Ärasõit leidis aset 5 juuni kell seitse hommikul. Sellele eelnenud päev ja osa ööst möödus väga vähese unega sest oli vaja rattal vahetada õli, ehitada tuuleklaas, teha mingi kinnitus rattakotile, teha veekindel karp GPSile,tekitada toitepistik 12v, nuputada, mida on vaja kaasa võtta ja kuhu kuidas see kõik ära mahutada.
Esialgne ärasõidukellaaeg oli planeeritud öösel kell 4 kui juba on valge, aga tegelikkus tähendas seda, et kell seitse ladusin asjad kuidagi rattale ja sõitsin minema, muul juhul tõstaks siiamaani õue peal asju ühest kohast teise ja siis tagasi...
Märjamaal oli esimene tankimine....ja ei meenu pinkood. Õnneks oli kaasa ka sularaha ja maksin sellega. Probleem aga suur sest enamus kütuseraha on kaardi peal....läksin pangaautomaadi juurde ja hakkasin katsetama... julge hundi rind on rasvane nagu öeldakse ja kolmandal katsel kobistasin õige pinkoodi....sõit võis jätkuda.
Pärnu statoilis sai kontrollitud rehvirõhk. tagarehvil oli kiri, et külmalt võib rõhk olla 3,2 psi. Esirehvil kirja ei olnud, sinna panin 2,8.
Häädemeestel tegin peatuse ja ostsin teipi, oli pooleli veel 12v pistiku ühendamine ja teip oli koju jäänud.
Eesti piir ületatud sõitsin kuni paremat kätt oli meri. Keerasin rannaäärsesse parklasse, väike hommikueine ja kolmveerand tundi väga magusat und mere mühina saatel, tuul paitamas põske.
Riia ümbersõit oli kohutav, teetööd pooleli, teravad löökaugud. Ühte õnnestus ka sisse sõita, õnneks midagi ei juhtunud. Kadus ka ära joogipudel mis oli torgatud võrgu vahele, lihtsalt põrutas seal nii tugevalt.
Läti-leedu piiril tegin teise tankimise, Leedu poole peal on seal üks tankla kus kunagi pidin pool päeva autos magama kuna ei saanud ühegi Eesti pangakaardiga maksta. Eesti maksekeskus nimelt oli kokku jooksnud ja ajutiselt töö lõpetanud. Tahtsin proovida, kas seekord läheb libedamalt.
Ei läinud. Minu pangakaarti nende terminal ei tunnistanud. "Õnneks" oli seal kõrval kohe valuutavahetus kus sai ainult kolme kohaliku raha suuruse teenustasu eest vahetada meie uhked eurod neil käibivaks maksevahendiks( litid). Vahetusoperatsiooni tegin kolm korda sest esialgsest summast võeti maha teenustasu ja vahetatud rahast ei piisanud maksmiseks, teisel korral sain ka liiga vähe ja alles kolmandal korral tekkis piisav hulk raha ja natuke rohkemgi. Tädi oli muidugi varmalt nõus ka teisel korral teenustasu võtma aga peale pisukest seletamist ta õnneks loobus sellest nõudmisest, kolmandal korral ta ainult ohkas ja andis sõnagi lausumata mulle hunniku kohalikku...
Leedu läbisin muretult, enne piiri statoilis väike uinak 45 min ja edasi Poola. Varssavit olen tipptunnil läbinud ja ka läbi linna sõitnud, seekord läks hästi, jõudsin Poola pealinna kell 4 öösel ja tundus, et elu kiireim ja lihtsaim selle linna läbimine/ümbersõit. Linn täiesti tühi ja väljas ka valge juba.
Wroclav ka tuttav linn, sealt sai kunagi jalgsi läbi jalutatud öösel, tagajärjeks peopesasuurused villid taldade all tänu uutele saabastele. Rattaga sain korra vilistada ja juba olin teisel pool linna. Väike ekslemine siiski mahtus sinna sisse sest üks viadukt oli remondis ja ümbersõit oli halvasti tähistatud.
Edasi ootas mind Tshehhi. Piiri ületasin mingis sellises kohas nagu meil on Eesti/Läti piiril lilli, see koht kus balti kett piiri ületas. imeväike koht, praktiliselt olematu. Alul oli plaan sõita läbi Praha, aga gps mis oli auto oma ja seadistatud vältima maksulisi teid juhatas mind ilusti ümber selle maa pealinna. Võibolla oli see kasulik, sest tundus nagu mängiks see seade mingit kassi-hiirt taevas hõljuvate äikesepilvedega mis pidid oelma Praha kohal. Kord sõitsin otse pilve poole ja siis jälle keerasin ära, siis jälle pilve poole ja siis jälle pööre. Lõppeks otsustasin vihmariided igaks juhuks selga panna kui hakkas langema jämedaid raskeid vihmapiisku. Seisin seal parasjagu sokkide väel, kotid lahti pakitud ja rõivad igalpool laiali:)
Vihmariided sain ikkagi selga ja gps elas ka need mõned piisad üle mis talle peale sadas.
Kui gps nägi, et olen veekindlaks tehtud suunas ta mu otse kõige tugevama burgaa poole. See oli tõesti võimas apokalüptiline elamus, nagu filmis, taevas oli must, välgud sähvisid kõigis suundades, tuul puhus puud looka ja murdis oksi lennutades neid ringiratast, kõik liikurid sõitsid mulle vastu justkui põgenedes ja siis üksik rattur kes kõike seda trotsides otse tormi poole sõidab....
...film lõppes hetkel kui gps mind enam kusagile ei suunanud, tänu pilvedele ja välkudele kaotas ta ühenduse satelliidiga...
See hetk näitas, kui sõltuvaks võib inimene muutuda elektrooniliste vidinate kasutusmugavusest. Seisin jupikese aega ja mõtlesin, mis edasi teha, kas hakata öömaja otsima või otsida välja atlas mis sekundiga oleks läbi vettinud...Aga navigatsiooniseade hakkas mingi aja pärast uuesti tööle ja sõit jätkus...
Tshehhi oli iseenesest väga ilus, teed kus puud moodustasid roheliselt kumavaid tunneleid, mõnusad künkad ja veesilmad nende vahel, väike liiklus kõrvalteedel kus liikusin, väga mõnus kulgemine. Kahjuks kaotasin sinna jope sooja voodri, tegin ühes bensukas ketipingutamise peatuse. Tööriistade kättesaamiseks pidin pakid lahti pakkima ja küllap see vooder siis kokkupakkimisel märkamata jäi.
Edasi kulges tee korraks läbi sakslaste maa ja Passau linna. Seal olin ka kunagi varem läbi sõitnud ja üllatus sinna taas sattudes oli suur. Taas öösel ja taas tundus väga kena linn olevat, suur jõgi ja kaljud, sillad.
Ja olingi otsapidi Alpides, pikad tunnelid, suured tõusud ja langused, serpentiinid....ja väsimus. Sadas jälle vihma ja sihtpunktini oli jäänud vaid paarsada km, Telgi kaasavõtmisest loobusin kodus viimasel minutil ja heaoluriikides vastu hommikut öömaja otsimine on varemgi väikestes kohtades üsna vaevaline olnud, siis otsustasin edasi sõita.
Viimasest teelõigust väga palju ei mäleta, tean et võimlesin palju, laulsin,nägin hallukaid ja tagantjärgi soovitan kõigil sellist kogemust vältida. Aga, jõudsin kohale elus ja terve ja loodetavasti ka kellegi teisega midagi hirmsat ei juhtunud:)
reis numbrites 2100 km
47 tundi
4-4,5 l/100
kütusele kulus 110€
pilte eriti ei teinud, kohapeal sai ka pisut ringi sõidetud. Zell am Sees kinos saksakeelset Kariibi mere piraate vaadatud, Salzburgi lähedal Louisi poodi sõidetud, Käisin ka Grossklocneri sissepääsu juures aga kord oli ilm liiga vihmane, kord olin maha unustanud tsikli dokumendid, nii et sinna seekord ei jõudnud, ehk mõni teine kord. Aga Alpid on ilusad nagu ikka, suvel kenamad kui talvel, mõnus on magada kui mägijõgi kohiseb akna all ja raamatut lugeda kui vihm krabistab vastu katust....

Üks ülesvõte rattasr enne lahkumist:

ja fotomeenutus mõnusast puhkepeatusest Lätis mere ääres

Üle pika aja jälle Tshehhimaal..kilomeeter peale Poola/Tshehhi piiri

kui keegi oskaks pildid nähtavaks teha, mul millegipärast see ei õnnestu

ole hyva

HULLMAKS kuubis Siia tuleks kindlasti lisada "ärge proovige järele teha" Olen kah sõitnud tuhatkond kilomeetrit vihmas 24 tunni jooksul, peale mida lükkasin ratta garaazi ja ei vaadanud 2 nädalat sinna poolegi... paljas meenutaminegi käib tagumikust läbi

Ega Sa nüüd naisega tülli pööranud, et kohe nii äkki ja ettevalmistamata üksi tripile põrutasid? Muidu oli kõik OK ju ja hea ülevaade kiirest toimetamisest/kulgemisest! Pilte ja jooksvat inffi oleks jh võinud rohkem olla

Ikka naise pärast sai see reis ette võetud...ja veel tema enda rattaga...aga pigem see tripp rõõmustas teda sest reisi eesmärk oligi see ratas tema kätte alpidesse toimetada. Ja erinevalt minust on temal nüüdseks juba Grossklocneril käidud
Arnoldal, lisan siis omalt poolt: ärge proovige seda kodus järgi teha (probeer dit niet thuis, volgens de)
Tänud Hannes piltide nähtavaks muutmise eest...kuidas see ikkagi käib, pole siiamaani aru saanud, lisatakse mingid tähed aadressile juurde ja voilaa, pildid nähtavad...
Täienduseks veel mainin, et kaasas oli 3 liitrit energiajooki millest kohale jõudis pool liitrit...kuna olin ta nii hästi ära pakkinud et ei leidnud sõidu ajal üles. kohvi ma eriti ei joo.
Pilte on mõned veel, aga põhiliselt mootorrattast bensujaamas või pildid mägedest ja pilvedest, aga mägede pilte on niigi palju igalt poolt läbi jooksnud ja põhimõtteliselt on nad küll väga ilusad...aga üsna ühetaolised. Pealegi ei suuda pilt minu meelest edasi anda seda vaadet, mida ilma pikslite vahenduseta oma silmadega kohapeal näen. Sõidu pealt ka keeruline telefoniga pilti teha ennast ja teisi ohtu seadmata.
Aga tagumik oli küll sõidu lõpuks kenasti ära hõõrutud. kuna spets sõidupükse pole veel soetanud siis kasutasin eraldi põlvekaitsmeid ja presentpükse, viimaste riidekude on aga üsna jämedakoeline ja see mu istmiku hellaks ka hõõrus

tõsine ironbutt väikese sadomaso kastmega (presentpüksid )

Kui sa ratta Austriasse naisele toimetasid, siis kuidas sa koju tagasi said?

terastagumiku peale mõtlesin ka aga 24 tunniga ei saanud 1600 km täis.
Tagasi tulin nii, sõitsin rongiga münchenisse ja sealt lennukiga koju. oleks paar päeva oodanud , oleks saanud ka tuttavatega kes sõitsid matkabussiga koju, aga aeg ja pooleli tegemised kodus pressisid peale...ja ei viitisnud ühe nädala sees kaks korda läbi poola sõita;)
Tagasisõit võttis aega päeva koos paaritunnise logelemisega lennujaamas ja maksma läks 210 €. oleks täpset tagasisõidu aega ette teadnud oleks saanud ka odavamalt lennukipilet varakult ette osta.

Tre,

Tõsiselt hea lugemine ning kui Hullu Maxi ei tunneks siis võiks arvata, et tegu on järjekordse kirjandusliku kangelasega

Equ