Suzuki GSX 600FU, puudub säde.

[berglund]

Tere,

Ehk keegi oskab aidata, vahetasin hiljuti küünlad ära ja lasin survekaga ratta üle ning siis see jama algas. Alguses kõik toimis, ühel päeval aga enam käima ei läinud, järgmisel aga jälle läks. Sain isegi Harjumaalt Tartusse sõidetud, siis seisis paar päeva ja enam käima ei läinud, isegi ei lubanud.
Tuled põlevad, starter töötab ja kõik muu tundub ka korras olevat, ainuke asi mis puudub on säde. Kontrollisin üle ka kõik el. ühendused/pesad ja sealt viga ei leidnud. Milles võib probleem olla?

Parimat!

[N]

Tere

Mul väga samalaadne mure, ei hakanud uut teemat tegema. 91 aasta SuperTenere jätsin 5 päevaks seisma, peale seda enam käima ei läinud. Kui olin aku juba pooltyhjaks käianud, katkusin kyynlad maha ja krt, sädet ei olnud ollagi.
Kuna siiani on ratastega vedanud, siis pole olnud vajadust eriti neid putitada ja seega tarkust selle koha pealt liiga palju ei ole. Kas äkki oskate pakkuda, mida kontrollida ja et kas tegu võib olla mingi lihtsa probleemiga? Ei tahaks uskuda, et mõlemad kyynlad yheaegselt otsustasid pensionile minna.
Loogiline oleks skeem ette võtta ja testriga hakata kogu asja yle käima. Aga kuna see on suht aeganõudev tegevus, siis mis kohtadest oleks kõige targem alustada?

[Margit]

elektrisüsteemi vead on lihtsad. kas on katkestus või lühis. vaata süütepoolil kus on + kus mass. plussile paned plussi peale. siis võtad juhtme ja ühendad kondensaatoriga, kondensaatori teise otsa paned massi. jälgida tuleb ka kondensaatori pooluseid. siis anda mass kondensaatori süütepooli poolsele klemmile. kui kondensaatori klemmilt mass eemaldada siis peaks tekkima sädelahendus. nagu ühendaks kontakt süüte skeemi. kui säde tekkib siis võib mõelda et süütepool on korras. aga samas see ei ole kindel. oli juhus kus pegasol olid takistused normis, kondekaga sädet tegi, aga käima ei läind. aitas pooli vahetus

ja tuleks ära mõõta pick up coil. väärtus on manuelis olemas.

kui süütepool ja pick up coil on korras siis tuleb vaadata vigurit mis jääb süütepooli ja pick up coili vahele. ajuks kutsutakse teist. kõige nirum variant

[berglund]

Selge, tänud!
Saan järgmisel nädalal proovida, loodan, et leian ka vea.

[ping]

elektrisüsteemi vead on lihtsad. kas on katkestus või lühis. vaata süütepoolil kus on + kus mass. plussile paned plussi peale. siis võtad juhtme ja ühendad kondensaatoriga, kondensaatori teise otsa paned massi. jälgida tuleb ka kondensaatori pooluseid. siis anda mass kondensaatori süütepooli poolsele klemmile. kui kondensaatori klemmilt mass eemaldada siis peaks tekkima sädelahendus. nagu ühendaks kontakt süüte skeemi. kui säde tekkib siis võib mõelda et süütepool on korras. aga samas see ei ole kindel. oli juhus kus pegasol olid takistused normis, kondekaga sädet tegi, aga käima ei läind. aitas pooli vahetus

ja tuleks ära mõõta pick up coil. väärtus on manuelis olemas.

kui süütepool ja pick up coil on korras siis tuleb vaadata vigurit mis jääb süütepooli ja pick up coili vahele. ajuks kutsutakse teist. kõige nirum variant

Äkki viitsid täpsemalt seda protseduuri kirjeldada, et keegi selle järgi toimetades oma masinat rohkem ei kahjustaks.
Milline kondekas? Mahtuvus, tööpinge, tüüp?
Millise süütesüsteemi kontrollimiseks antud moodus kõlbab?
Kas sellise proovimise ajal tuleb süütepool originaaljuhtmete küljest lahti ühendada et ülejäänud süsteemi ei rikneks?
Mitu sekundit võib selline süütepooli proovimine kesta et ta ellu jääks?
Mitu millimeetrit pikk peab säde sädemevahemikus olema, et tunnistada süütepool terveks?
Mitu millimeetrit võib olla maksimaalne sädemevahe süütepooli kontrollimise ajal?

[husu]

Äkki viitsid täpsemalt seda protseduuri kirjeldada, et keegi selle järgi toimetades oma masinat rohkem ei kahjustaks.

Aga palun. elekter ongi kaugelt vaadates nii maagiline ja keeruline asi mida saab vaadata ainult esinduses olevate keeruliste ja kallite aparaatide abil, palju raha eest.

muidugi kui oleks ossiloskoop ja andmed oleks kogu see teema hulka lihtsam läbi teha. saaks vaadata signaali ja pingete kõveraid ja nende vastavust

Milline kondekas? Mahtuvus, tööpinge, tüüp? see on lihtne, vaata kuuri alt vene ratta kontaktide juures olev kondekas. see ajab asja ära. kui endal pole siis küsi naabrivanamehe käest. võiks olla mingi 500 volti , kuna magnetväli mis tekitab sekundaarmähises kõrgepinge tekitab primaarmähises umbes 300 voldise pinge. ja pane või faradine.tüübi kohta ei oska öelda plussi ja miinusega tüüp.

Millise süütesüsteemi kontrollimiseks antud moodus kõlbab? jutt oli süütepooli mitte süsteemi kontrollimisest. aga poolid on kõik sama ehitusega

Kas sellise proovimise ajal tuleb süütepool originaaljuhtmete küljest lahti ühendada et ülejäänud süsteemi ei rikneks? kuna kontrollitakse pooli, siis jah eraldada muust süsteemist.

Mitu sekundit võib selline süütepooli proovimine kesta et ta ellu jääks? aitab sellest kui mass klemmi korra riivab. samas kontaktsüütega on mootoril asendeid kus kontakt on suletud ja süütepool on vooluringis minuteid.

Mitu millimeetrit pikk peab säde sädemevahemikus olema, et tunnistada süütepool terveks? riiulist võetud yamaha manuaal ütleb sädeme hüppevõimeks vähemalt 6 mm. kuna jaapanlased on jaapanlased siis mai usu et susulgi peaks see väga erinev olema

Mitu millimeetrit võib olla maksimaalne sädemevahe süütepooli kontrollimise ajal? pole vaja mõõta maksimum vahet vaid miinimumi ja yamahal on korras süütepoolil see 6 mm. võibolla suudab ka meetri hüppata aga see ei ole oluline

[Kipsi]

elektrisüsteemi vead on lihtsad. kas on katkestus või lühis. vaata süütepoolil kus on + kus mass. plussile paned plussi peale. siis võtad juhtme ja ühendad kondensaatoriga, kondensaatori teise otsa paned massi. jälgida tuleb ka kondensaatori pooluseid. siis anda mass kondensaatori süütepooli poolsele klemmile. kui kondensaatori klemmilt mass eemaldada siis peaks tekkima sädelahendus. nagu ühendaks kontakt süüte skeemi. kui säde tekkib siis võib mõelda et süütepool on korras. aga samas see ei ole kindel. oli juhus kus pegasol olid takistused normis, kondekaga sädet tegi, aga käima ei läind. aitas pooli vahetus

ja tuleks ära mõõta pick up coil. väärtus on manuelis olemas.

kui süütepool ja pick up coil on korras siis tuleb vaadata vigurit mis jääb süütepooli ja pick up coili vahele. ajuks kutsutakse teist. kõige nirum variant

Kes sinu alt viimasel ajal siia foorumisse kirjutab?

[Kri§to]

Postitas Kipsi » Esmaspäev Juun 06, 2011 3:14

badandevil kirjutas:
elektrisüsteemi vead on lihtsad. kas on katkestus või lühis. vaata süütepoolil kus on + kus mass. plussile paned plussi peale. siis võtad juhtme ja ühendad kondensaatoriga, kondensaatori teise otsa paned massi. jälgida tuleb ka kondensaatori pooluseid. siis anda mass kondensaatori süütepooli poolsele klemmile. kui kondensaatori klemmilt mass eemaldada siis peaks tekkima sädelahendus. nagu ühendaks kontakt süüte skeemi. kui säde tekkib siis võib mõelda et süütepool on korras. aga samas see ei ole kindel. oli juhus kus pegasol olid takistused normis, kondekaga sädet tegi, aga käima ei läind. aitas pooli vahetus

ja tuleks ära mõõta pick up coil. väärtus on manuelis olemas.

kui süütepool ja pick up coil on korras siis tuleb vaadata vigurit mis jääb süütepooli ja pick up coili vahele. ajuks kutsutakse teist. kõige nirum variant
Kes sinu alt viimasel ajal siia foorumisse kirjutab?

+1

[Margit]

Kasutajanimega husu ta suutis nii mõndagi korda saata

[mart211]

Kasutajanimega husu ta suutis nii mõndagi korda saata

Ma vaatasin ka see õhtu, et vapsee teadmised välja ilmunud

[mix17]

http://www.megaupload.com/?d=XLW4YN0N võid siit omale manuali võtta.gixxser ei tohiks nii keeruline olla et sädet ei saaks kätte sealt nüüd... tegemis on siis haynes manualiga siis

[husu]

Kasutajanimega husu ta suutis nii mõndagi korda saata

Ma vaatasin ka see õhtu, et vapsee teadmised välja ilmunud

sorry, sattusin hoogu ja alles siis kui lõpetasin avastasin vale näo avataril vastu vaatamas.

[ping]

Tegin väiksed märkused juurde:

Äkki viitsid täpsemalt seda protseduuri kirjeldada, et keegi selle järgi toimetades oma masinat rohkem ei kahjustaks.

Aga palun. elekter ongi kaugelt vaadates nii maagiline ja keeruline asi mida saab vaadata ainult esinduses olevate keeruliste ja kallite aparaatide abil, palju raha eest.

muidugi kui oleks ossiloskoop ja andmed oleks kogu see teema hulka lihtsam läbi teha. saaks vaadata signaali ja pingete kõveraid ja nende vastavust
Mõõtevahendite olemasolu ei asenda teadmiste puudumist.

Milline kondekas? Mahtuvus, tööpinge, tüüp? see on lihtne, vaata kuuri alt vene ratta kontaktide juures olev kondekas. see ajab asja ära. kui endal pole siis küsi naabrivanamehe käest. võiks olla mingi 500 volti , kuna magnetväli mis tekitab sekundaarmähises kõrgepinge tekitab primaarmähises umbes 300 voldise pinge. ja pane või faradine.tüübi kohta ei oska öelda plussi ja miinusega tüüp. Kasutada testimiseks kondekat mis juba tegemise ajal 25 aastat tagasi oli suht ebatöökindel element? Kas ka tead mis maksab 1Farad 500V kondekas? Kas plussi/miinusega tüüp tähendab elektrolüütkondensaatorit? Piisab ju tavalisest kondekast.

Millise süütesüsteemi kontrollimiseks antud moodus kõlbab? jutt oli süütepooli mitte süsteemi kontrollimisest. aga poolid on kõik sama ehitusega
Poolid olid sama ehitusega kontaktidega süütesüsteemide ajastul. Plekk kestas, isoleeriva/jahutava õli sees. Tänapäeval on süütepoolid plastikust (kuivad), võivad sisaldada elektroonikat ja omada mitut kõrgepingeväljundit.

Kas sellise proovimise ajal tuleb süütepool originaaljuhtmete küljest lahti ühendada et ülejäänud süsteemi ei rikneks? kuna kontrollitakse pooli, siis jah eraldada muust süsteemist.
Kui pool kinnitub vahetult metallosaga raami/kere külge või on eraldi massiühendus siis see jäetakse tõesema tulemuse saamiseks proovimise ajal ühendatuks.

Mitu sekundit võib selline süütepooli proovimine kesta et ta ellu jääks? aitab sellest kui mass klemmi korra riivab. samas kontaktsüütega on mootoril asendeid kus kontakt on suletud ja süütepool on vooluringis minuteid.
Kontaktidega süsteemi süütepooli jahutas õli ja läbiv vool on umbes 3A. Elektroonikaga juhitavaid süütepoole läbib lühike aga tugev 10- 20A vool. Kui sellist pooli hoida otse pinge all üle mõne sekundi siis ta mähis kuumeneb, isoleerlakk söestub , tekkivad lühiskeerud ja see süütepool jamab "müstiliselt" kuni väljavahetamiseni.

Mitu millimeetrit pikk peab säde sädemevahemikus olema, et tunnistada süütepool terveks? riiulist võetud yamaha manuaal ütleb sädeme hüppevõimeks vähemalt 6 mm. kuna jaapanlased on jaapanlased siis mai usu et susulgi peaks see väga erinev olema
Vajalik sädeme pikkus millimeetrites = küünla elektroodide vahe millimeetrites korda silindris tekkiv surve AT (kompressioon).

Mitu millimeetrit võib olla maksimaalne sädemevahe süütepooli kontrollimise ajal? pole vaja mõõta maksimum vahet vaid miinimumi ja yamahal on korras süütepoolil see 6 mm. võibolla suudab ka meetri hüppata aga see ei ole oluline
Tavaliselt süütepooli kontrollimise ajal võib sädevahemik olla maksimaalselt kuni 25mm. Kui süütepool ei saa tekitada sädet väljaspool süütepooli siis see tekkib süütepooli sees. Kuiva süütepooli ülelöögi koht ise ei taastu ja see süütepool kas muutub kohe kasutuskõlbmatuks või jamab "müstiliselt" vahetuseni. Kui süütepoolil tekkib sisemine ülelöök mähiste vahel siis hakkab see läbilaskma süütemoodulit (aju).

Hinde oma teadmiste eest võid ise panna.
Ärge rikkuge teadmatusest omi masinaid, veel hullem - teiste omi. Õppige kuni võimalik.

[berglund]

Viga leitud, asi oli küünaldes. Uued NGK küünlad olid läbi, ei sädet ei mürtsu. Ehk oli asi pesemises, sest muud ma peale vahetust ei teinud.
Järgmisena proovin Denso küünlaid (remondimees soovitas, suurimad tänud talle!).

[berglund]

Tänud ka kasutajale Yeekim!