Tere , sooviks teada mis on tooreklapi eesmärk ja kas ta aitab vaid kiiremini soojendada või on ka käivitamisel abiks?
On 125 ccm 2t ratas mis käivitub vaid täis akuga. Kas võiks olla abi tooreklapist et madalamal pöördel käivitada?

tänan abi eest.

Õhuklapp on see, annab rikkamat segu külmalt käivitamiseks.

ratas kirjutas:

Tere , sooviks teada mis on tooreklapi eesmärk ja kas ta aitab vaid kiiremini soojendada või on ka käivitamisel abiks?
On 125 ccm 2t ratas mis käivitub vaid täis täis akuga. Kas võiks olla abi tooreklapist et madalamal pöördel käivitada?

tänan abi eest.

Mul tooreklappi tross puudub koos nupuga , Kas oleks mõte soetada?
Ja kas on võimalik kuidagi odavam variant teha näiteks lihtsalt trossiga välja tuues vms. kui klapp sees olemas?

mul näiteks ei lähe üldse ilma tooreklapita tööle.

asi veel rohkem lahti seletada - kui mootor on külm ja bensu pritsitakse silindrisse, siis selle asemel, et ta silindris rahulikult ringi hõljuks ja põlema läheks, kondenseerub ta põlemiskambri seintele ja küünal ei suuda seda põlema sütitada. siis pritsitaksegi veits rohkem kütust peale, et ta ikka korralikult põlema läheks. see on nagu minu arusaamine asjast.

Piipz kirjutas:

asi veel rohkem lahti seletada - kui mootor on külm ja bensu pritsitakse silindrisse, siis selle asemel, et ta silindris rahulikult ringi hõljuks ja põlema läheks, kondenseerub ta põlemiskambri seintele ja küünal ei suuda seda põlema sütitada. siis pritsitaksegi veits rohkem kütust peale, et ta ikka korralikult põlema läheks. see on nagu minu arusaamine asjast.

Suur tänu lahtiseletamise eest. Mul lööbki küünla peale esimesi süüteid märjaks.
Kas osakab keegi aidata kas annab tuua rs 125 rattal klappi avamine jalgratta piduri trossiga välja ilma et tekiks probleeme?
või oleks kellelgi rakvere läheduses väga soodsalt müüa.

ratas kirjutas:

Piipz kirjutas:

asi veel rohkem lahti seletada - kui mootor on külm ja bensu pritsitakse silindrisse, siis selle asemel, et ta silindris rahulikult ringi hõljuks ja põlema läheks, kondenseerub ta põlemiskambri seintele ja küünal ei suuda seda põlema sütitada. siis pritsitaksegi veits rohkem kütust peale, et ta ikka korralikult põlema läheks. see on nagu minu arusaamine asjast.

Suur tänu lahtiseletamise eest. Mul lööbki küünla peale esimesi süüteid märjaks.
Kas osakab keegi aidata kas annab tuua rs 125 rattal klappi avamine jalgratta piduri trossiga välja ilma et tekiks probleeme?
või oleks kellelgi rakvere läheduses väga soodsalt müüa.

Kui lööb küünla kohe märjaks siis saab nagu palju peale. Proovi erinevaid variante. Mõni pill tahab käivitamisel nats gaasi keeramist ,mõnel ei tohi üldse puutuda-lööb kohe küünla märjaks. Aga kui on täis tõmmanud aitab igal pillil vana nipp. Rutska põhja ja starterit.

Esimese asjana tuleks tühikäik ära regullida. Selleks pane tsikkel käima (125cc jõuab veel käima joosta, kasvõi sõbra abiga, kui muidu ei saa). Tsikkel käib, mootor soojaks. Siis leia karpal tühikäigukruvi (selle võiksid tegelikult eelnevalt manuaali vms abil välja selgitada). Keera kruvi täiesti sisse (mootor hakkab puterdama), siis kohe uuesti välja 1,5-2,5 pööret. Mootor peaks rahulikult tööd jätkama. Nüüd keera kruvi seni väljapoole, kuni pöörded uuesti langema hakkavad ehk leiad kruvi kõige välimise asendi kui tühikäigu pöörded on kõige kõrgemal. Kui see tehtud, regullid gaasitrossi otsas oleva mutri abil tühikäigupöörded tehases soovitatud vahemikku. Tehtud!

Tooreklapp aitab segu rikastades ehk õhu juurdepääsu vähendades külmkäivitusele kaasa. Kui su karpale pole tooreklappi ette nähtudki (saan ma sust õigesti aru?), siis pole mõtet seda külge leiutama hakata. Kui aga originaalis on ta ette nähtud, siis ilma klapita sul külmalt käivitamine mõistlikul moel ei õnnestu.

Nõukogude okupatsiooni viljastavates tingimustes sai vanu minski ja voshoodi rappeid külmast peast nii tööle, et üks juntsu pani karpa ava ette paar sõrme, vähendades sisseimetava õhu mahtu ja teine tampis vänta.

sang kirjutas:

Nõukogude okupatsiooni viljastavates tingimustes sai vanu minski ja voshoodi rappeid külmast peast nii tööle, et üks juntsu pani karpa ava ette paar sõrme, vähendades sisseimetava õhu mahtu ja teine tampis vänta.

Ka minu hiina roller ei lähe muud moodi tööle Eks mu vanaisal oli see meeles, ja nüüd ainult see aitabki

Jah kui üks näpp panna õhu sissevõtuauku veab käima ka vähe tühjema akuga.
Muidu sel rattal on see kang olemas juhtrauas mul seda pole olnudki.

Suur tänu sest sellest teadmisest et näpp teeb sama töö mis rikastamis klappid oli palju kasu.
Kui kellelgi on odavalt müüa aprilia 125-le sobiv juhtraua rikastus nupp koos trossiga siis oleks huvitatud

On ka minu nn.tsiklil tooreklapp originaalis ette nähtud, aga kasutada saan seda nii harva, et vajadust selle järele küll ei tunne. Segu ilusti paigas ja süüde timmis käivitub ilma toorekata iga kell, iga ilmaga, igas tingimustes, esimese löögiga.

Mul on nii, et kui on natukene seisnud, siis kui esimese löögiga tööle ei saa, pole mõtet enam lüüa. Ju, siis läheb küünal märjaks. Siis peaks tühikäiku reguleerima või võib asi olla küünlas või piibus? Küünla just vahetasin ära. Sõber ütles, et piip võib ka läbi olla.

Keera kraan kinni peale igat sõidukorda, nipetnäpet(klapid või nõel või ujuk) ei pea ja karter valgub täis, peaks paranema.
Lükates ju pärast läheb ja algul podiseb tööle vaevaliselt?
Piibus asi vaevalt on.

Mul pole kraani.

Lükates läheb, aga siis kohe. Ja kui esimene löök tööle läheb, siis korraks pöörded langevad.

Muidugi, kui pesta, siis teeb sama jama, nii et see võib olla ka piibus.

Kottpimedas võid ju vaadata, kas töötava mootoriga piibu ümber sädeleb, aga üldiselt ütlen otse - ei mina usu, et asi on piibus või küünlas (kui ikka õige küünal on). Peaaegu kunagi pole. Mul on üks kord elus tulnud ette olukord, kus küünal oli rikkis. 26 aasta jooksul. Hea küünal võib vahel, tõsi küll, MUU PROBLEEMI LAHENDAMIST EDASI LÜKATA, aga see on ju enesepett.
Matti ei aja vale juttu. JA kui kraani pole, äkki tuleb panna? Vanemal masinal kipub ikka immitsema nõela vahelt ja nii ta ära uputabki.

Eks siis tuleb panna kraan vahele, aitäh nõuannete eest!

Nagu eelpoolgi lugeda oli on karburaatoris kaks klappi: õhu- ja seguklapp. Õhuklappi kasutatakse mootori külmalt käivitamisel. Kui õhuklapp on kinni, siis õhku praktiliselt peale ei anta ja silindrisse läheb üleküllastunud segu. Kuna mootor on külm ja bensiini aurustumisega on probleeme, siis aurustub vaid osa silindrisse jõudnud kütusest, ülejäänud jääb vedelasse olekusse. kui nii külmalt punnitades saadakse paras kogus bensiini ja õhu segu, siis mootor käivitub. kuna aga esimese pauguga tõuseb juba silindris temperatuur oluliselt ja sinna voolanud bensiin aurustub, bensiini tuleb ka karbussist peale, õhku aga tooreklapp peale ei anna. Seega hapniku puuduses mootor sureb välja. Soovitan proovida kolme varianti: 1. Kui kinnise tooreklapiga on mootor esimese puraka teinud, avada taas klapp ja käivitada uuesti, tavaliselt läheb. 2. püüda mootor siiski kuidagi käima saada, reguleerida õpiku järgi karburaator (raamatukogudes veneaegseid auto-tsikliõpikuid leidub) ja edaspidi teha nagu esimeses punktis. 3. Käivitada tooreklapi erinevaid asendeid proovides. Kõikide variantide korral enne käivitamist aga ujutaksin karburaatori üle, kui vastavat nuppu pole, kalluta ratas külili, kuni bensiin välja hakkab tilkuma. Edu katsetustes!

Õhuklapiga on see lugu, et tal lisaks asenditele "peal - maas" on ka vahepealsed asendid. Päris külma ilmaga tõmbad klapi täitsa kinni, et käima saada. Sooja ilmaga või mitte päris külma mootoriga tõmbad veidi peale. Sooja mootoriga käivitad lahtise klapi ja kerge gaasiga hoopis. See on harjutamise küsimus, AGA: kui just põikpäise järjekindlusega liiga kinni oleva klapiga vänta ei anna, vaid mootori mittekäivitudes klappi järele annad, siis korras mootor PEAB käima minema. Kui paari laksu peale küünal märg, on raudselt rike. Ilmselt on karburaatoris miski "ära reguleeritud". Siit siis veel, ärge näppige asjata karpat! Pole seda kunagi teinud ja pole kunagi olnud põhjust kahetseda - äkilise rikke puhul pole karpa peaaegu kunagi süüdi, muu rikke puhul karpat näppides saad aga ühe rikkis asja asemel kaks ja sa ei taba enam sedagi, kas esimese asja korda said või mitte.
Korras mootor käivitub alati ja iga ilmaga ja ilma pika käiamiseta, see on fakt.

Mis süsteemiga püsib üleval tooreklapp? http://fiche.worldofpowersports.com/wps ... 5&Action=O
Mul igastahes ta üleval ei püsi ning pean alati ta üles tõstma siis teibi vahele panema, et alla ei kukuks ning siis uuesti ära võtma teibi kui mootor soe.

sul on karburaatoris üks tükk kulunud, kui selle asendad siis jääb ka sul tooreklapp ülal püsima..

kui tsikkel käivitub tooreklapi abita siis pole vaja seda kasutada?

rinx85 kirjutas:

kui tsikkel käivitub tooreklapi abita siis pole vaja seda kasutada?

Ei ole.

Millest ma järeldan, et selle tsikli, mis iga ilmaga ilma tooreklapita käivitub, segu on töötamise ajal liiga rikas.

mart211 kirjutas:

rinx85 kirjutas:

kui tsikkel käivitub tooreklapi abita siis pole vaja seda kasutada?

Ei ole.

iga ilmaga siiski mitte. mõtlen pigem et kas peaksin hommikuti käivitades klapi näiteks osaliselt sulgema (mida siiamaani olen teinud), et mootor kiiremini soojeneks?

mella kirjutas:

Millest ma järeldan, et selle tsikli, mis iga ilmaga ilma tooreklapita käivitub, segu on töötamise ajal liiga rikas.

Misajast tooreklapi asend mootori soojenemisele kaasa aitab?

rinx85 kirjutas:

mõtlen pigem et kas peaksin hommikuti käivitades klapi näiteks osaliselt sulgema (mida siiamaani olen teinud), et mootor kiiremini soojeneks?

mella kirjutas:

Millest ma järeldan, et selle tsikli, mis iga ilmaga ilma tooreklapita käivitub, segu on töötamise ajal liiga rikas.

mart211 kirjutas:

rinx85 kirjutas:

kui tsikkel käivitub tooreklapi abita siis pole vaja seda kasutada?

Ei ole.

Kõik ei sõida traielite ja krossikatega...Ma tean vähemalt viite-seitset tsiklit mis tänapäevani käivituvad ilma choke kangi tõmbamata ja sõidavad ideaalselt.

Töötamise ajal liiga rikka segu peaks tuvastama eelkõige küünalde ja ka heitgaasi (lõhna) järgi.
Kui küünlad mustad/märjavõitu ja summutist töösooja mootoriga tuntav CO hais tuleb, siis ilmselt on segu liiga rikas. Aga see vist peaks juba ka natuke sõitmist segama.

Tooreklapi vajadus tuleneb juba eelpoolmainitud kehvemast aurustumisest ning lisaks sellest, et külm mootor käib niiöelda raskelt - kuna metallide erinevate soojuspaisumiste tõttu pole liikuvad osad omavahel nö õiges mõõdus (kompressioon?) ja mootor käib raskemalt, lisaks sellele on ka õli paksem.
Koolitundidest on meelde jäänud, et kolb on külmana niiöelda koonus, kuna töösoojana erinevad tema üla- ja alaosa temperatuurid kuni 200 kraadi. Kõik mootoriosad on reeglina projekteeritud töötama töösoojana. Kui ehitaksime sisepõlemismootori nii, et see käivituks ja käiks hästi külmana, jookseks see soojenedes tõenäoliselt kokku.

Külma mootori käivitamine ilma tooreklapi abita on individuaalne. Üldiselt kipub olema nii, et rahulikumad mootorid käivad nii sellega kui ilma ja vähe kibedamad (a la baigilised ja krossikad) on selles osas jällegi pirtsakamad. Oma talupojamõistusega leian põhjuse olevat selles, et nendel kibedamatel mootoritel tehakse kolvid lühemad ja hoorattad kergemad.

voyager kirjutas:

Töötamise ajal liiga rikka segu peaks tuvastama eelkõige küünalde ja ka heitgaasi (lõhna) järgi.
Kui küünlad mustad/märjavõitu ja summutist töösooja mootoriga tuntav CO hais tuleb, siis ilmselt on segu liiga rikas. Aga see vist peaks juba ka natuke sõitmist segama.

Tooreklapi vajadus tuleneb juba eelpoolmainitud kehvemast aurustumisest ning lisaks sellest, et külm mootor käib niiöelda raskelt - kuna metallide erinevate soojuspaisumiste tõttu pole liikuvad osad omavahel nö õiges mõõdus (kompressioon?) ja mootor käib raskemalt, lisaks sellele on ka õli paksem.
Koolitundidest on meelde jäänud, et kolb on külmana niiöelda koonus, kuna töösoojana erinevad tema üla- ja alaosa temperatuurid kuni 200 kraadi. Kõik mootoriosad on reeglina projekteeritud töötama töösoojana. Kui ehitaksime sisepõlemismootori nii, et see käivituks ja käiks hästi külmana, jookseks see soojenedes tõenäoliselt kokku.

Külma mootori käivitamine ilma tooreklapi abita on individuaalne. Üldiselt kipub olema nii, et rahulikumad mootorid käivad nii sellega kui ilma ja vähe kibedamad (a la baigilised ja krossikad) on selles osas jällegi pirtsakamad. Oma talupojamõistusega leian põhjuse olevat selles, et nendel kibedamatel mootoritel tehakse kolvid lühemad ja hoorattad kergemad.

Ärge unustage et maailmas on tarku jaapani teadlasi, kes sissepritsega mootorile ka choke kangi külge panid Kus aju reguleerib pöördeid ja segusi naguinii vastavalt välismõjudele. Tegu baigiga