirteel. Sõber kadus ka juba kaugele eest minema ja nii ma siis varsti olingi teeääres ja lükkasin masinat käekõrval lootuses et sõber ootab mind kusagil. Aga kui olin ehk 500m lükanud märkasin kraanil R tähte ja peale kerget käiamist võis sõitu jätkata. Sõber ootas mind mingi 10km kaugemal nii et ma oleks ikka mõnuga saanud lükata veel. Nüüd oli veel mingi 20 miili ja olimegi sadamalinnas sealt paagid mulguni täis ja edasi laevale. Võib nüüd vist vahemärkusena öelda et mul pole lube ja kawasaki reg tunnistus oli ise täidetudja bmw kindlustus oli ära kadunud kusagile, põdesime küll veidi aga laevale me saime, siin võib öelda et oleks ette broneerinud veidi pikemalt oleks 20 naelaga hakkama saanud, ratta kohta, aga nüüd oli 60 naela.
Rattad pandi leaval ilusti kinni ja läksime üles sööma ning gpsi kaarti uuendama kuna seal väike mälukaart sees oli ja korralikult vaid inglismaa kaart oli. Kõhu sai kalast ja chipsidest täis aga vista ja carmini tarkvara küll kokku ei sobinud.
Prantsusmaale jõudes kallas vihma kui oavarrest ja minu riietus koosnes kingadest, teksadest, tagist kinnastest ja kiivrist niiet üsna märjaks sain. Prantsusmaal leidsime mingi ööbimiskoha ka aga too oli ilgelt kallis ja siis keegi juhatas meid mingi väiksema koha juurde kuid see oli kinni. Hakkasime juba minema sõitma sealt kuid jäin siis lähemalt silmitsema mingit pangaautomaadi moodi asjandust seal hosteli ukse eest ja võta näpust – kaart sisse ja veidi nokitsemist ja sülitaski meile alt august võtme välja ja saimegi kõige oma kolaga ja märgade riietega hostelisse magama ja kuivama.
- Päev
Hommik algas kawasaki piduriklotside vahetamisega, need oli sõber juba inglismaalt ammugi ära ostnud. Alguses oli plaan need taha panna aga kuna esimesed ka juba krohva krohva tegid tulid ette need sokutada jqa tagapiduritest loobuda. Hostelitädi põrnitses meid küll altkulmu kui ma süsimustade kätega üles tuppa läksin aga sellega ka asi piirdus. Hostelist minema ja sööma, leidsime mingi väikese poe sealt sai pikk sai ja pakk viinereid ning kõhud jälle täis.
Sealt siis peale väikseid eksirännakuid sõitsime belgia poole, belgias sai tehtud vihma tõttu tunnine paus ja jälle edasi. Sealsamas vahetasime ka rattad ära, mina siis nbüüd bmwga ja sõber kawaga. Hollandis jalga maha ei pannudki. Kuskil seal tegin väikse apsaka –kaldusin mingil viaduktil liiga vasakule ja kaubik pidi mulle natike ruumi juurde andma kuid kui poleks andnud oleks vist ka hakkama saanud. Vahepeal eksisisime ära ja hulkusime kuskil esseni linnas ringi. Kuskil väike eine veel vahepeal ja õhtuks jõudsime Hannoveri, päris pime juba oli ja me ei suutnudki öömaja leida sealt. Leidsime lõpuks kiirtee äärest parkla ja seal siiis pingi peal magasimegi, üsna külm oli. - Päev hakkasime liikuma mingi aja järgi kell 5 hommikul. Millegipärast gps saatis meid mööda mingeid väikseid teid aga kui tunnike sõidetud oli siis taipasin ära et olin gpsi tippinud unise peaga ja keelanud tal kiirtieid kasutadaJ
See sai korda ja jälle poole poole edasi, korra vehkis mundrimees sauaga aga tahtis hoopis tagasõitvat rekkat kontrollida. Jõudsimegi poola. Oli plaan poolast läbi jõuda veel sel päeval. Poolas oli ilusaid tädisid kah teeääres, aga sinna nad ka jäid. Jõudsime mingisse suurde linna, tohutud ummikud rekkadest kuigi kell oli mingi 13 alles. Ja siis see juhyus: Jäin foori taga seisma, minu ees oli mingi golf. Tuli läks rohuvärvi ja sõitsin minema. Golfi ees oli vaba maa ja gpsi pilt läks ka eest, kui gpsilt silmad tõstin oli golfini mõni meeter maad olin veel pidurdada jõudnud aga mööda ei saanud. Pauk käis ära ja tee oli pilpaid ja kohvreid täis. Sain püsti aga ratast ei suutnud tõsta miskit oli viga ikka. Korjasime kola ruttu teeäärde siis ja vaatasime tulemusi, käsi paistetas hetkega kolmekordseks, rattal olid vasaku poole gondlid teed pidi laiali ja veidi mahlasid voolas ka nende vahel. Golfil oli tagaluuk tagaklaas tagastange ja parem külg katki, golfis istuv laps oli ka kildudest tiba verine ja nuttis. Golfiomanik oskas õnneks saksa keelt niiet suutsime talle selgeks teha et mina ei sõitnud vaid sõber sõitis. Politsi tegi 100 zlotti trahvi ja siis jäime omapead. Ratast sinna ei saanud ju jätta niisiis läksin juppe otsima. Saingi siis mingi uduka, traktori suunatule, keemilise alumiinumi, lekkepeataja ja tosooli. Kallasime ja kruvisime külge need ja sõit oleks võinud jätkuda aga mu käsi oli jätkuvalt nagu vähi sõrg. Veel üks käik linnapeale apteeki ja sain mingi kreemi, peale pooletunnist kreemitamist mahtus käsi jälle kindasse aga kuradi valus oli sidurit vajutada. Nii kuidagi sai et teise käega aitasin. Aga saime lõpuks enne pimedat sealt jubedast linnast minema. Jõudsime tasulise A2 teeni ja veel edasi siis keerasime ennast parklasse pingile kerra jälle, seal oli sooja joogi automaat aga meil polnud zlotte...... - päev Vara vara jälle ärkvele aga mu käsi oli nii paks et xxxL kinnas kätte ei läinud, sais siis kreemitatud ja kinna s kahekesi kätte pigistatud. Ees ootas varssav oma jubeda liiklusega. Enne varssavit tegime pikema pausi ja ravisme kätt, sõber magas tibake muru peal ja ma kakkusin ajaviiteks kawal paagi maha. (Nüüd sõitsin kawaga kuna sellel oli sidur natuke kergem). Aga varrsavist me hoolimata palavusest, paistes käest ja valestisõitudest läbi saime. Aga nii palju oli veel leeduni maad. Öösel kell üks olime lõpuks riiast 100km kaugusel ja sinna jäime ka ööseks. Oli mingi kämping mille ees hästi palju ümmargusi lampe maas põles ja 30 euro eest saime ööbida, pesta ja hommikust süüa.
- Päev Käsi väga paistes ei olnud aga kinnas tuli ikka kahekesi kätte ajada. Peale riiat saime rattamõnu tunda sest hüdroelektrijaama tammi juures oli tohutu ummik, sai siis seal tasakesi etteotsa sõidetud ja usun et vähemalt tunnike ajavõitu saadud. Järgmine peatus oli eesti, pisar tuli silma kohe kui eestikeelseid silte nägin. Kuskil häädemeestes läksime laiali mina tallinnasse ja sõber tartusse. Pärnus võtsin veel paagi täis ja tallinna poole. Paaris kohas kiirust mõõdeti aga silma ma neile ei jäänud. Natsa alla tunni olin tallinnas. Sealt veel natike ja olingi lõpuks kodus.
Lõpetuseks võib öelda et kui poolasse jõudsime siis kahetsesin tiba seda rtke. Peale avariid juba rohkem aga kui juba leetu jõudsime siis polnud häda midagi. Ning kui tallinnas olin mõtlesin et kui käsiära paraneb siis lähen uuesti
Teistele sellise retke puhul soovitaksin teekond ette planeerda gpsi kaart uuendada, poolasse zlotte kaasa võtta, korralikud ööbimiskohad otsida ja tähelepanelik olla. Lõppkokkuvõttes saime meiegi edukalt hakkma hoolimata sellest et rataste paberid polnud korras ja mul polnud lubasid. Keskmine küttekulu tuli mingi 4,5 liitrit nii bmwl kui kawal. Läbitud teekond oli umbes 2350 miili so. 3760km. Kolm mkilo sain kergemaks ka ja käe paistetus läheb kah juba üle. Niiet lõppkokkuvõttes on kõik ok.
ma ei mäleta mis kuupäeval ma selle jutu valmis kirjutasin aga nüüd on käsi suhtkoht enamvähem täiesti ära paranenud.
.
