Tere,
Ilmes selline probleem - tsikkel käivitub ainult korraks, kui toores peal on. tiksub migni 15 seci ja sureb välja
uuesti käivitades sama. Nigu gaasi anda sureb kohe välja.
Tundub nagu ei saaks kütust peale korralikult? Karpa ümbe läind? Kütusefilter?
On veel mingeid asju, mis selliseid asju põhjustada võib?

ps. probleem hakkas pihta sooja mootoriga.
Oskab keegi mingit nõu anda?

Küünla elektrootide ja isolaatori alumise osa värvust oled vaadanud?

Et küünal tuleks maha võtta? Ja mis värvi jne sealt ootama peaks?

wddest kirjutas:

Et küünal tuleks maha võtta? Ja mis värvi jne sealt ootama peaks?

Jah. Isolaatori alumine osa peaks olema kohvipruun ning elektroorid peaks olema suht puhtad tahmast jms.

badandevil kirjutas:

Minul oli asi ükskord voolikutes, kõik ei olnud küljes.Teinekord oli kütusekraan vales asendis, kolmas kord kraan ei töötanud korralikult ja filter tasub ka üle vaadata (lahti võtta, imeda-puhuda-piitsutada, oleneb mis talle meeldib).

Panustaks ise pigem sellele. VFR- il on 4 sil. ja neli küünalt, vaevalt et nad kõik üheaegselt p.... e lähevad

Küünla järgi näeb vähemalt ära, kas segu on lahja, rikas vms.

Mhhh kirjutas:

Küünla järgi näeb vähemalt ära, kas segu on lahja, rikas vms.

Kui üks küünal tahmane sis mida sellest näeb?

äkki on võimalik õhupuhastid eemaldada ja kütuse pealevoolu vaadata

Tahmane tähistab rikast kütust. Ju on kütuse pealevool liiga suur või on õhuvool napp.

Värvid:
http://www.mudinmyblood.net/forum/image ... _plugs.jpg

http://www.google.ee/search?sourceid=ch ... plug+color

Mul on ka ColorTune küünlad olemas, mille järgi näeb segu töötava mootori ajal, aga sellega on see jama, et ekstreemoludes on segu nii rikas või nii rämedalt vaene, et segu plahvatust polegi näha.
Sellisel juhul on tavaküünla kontroll kindlam minek, kuigi mõneti ebamugavam.

Samuti oleks tore, kui küünalde mitmekordselt mahavõtul ja paigaldamisel kasutaksid vasemääret vmt kuuma kannatavat lubrikanti - teeb elu lihtsamaks ja säästab keermeid ka.

üks selline reegel on, et sooja mootoriga käivitusprobleemid viitavad liigrikkale segule, külma mootoriga käivitusprobleemid jälle liiglahjale segule.

aga erandid kinnitavad reeglit

harimal kirjutas:

.................

Samuti oleks tore, kui küünalde mitmekordselt mahavõtul ja paigaldamisel kasutaksid vasemääret vmt kuuma kannatavat lubrikanti - teeb elu lihtsamaks ja säästab keermeid ka.

Vasemäärde kasutamise soovitus küünakeermel on küll kurjast.
Alumiinium (magneesium) + vask + (galvaanilise) kattega raud + tahm (süsinik) + põlemisgaasid + kuumus + seep = keemiline kompott.

Küünalde ja hapnikuanduri keermele käib päris oma määre (pole aastaid müügil näinud), selle puudumisel puhtalt ja kuivalt õige pingutusmomendiga.

Arusaadavalt on kliendile uhke näidata, et "kuldset" määret on kasutatud aga sellest võib hiljem palju paska tulla.

ping kirjutas:

Alumiinium (magneesium) + vask + (galvaanilise) kattega raud + seep + kuumus = keemiline kompott.

Küünalde ja hapnikuanduri keermele käib päris oma määre (pole aastaid müügil näinud), selle puudumisel puhtalt ja kuivalt õige pingutusmomendiga.
Arusaadavalt on kliendile uhke näidata, et "kuldset" määret on kasutatud aga sellest võib hiljem palju paska tulla.

Kui sinu taustaga inimene ütleb, et keemiline kompott, siis paneb mõtlema...
Teisalt, pärast ühes remondikohas pesasse puruks murtud lambdaandurit, mitut peeti keeratud anduripesa ning kohanuna piisavalt küünlapesasid, kus keermetest on vaid hea mälestus alles, kipun arvama, et vasemääre on parem, kui mitte mingi määre. Vähemalt olukorras, kus küünal päeva jooksul mingi 10x peale ja maha käib.

Kas sa pead muidu alljärgnevat kraami sama taseme omaks nagu "tervisebatoonid" jaekaubanduses?
http://www.motorexoil.ee/index.php?page=116
http://permatex.carshopinc.com/product_ ... 2287/80697

Ja kas vanakoolikraamist "grafiitmääre" või liitiumi baasil tehtud määrded on ohutumad (neutraalsemad)?

Küünla tihendus silindrile toimub küünla erikujulise (vedru) tihendusseibiga või koonuspinnaga.
Kui vedru üle pingutada või kui vedru väsib siis ei toimi ta enam vedruseibina ja ei tihenda (muudab kuju ka plokikaane pehme pind kuhu küünla seib toetub) . Kui koonus tihenduspind üle pingutada siis muutub ta kuju ja järgmine küünal ei pruugi sellel pinnal enam pidada.
Varem anti küünla paigaldus pingutusmomendiga kuiva küünla puhul. Õlitatud keerme hõõrdtakistus on väiksem kui kuival ja seda sama momendiga keerates nagu kuiva küünalt antakse seibile suurem surve ja see ei pruugi enam pidada.
NGK soovitab keerata küünal käega lõpuni sisse ja pingutada võtmega ainult kaare sektori jagu et anda seibile vajalik surve. Kuna keerme samm on konstantne siis tihendi ülepingutamist ei toimu. M14/1,25 keermel, seibiga 1/4 pööret = 0,3mm. (Kui küünlaid vahetada kord aastas pole masina tootjal vaja et ostja sellel üldse üle viie korra küünlaid vahetaks ).
Küünla keerme niitide vahel on praktiliselt sama keemiline keskkond nagu põlemiskambris. Kui tihendus ei pea siis hakkavad sealt läbikihutama nii põlemisgaasid kui tahm. Kui sinna lisada nii seep kui vasepudi mis reageerima/lagunema hakkavad siis.....
Ei viitsi rohkem praegu, vajadusel järgneb.

Pingi jutt on hea, tehniline ja usutav, kuid need tunduvad siiski rohkem oletused ja puhtmatemaatilised arvutused, mis ei põhine kogemusel.
Oled sa eales kuulnud, et vasemääre küünaldel oleks midagi paha teinud? Ma olen praegu selles osas Harimali poolt.
Siit tulistan siis veel ühe Pingi suunas - miks näiteks Motorex, kes on ka KTM ametlik õlitootja, soovitab vasemääret siis küünaldel kasutada: http://www.motorex.com/index.cfm?oid=11 ... tragDetail

P.S. kuigi ma pole väga osav väitleja, siis pakun, et momenti (kui näiteks spets võtmega keerata) mõjutab rohkem roostes ja veits kinnine keere, kui törts vasemääret, seda siis võrrelda puhta ja kuiva keermega.

Hm... eluaeg küünlaid paigaldanud ilma mingi määrdeta. Pole kunagi kohtunud asjaoluga, et mõnel mu masinal (igivanad Mosse-romud kaasa arvatud) oleks küünal peale kinni jäänud. Pole kunagi pingutanud küünalt kinni rohkema, kui randmejõuga. Ja pole kunagi juhtunud, et seetõttu oleks küünal lahti olnud/tulnud. Alati olen saanud küünla keerata peale näpujõuga ja ei kujutaks ette, et vajaksin selleks võtmejõudu - kui küünal hakkab vastu, ei ole ta järelikult keermes ja jõu rakendamine rikub selle. Tegemist ei ole ka liikuva sõlmega. Ja küünalde vahetamine... no tõesti, kui ma kord kahe-kolme aasta jooksul neid vahetan, on tõesti kõva sõna. Seega ei saa rääkida ka keerme liigsest kulumisest. Siit minu küsimus - milleks see määre? Mida see peaks üldse andma? Mõtlen, et seda satub ju ka küünla keerme alumisse otsa, mis on kaugelt kõrgemate temperatuuride käes, kui mistahes määre talub ja sealt tekib sel juhul tagi ikka korralikult.
Kuni ümberveenmiseni ma siinkohal küll Pingi paadis.
Ja muide, lisaks vasemäärdele on ju ka samasugune alumiiniummääre. Kui tarvis, siis võib seda kasutada, selle kuumataluvus ju sama.
Keemia vasemäärdega... pole ilmselt siiski väga julm probleem. Vase ja alumiiniumi vahelise elektrokeemilise reaktsiooni oluliseks komponendiks on vesi (elektrolüüs!). Määre kaitseb vee eest märkimisväärselt. Ka on vask seal pulbrina, mis segatud määrdesse, seega terad isoleeritud, määritud. Hästi ei usu, et see reaktsioon vasemäärde puhul oluliselt avalduks.

Tsikkelröövel kirjutas:

Hm... eluaeg küünlaid paigaldanud ilma mingi määrdeta. Pole kunagi kohtunud asjaoluga, et mõnel mu masinal ... oleks küünal peale kinni jäänud.
Ja küünalde vahetamine... no tõesti, kui ma kord kahe-kolme aasta jooksul neid vahetan, on tõesti kõva sõna.

Ja muide, lisaks vasemäärdele on ju ka samasugune alumiiniummääre. Kui tarvis, siis võib seda kasutada, selle kuumataluvus ju sama.

See, kui sul on vedanud, ei tähenda, et teistel nii läheb Vaata kasvõi igakevadist teemat "vana bensiin paagis"

Tavajuhul pole küünalt tõesti olenevalt tootjast enne 20 000 - 60 000 km läbimist vaja vahetada - aga kui sul on sõidukil segu paigast ära ning küünal on segu näiduks, siis käib ta iga segu muutmise peale korra küljest ja tagasi. Vabalt mingi 10x päevas, kui karpadega probleem. 10x päevas = kuni 20 aastat mõne sõiduki puhul tavaolukorras.

Ise täheldasin, et Sonax viitab alumiiniumi ja keraamilisel baasil tehtud määrete osas "liikuvatele detailidele", vasemäärde puhul mitte. Kuuma kannatavad kõik.

Copper spray:
http://www.sonax.com/Workshop-Industry/ ... aste-spray

Aluspray:
http://www.sonax.com/Workshop-Industry/ ... aste-spray

Ceramic spray:
http://www.sonax.com/Workshop-Industry/ ... aste-spray

Tegelikult läheb see määrete teema jubedalt VFR 750 käivitusproblemaatikast mööda. Mingi hetk oleks mõistlik viimased postitused vist eraldi teemaks tõsta.

Lühike küsimus: Mis otstarbel üldse maäret küünlale panete? Mis rolli see peaks täitma antud keermesliites?
Teine koht kuhu teda sammuti mõttetult topitakse on akuklemmid.

kirik keset küla pange mootori õli tilgake, seda on seal ju niguinii!
Kohati tundub, et inimesed ei viitsi tagasi kerida ja jutu algust meelde tuletada ja siis vaidleb üks aia ja teine aia augu pärast!
Olen ka Harimali poolt, ainult sel juhul kui määret kasutatakse mõistuse piires ja juhul kui on tunda, et keere kuiv!

Aga mida siis aku klemmidel kasutada?

läheks õige teemaga ka edasi?

Arumaisaa mida te nendest küünaldest imetlete koguaeg. Võidusõidu tehnika peenhäälestusel - jah aga tänavasõidu rattal, millel ilmselgelt toitesüsteem umbes ei anna see mingit tulemit. Musta küünla elektroodi pealt ei loe välja kus kohas ummistus on. Fakti, et bensiini peale ei saa, suudab iga mõistusega mehaanik välja lugeda juba sümptomitest: töötab ainult toorega!

Päris kindlasti on sel rattal midagi umbes, sest kõik sümptomid viitavad sellele. Töötas ja siis mitte - praht ummistas bensiini pealevoolu. Mina alustaks loogilist rada pidi asja uurimist:

1) Kas bensiini on piisavalt paagis ja kas kraanist voolab vabalt?

2) Juhul kui bensupump on sel rattal, siis kas see toimib ja bensiini lahmab korralikult?

3) Kas karburaatorid on puhtad?

Kõik karpad lauale ja laiali, kõik kanalid ära puhastada ja ujukiruumid kogu sademest ära puhastada. Piisab kui paagis oli paar tilka vett ja need ummistasid peadüüsid, sest vee viskoossus on hoopis teine võrreldes bensiiniga ja vesi ei lähe läbi düüside. Siis ongi nii, et mootor töötab ainult tühikäigul kuidagi viisi, sest saab bensiini ainult läbi tühikäigu süsteemi. Vee ja bensiini omavaheliseks eristamiseks on natuke rohkem kogemust vaja: vesi moodustab õlistel pindadel ja sõrmedel tilga aga bensiin märgab koheselt pinna. Ehk saate aru, kui ei saa siis lammutage veel viis aastat mootoreid ja kui siis ka ei saa siis olete lootusetu

Kui see kõik on tehtud siis hakkab see ratas tööle.

Aga muidugi võib hakata küünla värvi pealt ennustama, kus kohas asub ummistus ja lõpuks ratta kuskile töökotta veda, kus esitatakse 100 eurine arve karpade puhastamise eest.

Küünalde määrimisest: kehva koha peal asuvat küünalt on lihtsam paika kruttida, kui panna tilk õli keermele. Tänavasõidu rattal muud polegi vaja. Iseasi on võidusõidu tehnika, millel tõesti küünlad käivad peale maha rohkem kui kellelgi teisel. Kaasaaegsed määrded teevad imet ja sel juhul on nad omal kohal.

Kui tsikkelröövel ei määri kunagi oma rattal küünalde keermeid, siis on see täitsa normaalne, sest seda ei olegi vaja.
Kui harimal paneb oma sportrattale, millel ilmselgelt käivad küünlad peale-maha tihti, miskit määret, siis on see täitsa normaalne küünla keerme eluea seisukohalt.
Kui suvaline "jaan" keerab iga kevad küünlad maha, et keermeid määrida, siis on tegemist ülehooldamisega ja ettekäändega naise silma alt nelipakiga garaaži pageda.

Kas on õliga või bensiiniga lägastunud või lihtsalt matt tumedad?
Kas kõik küünlad korraga tumedad või on üksikult?