Ei saa Dnepril klapivahet õigeks (korras)

[v6savillem]

Tervist. Juba pool päeva jaman, aga edasi ei saa. Äkki kellelgi on rohkem kogemust ja teab mulle näpunäidet öelda.

Klapivahe, mille peaks saavutama on 0,07mm Palu järgi. Rippklapid on (meeldetuletuseks)
Niisiis võtsin mõlemal pool klapikambri kaaned pealt. Kolvid surnud seisu. Vahe mõõtsin nookuri ja klapisääre tipu vahelt. Reguleerin ilusasti vahe paika ja lähen teisele poole ratast. Seal aga ei teki klapi ja nookuri vahele seda nn vabakäikugi. Keeran sealt täiesti lahti (vahet ei teki) ja tulen siia poole ratast. Nüüd löön vändast korra kolvid ringi ja järsku on vahe, mille siia poole reguleerisin täiesti kadunud. Nookur on vastu klapisäärt. Samas teisele poole on tekkinud üle millimeetrine vahe järsku.

Nii, reguleerin sealtpoolt paika vahe. Nüüd ei teki aga siia poole üldse vahet, kuigi reguleerpoldi täiesti sisse keeran. Löön korra vändast ringi, on siin pool täiesti suur vahe ja teisel pool pole enam midagi.

Mõtlesin, et las jääb teisele poole 0 vahe ja panen siia poole 0,07*2=0,14mm vahe. Teen ära. Löön vändast ringi ja jääbki siia poole tohutu vahe ja teisele poole ei jää midagi. Paistab, et mõlemad pooled on omavahel seotud. Idiootsus kuubis.

Kui keegi on selle reguleerimisega kunagi kokku puutunud, siis palun kirjutage siia. Praegult on nii, et üritaks samal hetkel mõlemale poole mingigi vahe saada ja paneks kaaned peale. kopp ees juba.

P.S. Klappe reguleeritakse ikka külma mootoriga?

Kellel on midagi öelda, palun tehke seda, saaks ratta veel täna kokku.

Klapivahede reguleerimise vajadus võib tekkida pärast sissesõidu lõppu ja pärast seda iga 8000 ... lOOOO km läbimise järel. Ettenähtust suurem vahe avaldub-Jugeva klõbi-nana mootori töötamisel, see suurendab detailid^ kulumist. Ohtlikum on aga ettenähtust väiksem klapi vähe või koguni selle puudumine, sest sel juhul võivad klapid täielikult rikneda.
Püstklappidega mootoril K-750 tuleb reguleerimiseks maha võtta klapikambri kaas ja pöörata väntvõlli, kuni kolb asetub survetakti ü. s. seisu. Normaalne vahe on 0,1 mm, seda kontrollitakse lehtkaliibriga. Kaliiber peab käe kergel survel minema tõukun ja klapisääre vahele. Kui vahe on väike või suur, siis hoitakse ühe võtmega tõü-kurit paigal ja teise võtmega keeratakse lahti reguleer-pöldi vastumütter (joon. 110, a). Seejärel pööratakse polti, kuni saavutatakse nõutav vahe. Pärast seda kinnitatakse reguleappolt hoolikalt, vastumutriga ja kontrollitakse uuesti vahet.
Rippklappidega mootoril asetatakse reguleeritama silindri alla vann, võetakse maha klapikambri kaas ja lastakse välja sinna kogunenud õli. Pärast seda seatakse kolb survetakti ü. s. seisu ja kontrollitakse klapi ja nookuri vahet («Dnepritel» peab see olema 0,07 mm, «Uraalidel»...-— 0,05 mm). Kui vahe ei ole õige, reguleeritakse seda nagu püstklappidega mootoril (joon. 106, b]. Pikemat aega sõitnud mootori Mappide reguleerimisel võivad pärast vahe seadmist käliibri järgi klapid ikkagi klõbiseda. See võib olla tingitud klapisäärtesse tekkinud süvenditest, mistõttu lehtkaliiber näitab tegelikust vähem.

[ishijupp]

Ummmm... boksermootorite silindritel ei lange töötsüklid kokku. Lase ühe kolvi ülemisse surnud seisu (kompressiooni tsüklis), reguleeri klapid ära, seejärel aja kolb teises silindris ülemisse surnud seisu (kompressiooni tsüklis!) ja reguleeri teise silindri klapid. Kuidas aru saada kas on kompressiooni tsükkel? Pöial küünlaaugu ette
EDIT: ära aja seda 0,07 taga, see kipub vene täpsuse juures olema liiga tuuga- 0,1 ja 0,15 on paras

[v6savillem]

oi kurja, sellele ei mõelnud üldse. Olin õliste näppude pühkimisega liiga ametis. Tänan kiire vastuse eest, kohe lähen proovin järgi.

[v6savillem]

olemas. Ole tänatud mees.

Survetakti lõpus panen ühel pool klapid paika. Teise poole surve takti lõpus teise poole paika. Ja mõlemat tuleb ikka oma takti lõpus mõõta.

Segadusse ajas see, et kaaned avades oli samal hetkel mõlemal pool 1mm vahe

Olen Sulle liiter kütet sees. Sadulas näeme, lehvitame

[hotsepp]

See on jah huvitav, et 0,07.
Venelastel polegi sellist kaliibrit. Deem
Ma littisin ka koguaeg 0,1, ennem olgu suurem kui väiksem. Kui hakkab lahti jääma siis põletab pinnad ära.

[ishijupp]

Loodan, et kanget, seespoolselt kasutatavat kütet? Said mootori käima?

[v6savillem]

hõiskasin enne õhtut.

Mootori sain käima ikka jah, vaatasin juba, et suvi on ees ja elu on lill, aga päris nii see vist ikkagi ei ole.

Klappe hakkasin kontrollima selletõttu, et mootorisse tekkis klõbin, päris tirinaks ma seda ei nimetaks. Küll ma lootsin, et see ainult mul peas on, aga ka üks teine mees ütles, et justkui klõbiseks jah. Pakkus samuti klappe. Heli kostaks justkui püttidest ja mõlemalt poolt. Niisiis panin klapivahed paika, mis eelnevalt ilmselgelt liiga suured olid.
Peale mõne km pikkust sõitu võtsin kuumal mootoril klapikaaned maha. Vahed NULL. Lasin maha jahtuda, praegu näikse ikkagi null, kuigi ehk on mootor seest veel kergelt soe. Hommikul saan vaadata täpselt. Klõbin/tirin on samuti alles. Kas ta vaiksemaks jäi? Nagu oleks jäänud. Samas asi päris õige ei ole.

KAS KLAPPE SEATAKSE KÜLMA MOOTORIGA?

Motopiibli veaotsingust on meelde jäänud, et Palu kirjeldas liiga suurt klapivahet nii, et klõbin väheneb mootori soojenedes (klapid paisuvad). Minul on asi vastupidi. Külmal mootoril oleks tirin justkui vaikne ja soojenedes läheb valjemaks.

Kloppimisi (neid tuleb eristada detonatsioonihelidest) võivad mootoris põhjustada kolvi, kolvisõrme, kepsu- ja raamlaagrite kulumine ning suur klapivahe. Nende eristamine on algajale mootorratturile raske. Kahtluse korral tuleb pöörduda kogenud mootorratturi poole, et määrata, kas kloppimine on ohtlik ja nõuab remonti.
Silindri ja kolvi tunduval kulumisel põrkab kolb surnud seisude läbimisel juhtpinnaga vastu silindriseinu. Silindrist kuuldub sel puhul müdin, mis väheneb mootori soojenemisel. Kui müdin mootori soojenemisel ei vähene, siis näitab see, et kolb tuleb vahetada.
Kolvisõrme kloppimine kolvisilmades on hästi kuulda mootori väikestel pööretel, järsul gaasiandmisel ja mootori raskemal koormamisel (näit. tõusul). On iseloomulik, et see kloppimine pärast külma mootori soojenemist kasvab, kuna kuumenemisel kolvisilm paisub rohkem kui sõrm.
Kolvisõrme kipppimme kepsu ülemise pea puksis kõlab heledamalt ja ei vähene mootori soojenemisel. Üldiselt on raske eristada kloppimist kepsupeades ja raamlaagrites. Raamlaagrite kulumist saab täpsemalt määrata väntvõlli ühe ja teise otsa üles-alla liigutamisega. Käega tuntav loks ütleb, et laager tuleb vahetada.

Raamatust ajan järge, aga üksi vist hakkama ei saa. Kloppimiseks või müdinaks ma oma klõbinat ei nimetaks.
Üritan leida Põlvamaal mõne kogenuma M venna, kes natuke diagnostikaga aitaks..

[Kapa]

KAS KLAPPE SEATAKSE KÜLMA MOOTORIGA?

Külmaga ikka!
Muideks sisselaske ja väljalaske klappide vahed on erinevad. Ei mäleta küll kindlalt aga vist oli sisse 0,05 ja välja 0,07 mm. Mina keerasin mootorit ringi kuni leidsin asendi ,kui nookuri lõtk kõige suurem ja siis regullin vahe täpseks. Hooratta peal on ka märgid klappide regullimiseks. Kui klapid tiksuvad on see ju hea hääl. Kui aga kolin suuremaks läheb siis ei või iial teada, vaevalt nüüd klappide regullimisega kepsulaager ära läks.

[ishijupp]

Ei taha ära sõnada, aga üks koleda kolina allikas on lahti põrunud hooratas. Kontrollida saab süüteaknast kruvikaga loksutades- kui loksub, siis sõit jätta ja käimar maha. Samas klappide süsteem on tal nii robustne, et nookurite üles-alla lõtk, mingid jamad tõukuritega vms võivad kah märkimisväärselt lärmi tekitada. Võta üks paras kaigas ja proovi vastu mootorit (teine ots vastu kõrva) surudes selgeks teha kust hääl tuleb.
Soni- dnepril on saaled mitte laagrid

[grahv]

Nepr on täis imelisi üllatusi - pikka meelt seetõttu...
Kui vahed ei püsi ja imelik klõbin sees, aiis algatuseks võta maha tõukurvardad ja kontrolli ega otsapuksid lahti pole tulnud. Siis reguleeri maksimaalse lubatud vahe peale ja jälgi mõnda aega mis teeb. Reguleerid ja kontrollid muidugi külmast peast ja survetaktil.
Nagunii pead millalgi silindrid ka maha võtma

G

[v6savillem]

ma loodan, et see on siis normaalne klappide tiksumise hääl. Siiski ennem ma seda ei märganud ja tekkis peale üht pikemat sõitu.

Kuidas kommenteerite, et kuuma mootoriga klapivahed puuduvad? Kardan millegipärast, et homme külmalt mootorilt vaadates puuduvad nad samuti:S kuigi see imelik oleks...

[Valmet]

Klapivahe kompenseerib soojuspaisumist töötamise ajal. Seega kuumal mootoril vahe väheneb, aga täiesti pingesse ei tohi nookur jääda. Kui regullid külmalt manuali järgi, siis pole muretsemiseks põhjust. Sa kontrolli ikka peale kontramutri pingutamist üle kas vahe pole vähenenud.

[v6savillem]

nüüd külma mootoriga on vahed tagasi. Kuumaga nookurid pinges. Vahe sätitud 0,15.
Egas midagi sõidame, näeme...

[Steelrider]

Üks asi, mis vene bokseritel kolisema-kõlisema kipub, on kepsu ülemine laager. Kui mootor kuuma on saanud, siis tuleb üsna ruttu kolin sisse, aga mingi teepeale jättev asi see ei ole. Lihtsalt kolb ja silinder kuluvad kiiremini.

[riksx]

Teaduslikult on sõltumatu Prantsuse labor tõestanud, et kõige suurem rõõm on kui suudad Dnepri kellelegi maha müüa

Uhhh.... ma olen neid päris mitu läbi põdenud

[ishijupp]

Teaduslikult on sõltumatu Prantsuse labor tõestanud, et kõige suurem rõõm on kui suudad Dnepri kellelegi maha müüa
Uhhh.... ma olen neid päris mitu läbi põdenud

Siis pole sa vaevaks võtnud patsienti korralikult terveks ravida. Vene boxerid (nii k750 kui K650) on lollikindlad mootorid, aga muretuks sõiduks peab kohviks lastud mootori molekulideks võtma, KÕIK kulunud osad vahetama korralike vastu, simmerid ja laagrid lääne omade vastu ning võimalusel mitte toppida sisse detaile, mis valmistatud peale kaheksakümnendaid (kvaliteet kukkus kolinal). Ja muidugi vanakestega burnout'id ja pööretega põhjas sõitmine tuleb unustada.

Üks asi, mis vene bokseritel kolisema-kõlisema kipub, on kepsu ülemine laager

See ei saa teemaalgataja murede põhjus olla- dnepril ei ole seal laagrit. Õieti tehniliselt võttes on, aga see on liuglaager